Finantsmajandus (0)

Finantsmajandus
Finantsmajandus on üks osa majandusest, mis analüüsib ressursside kasutamist ja jagunemist ning millega tegelemine on möödapäästmatu igale ettevõttele. Põllumajandusettevõtte finantsmajanduse eripära on tingitud eeskätt tootmistegevuse otsesest seotusest bioloogiliste protsessidega, kuid paljuski ka nende ettevõtete õiguslikust vormist. Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes:

• analüüsivad ettevõtte majandusaruannet;
  
• tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid;
  
• viivad läbi finantsanalüüse;
  
• mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine );
  
• hindavad investeeringute tasuvust;
  
• tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm);
  
• tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud , fondid, otsetoetused, investeeringutoetused jm) koostavad rahavoogusid;
  
• hindavad riske;
  
• analüüsivad statistilist informatsiooni;
  
• määravad tootmissuundi- ja mahte;
  
• viivad läbi tulude-kulude arvestusi.
  

Põllumajandusettevõtte bilanss
Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga, et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ja finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet.
FIE kassapõhine arvestus
Füüsilisest isikust ettevõtja kassapõhine arvestus
Raamatupidamine on füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) vajalik, et omada ülevaadet raha jäägist, tasumata ja laekumata arvetest, tuludest ja kuludest ning saada andmeid tuludeklaratsiooni vorm E (ettevõtlusest saadud tulu) koostamiseks . Äriseadustik sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest (Äriseadustik § 77). Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane , kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1).
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
!!!!! Näiteks: 2011. aastal andis FIE üle piima 8 000 € väärtuses. Samal aastal laekus talle raha piima müügist 7 100 € (900 € jäi laekumata). Samas laekus talle raha 2010. aastal toimunud teravilja müügist 500 €. Kassapõhist arvestust kasutava FIE tulu põllumajandussaaduste müügist 2011. aastal on 7 600 € (8 000 - 900 + 500). Analoogsel loogikal põhineb ka kulude arvestamine . 2011. aastal ostis FIE sööta 3 200 € eest. Ostuarvest tasus samal aastal 2 900 €. Samas tasus FIE 2010. aastal tasumata jäänud 100 € suuruse söötade ostuarve . 2011. aasta põllumajandussaaduste võõrandmisega seotud kuludena saab FIE kajastada seega 3000 € (3 200 – 300 + 100).
Raha laekumiste ja väljamaksetena kajastatakse nii laekumised ja väljamaksed sularahas kui ka laekumised arvelduskonto(de)le ja maksed arvelduskonto(de)lt. Arvestust on vaja pidada ka FIE erikontol (selle olemasolu korral) toimunud tehingute kohta.
Kassapõhist arvestust kasutav FIE peab:
• korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
• kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ;
• säilitama raamatupidamise dokumente.
Tulud ja kulud tuleb raamatupidamises kajastada algdokumentide alusel. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
• dokumendi nimetus ja number;
• koostamise kuupäev;
• tehingu majanduslik sisu;
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
• tehingu osapoolte nimed;
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
• vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (RPS § 7).
Registreeritud käibemaksukohustuslane peab käibemaksu arvestuse algdokumentide osas järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS, § 37).
Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada FIE kui ostja nime ning asu- või elukoha aadressi. FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama. Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja kajastama tulu tuludeklaratsioonis ettevõtluse tuluna. Kui kulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, saab tehingu registreerida kassapõhises raamatupidamises, kuid seda ei saa kajastada tuludeklaratsioonis ettevõtluse kuluna. Kulu tõendavaks dokumendiks ei ole ainult makset (raha liikumist) tõendav arvelduskonto väljavõte, kindlasti peab tehtud kulu olema tõendatud ka nõuetele vastava kuludokumendiga (arve, sularahaarve, arve-tšekk jms).
Algdokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada , säilima peavad parandatavad andmed. Lubatud ei ole õienditeta paranduste tegemine. Kui andmete parandamiseks on vaja koostada parandusdokument, siis tuleb sellele kanda kõik dokumendi kohustuslikud andmed ja paranduse sisu ning varasemat dokumenti tuleb täiendada viitega parandusdokumendile (RPS § 10 lg 1).
Raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati (RPS § 12 lg 1). Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates, kui seadus ei sätesta teist tähtaega (MKS § 58). Kui on oht, et andmed dokumentidel võivad muutuda mitteloetavateks, tuleb niisugustest dokumentidest teha koopiad või säilitada need elektroonselt.
Algdokumente elektroonilisel kujul säilitava FIE jaoks on oluline teada, et elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada (RPS § 7 lg 4), samuti peab elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks kogu sätestatud säilitustähtaja jooksul (MKS § 57 lg 6).
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine (RPS § 6 lg 2). Raamatupidamisregistrid (žurnaalid, raamatud, abiraamatud, Exceli tabelid jms) on vajalikud arvestusandmete koondamiseks, neist peab olema kättesaadav detailne info FIE majandustehingute kohta ja andmed aruannete koostamiseks. Kassapõhist arvestust kasutavale FIEle laienevad kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded raamatupidamisregistritele (RPS § 9).
Maksu ja Tolliameti FIEdele koostatud juhendis FIE ABC on soovitatud kasutada kassapõhise raamatupidamise registrina päevaraamatut.
Päevaraamatu võib:
• kujundada ise kas paberil või arvutis;
• osta bürootarvete kauplusest/firmast või raamatukauplusest;
• koostada elektroonselt, kasutades raamatupidamisprogramme, mida müüvad raamatupidamistarkvaraga tegelevad firmad.
Kassapõhisest arvestusest saadavad andmed ühtivad paljuski FIE ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonile kantavatega. Samas on ka teatud erinevused, sest:
1. Raamatupidamisregistrites registreerib FIE kõik oma tulud ja kulud. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni koostatakse aga aluseks võttes tulumaksuseadust, mille kohaselt kõiki raamatupidamises registreeritud kulusid ei loeta kuluks tulumaksuseaduse mõistes (nt FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid ning ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksu, maksuintresse, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha , kingituste või annetuste maksumust, kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama väärtusega võõrandamisest, kahju, mis tekkis vara turuhinnast kõrgema hinnaga soetamisel, külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud jms).
2. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon eeldab ainult tulude ja kulude kajastamist, kassapõhine arvestus aga kõigi sissetulekute ja väljaminekute arvestust (nt makstud ettemaksed , laekunud ettemaksed).
3. Kassapõhise arvestuse põhimõtte järgi ei tule arvestuses kajastada mitterahalisi tehinguid ( tehingud , mille käigus ei toimu raha laekumist ega väljamaksmist). Niisugusteks tehinguteks on näiteks ostu-müügi tehingud, kus toimub nõude ja kohustuse tasaarvlemine. Näiteks ostis FIE väetist teravilja kasvatamiseks, ostetud väetise eest ei tasunud FIE rahas, vaid müüs samale tarnijale teravilja. Ostu ja müügi osas tehakse FIE ja tarnija vaheline tasaarveldus (raha liikumist ei toimu). Kõik niisugused tehingud tuleb arvesse võtta ka tulude ja kulude kajastamisel vormil E (oma majanduslikult sisult on niisugune tehing võrdne raha saamise või maksmisega).
FIE maksud
Füüsilisest isikust ettevõtja maksud
Mitmetest riigis kehtivatest seadustest tulenevad füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksukohustused. Näiteks:
1. Kõiki FIEsid puudutavad riiklikest maksudest eelkõige tulu- ja sotsiaalmaks .
2.Mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtjad peavad järgima käibemaksuseaduse käibemaksukohustuslasena registreerimise nõudeid. Registreeritud käibemaksukohustuslastest FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid.
3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas.
