Immateriaalse põhivara arvestus (0)

1
Immateriaalne põhivara tunnusteks on:
1) Füüsilise substantsi puudumine
2) Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus
3) Seaduste või lepingutega limiteeritud
kasutusaeg
4) Ebamäärane kasulik eluiga
5) Väärtus vaid antud majandusüksusele
2
võib olla piiratud või piiramata pikkusega
Üldjuhul on see piiratud
Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui
lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu
genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus
Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete
põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu
pikkusega, nr ostetud kaubamärgid
3
Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või
luuakse ise.
Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise
kriteeriumid on järgmised
1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav
2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti
kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu
3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt
hinnatav
4
Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses,
mis moodustub samade põhimõtete järgi
nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate
varaobjektide puhul
Immateriaalne põhivara võib olla kas
identifitseeritav, nt patendid, litsentsid,
kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt
äriühenduses tekkinud firmaväärtus.
5
Patent on õigus kasutada, toota või müüa
patendiga kaitstud toodet või teenust.
Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi
soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega
(õigusabi jms)
Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema
kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks,
lisatakse need patendi jääkmaksumusele
(kapitaliseeritakse) ja amortiseeritakse patendi
järelejäänud kasutusaja jooksul, juhul kui
lahend on positiivne.
6
Kaotatud vaidluste kulusid ei kapitaliseerita,
neid käsitletakse perioodikuludena.
Kui majandusüksus töötab patendi ise välja,
siis käsitletakse patendi väljatöötamise
kulusid reeglina perioodikuludena
(uurimistegevus). Kapitaliseeritakse patendi
registreerimisega (seadustamisega) seotud
kulud
7
Annab autorile ainuõiguse kasutada ja
lubada teistel isikutel kasutada oma teost.
Autoriõigus kehtib teose looja kogu eluea
jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.
Autoriõigust võib ka müüa
Autoriõiguse soetuskulud kantakse kas kohe
kuluks, kui need on ebaolulised või
kapitaliseeritakse.
8
On toodet või majandusüksust
iseloomustav(ad) sümbol(id) ja/või sõna(d).
Kaubamärgi eluiga on teoreetiliselt
piiramatu.
Kaubamärgi registreerimisega sotud
väljaminekud kantakse kohe kuluks
(mitteolulised) või kapitaliseeritakse.
9
On õigus müüa kaubamärgiga kaitstud
toodet või teenust (tavaliselt piiratud
perioodil):
Frantsiisilepingu objektiks on kasutusõiguse
andmine frantsiisiandja poolt väljatöötatud
süsteemile, kuhu kuulub ka kaubamärg,
oskusteave jne.
Frantsiisivõtja peab tagama valmistatavate
kaupade või osutatavate teenuste identsed
omadused
10
Frantsiiside maksumus on tavaliselt väga
kõrge.
Kui frantsiisilepingu järgi peab
majandusüksus maksma frantsiisiandjale
jooksvalt teatud summasid (nt
mitmesugused teenused,
reklaamikampaania vms), kantakse need
kuluks arvestusperioodil.
11
On luba, mis annab õiguse kasutada
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi
kokkulepitud ulatuses ja territooriumil
kokkulepitud tasu eest.
Eristatakse tavalitsentsi ja ainulitsentsi.
Tavalitsentsi müümise korral antakse teistele
vara kasutusõigus ja ühtlasi jäetakse ka endale
oma vara kasutusõigus.
Ainulitsentsi soetamise puhul on tegemist vara
monopoolse kasutusõigusega litsentsiga
piiratud mahus.
12
Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis
tähendab patendivaldaja luba kindla tasu
eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki
või kaubanime.
Litsentsi soetusmaksumus
kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud
on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus
on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks.
13
On majandusüksuse asutamisega seotud
väljaminekud (lõivud, juristide tasud,
audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud
jms), mida käsitatakse perioodikuludena.
14
Uurimistegevuse tulemina tekkivat
immateriaalset vara ei kajastata.
Uurimistegevusega seotud väljaminekud
kantakse kuluks nende tekkimise perioodil
15
On kulud uue tehnoloogia arendamiseks
ning rakendamiseks toodete tootmisel ja
teenuste osutamisel.
Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse
juhul, kui majandusüksus suudab tõestada,
et tal on antud arendusprojekti teostamiseks
vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et
nende väljaminekute tegemise tulemusena
tekib tulu.
16
Samuti peab ta tõestama, et immateriaalse
vara kasutus või müügikõlblikuks saamine
on tehniliselt võimalik ja sellele varale
eksisteerib turg.
Kui majandusüksus eeltoodut tõestada ei
suuda, käsitatakse arendusväljaminekuid
perioodikuludena.
17
On ainus mitteidentifitseeritav immateriaalse
põhivara liik, mis küll kajastatakse
konsolideeritud bilansis immateriaalse varana,
kuid ta ei vasta IAS38 toodud immateriaalse
põhivara definitsioonile.
Firmaväärtus on unikaalne seetõttu, et ta pole
eraldiseisev objekt, vaid paljude elementide
koosmõju objekt.
Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud
osalusesoetusmaksumuse ja omandatud
netovara reaalväärtuse vahel
18
Firmaväärtus tekib sellest, et koos
majandusüksuse varadega omandab ostja
lisaväärtusena nt hea turupositsiooni,
aktsepteeritud toote, hea personali,
tipptehnoloogia vms.
Firmaväärtus võib olla nii positiivne kui ka
negatiivne.
Äriühenduse käigus tekkinud positiivne
firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega
kasuliku elueaga immateriaalne vara.
19
Negatiivne firmaväärtus, kui see
äriühenduse käigus tekib, kantakse koheselt
täies ulatuses tuluks.
Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust
aga bilansis ei kajastata.
20
AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik
AS Kilu netovarad, makstes nende eest
arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu
jätkab tegevust iseseisva
struktuuriüksusena. Ostutehinguga
kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud
väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti
pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale,
moodustades soetusmaksumuse
21
AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud
järgnevas tabelis:
22
Aktiva (kr) Passiva (kr)
Nõuded 600000 Lühiajal 600000
ostjatele kohustused
Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000
d pangalaen
Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000
(jääkm) d kokku
Aktsiakapit 1100000
Jaot.kasum 500000
Kokku 3000000 Kokku 3000000
23
Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus
miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus
on 1600000 krooni (3000000 ­ 1400000).
Firmaväärtus on 450000 krooni (2050000 ­
1600000
Kui AS Vaal koostab konsolideeritud bilansi,
näitab seal firmaväärtuse 450000 krooni,
mille väärtust testib iga majandusaasta lõpul.
Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis
üldjuhul jääkmaksumuses, mis arvutatakse
soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi
vahena.
Piiratud kasuliku eaga immateriaalset põhivara
hakatakse amortiseerima alates hetkest, mil
vara on kasutamiseks valmis. Seda tehakse
kuni vara kasuliku eluea lõpuni või
ümberkvalifitseerimiseni müügivalmis
immateriaalseks põhivaraks.
Immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel
tuleb arvestada järgmiste tegurite olemasolu:
1) Kasutusaja piirangud, mis tulenevad
seadusandlikest või lepingulistest tingimustest,
2) Võimalik tehniline, tehnoloogiline või kaubanduslik
vananemine,
3) Nõudluse muutus,
4) Immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest
erineva elueaga komponendist
26
Immateriaalse põhivara lõpetamismaksumus
on üldjuhul O.
Lõpetamismaksumuse võib nullväärtusest
erinevaks hinnata siis, kui on sõlmitud leping
immateriaalse põhivara müügiks tema
kasuliku eluea lõppedes või eksisteerib
aktiivne turg ning on alust arvata, et nõudlus
püsib immateriaalse põhivara kasuliku eluea
lõpuni (IAS 38)
27
Kui immateriaalse põhivara kasutusaasta ei
ühti majandusaastaga, arvutatakse
amortisatsioonikulu proportsionaalselt
kasutusajaga.
28
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset
vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse
püsivuse kontrollimiseks tuleb igal
bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise
test.
29
Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega
elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil
genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus
(RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara
netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti
bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla
hinnata.
Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi
kaetavaks väärtuseks.
Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest
kõrgem, puudub vajadus alla hinnata
30
ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui
iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse
põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese
majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000
krooni. Lisaks on konsolideeritud bilansis veel
allüksuse ostmisel tekkinud firmaväärtus 450000
krooni.
AS Vaal peab igal bilansipäeval viima läbi
väärtuse hindamise testi tuvastamaks, kas
soetatud vara väärtus pole langenud.
31
Allüksus on eraldiseisev, niisiis on võimalik
prognoosida ta tulusid/kulusid ja tulevasi
rahakäibeid lahus ettevõtte ülejäänud
struktuuriüksustest.
Väärtuse testi läbiviimiseks koostatakse
esmalt iseseisva allüksuse kasumi prognoos
eelolevateks aastateks
32
Näitaja (tuh.kr) 1.aasta 2.aasta 3.aasta
Müügitulu 1100 1150 1200
Müüdud toodete (700) (750) (800)
kulu
Brutokasum 400 400 400
Turunduskulud (50) (50) (50)
Amortisatsioonikul (200) (200) (200)
u
Ärikasum 150 150 150
Intressikulu (100) (50) 0
Puhaskasum ( 50 100 150
kahjum)
33
Järgnevalt koostatakse rahakäibe prognoos
eelolevaks kolmeks aastaks.
Prognoosi ei lülitata mitterahalisi
kulusid/tulusid, vara parendamiseks
tehtavaid täiendavaid investeeringuid,
finantstegevuse rahakäivet ja makstavat
tulumaksu.
Näitaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta
(tuh.kr)
Müügitulu 1100 1150 1200
Müüdud (700) (750) (800)
toodete
kulu
Turundusk (50) (50) (50)
ulud
Rahanetol 350 350 350
aekum
Kui vara väärtuse test näitab, et vara kaetav
väärtus on madalam kui põhivara bilansiline
jääkmaksumus, tuleb vara allahinnata.
Allahindamisel elimineeritakse kõigepealt
firmaväärtus
D: kahjum vara väärtuse langemisest
K: firmaväärtus
Ülejäänud vara osas vähendatakse
proportsionaalselt vara struktuurile.
Kui ettevõtte bilansis on piiramatu kasuliku
elueaga immateriaalse vara objekte, tuleb
väärtuse testi korrata igal bilansipäeval.
Firmaväärtuse varasemat allahindlust ei
tühistata kunagi.
Immateriaalse põhivara objektid, mis on
kavas müüa lähema majandusaasta jooksul,
klassifitseeritakse müügiootel põhivaraks ja
kantakse bilansis põhivara osast üle
käibevara osasse.
Müügiootel immateriaalse põhivaraobjektide
amortiseerimine lõpetatakse koos
käibevaraks ümberklassifitseerimisega
Seda tehakse ainult siis, kui müük on enam-
vähem kindel.
Kui kavandatud müüki ei toimu,
klassifitseeritakse varaobjektid taas
immateriaalseks põhivaraks, kajastades neid
kas endises bilansilises jääkmaksumuses
või reaalväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on
madalam.
Kui ümberklassifitseerimisega kaasneb
kasum või kahjum, kajastatakse see jooksva
perioodi kasumiaruandes, mitte
tagasiulatuvalt
Ka immateriaalse põhivara müügiga kaasnev
kasum või kahjum kajastatakse jooksva
perioodi kasumiaruandes
Kui immateriaalne põhivara on moraalselt
vananenud ja tema kasutamine ei too
tulevikus majanduslikku kasu, kantakse
põhivara ühik maha
Kahjum esitatakse arvestusperioodi
kasumiaruandes.