4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse.
5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www. emta .ee avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile – FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel.
Käesolevas artiklis vaadeldakse FIE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. Paljudel juhtudel ei tea FIEd, et nad on pakendiaktsiisi maksukohustuslased, mistõttu käsitletakse ka pakendiaktsiisiga seonduvat.
Tulumaks
Füüsilise isiku ettevõtlusest teenitud tulusid maksustatakse reeglina igas riigis, ka Eestis kuulub ettevõtluse tulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka
Ettevõtluse tulu maksustamisel deklareeritakse tulu selle laekumise maksustamisperioodil. Mõningatel juhtudel tuleb FIEl deklareerida ka mitterahalises vormis saadud tulu ja nn arvestuslikku tulu. Tuludeklaratsioonis kajastatakse tulud käibemaksuga summades.
Ettevõtluseks tulumaksuseaduse mõistes loetakse isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetetegevust ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest , müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Ettevõtluse tulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast, s.t maksustatakse ka ettevõtluse lõpetamise järgselt teenitud ettevõtluse tulu ning ettevõtjana registreerimata teenitud ettevõtluse tulu. Ettevõtlustulu deklaratsioon esitatakse ka juhul, kui ettevõtlustulu või ettevõtluse tulem on väiksem kui aasta maksuvaba tulu või seaduses lubatud täiendav mahaarvamine või registreeritud FIEl maksustatav tulu puudub.
Väärtpaberite võõrandamisest saadav tulu ja tulust tehtavad mahaarvamised kuuluvad deklareerimisele füüsilise isiku tuluna tuludeklaratsiooni vormil A kui kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest või mõningatelt finantsvaradelt teenitava tulu, kasu maksukohustus lükatakse edasi investeeringukonto kasutuselevõtuga. FIE ettevõtluskuludes ei kajastata väärtpaberite soetamist kuluna isegi juhul kui finantsinvesteering on tehtud seoses ettevõtlusega, näiteks on astutud tulundusühistu liikmeks põllumajandusmasinate ühiskasutamise korraldamiseks või omandatud osalus FIE poolt toodetud põllumajandussaadusi turustavas äriühingus.
Esimesel juhul maksustatakse saadud tulu ainult tulumaksuga, teisel juhul maksustatakse ettevõtlustulu ja ettevõtluse kulude vahe tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui on valitud ettevõtlustuluna maksustamise variant, tuleb silmas pidada, et ettevõtluse lõpetamisel võib tekkida täiendav maksukohustus. Näiteks on FIE soetanud maatüki väljarentimise eesmärgil ning kandnud maatüki soetamismaksumuse ettevõtluse kuludesse. Tehes otsuse maarent lõpetada ning maad mitte võõrandada (müüa), tähendab selline otsus vara isiklikku tarbimisse võtmist, mistõttu maatüki turuhind tuleb kajastada otsuse tegemise aasta tuludeklaratsioonis ettevõtlustuluna.
Mitterahalises vormis saadud maksustatav tulu kajastatakse tuluna asja või varalise õiguse turuhinnas (nt tasaarvelduse teostamisega üle antud vara väärtus).
Kui FIE on saanud kindlustushüvitise varaobjekti, mille soetamismaksumus või millega seotud kindlustusmakse on kajastatud ettevõtluse kuludes, eest, loetakse saadud hüvitis ettevõtluse tuluks. Samuti juhul, kui vara kahjustumise eest ei maksa hüvitist kindlustusandja vaid kahju tekitaja (st kindlustus ei korva kahju), tuleb saadud hüvitis lugeda ettevõtluse tuluks.
Finantstuluna tuleb kindlasti deklareerida erikontol raha hoiustamise eest krediidiasutuse poolt makstud intress .
FIE muuks tuluks loetakse ettevõtluse kuludes nn kassapõhiselt kajastatud maksude tagastamised MTA poolt (MTA poolt tagastatud maksusummad FIE-le nt käibemaksu tagastamine FIE pangakontole) ja maksu ettemaksukonto vabade vahendite mitterahalist kasutamist isiku teiste maksukohustuste täitmiseks (nt isiklikus kasutuses oleva maatüki maamaksu, FIE avansiliste sotsiaal- ja tulumaksu maksete tasumine ettemaksukontole kantud käibemaksu tagastusnõude summast ).
Ettevõtluse vara isiklikku tarbimisse võtmisel ja tehingute sooritamisel seotud isikutega võib FIEl tekkida vajadus deklareerida nn arvestuslikku tulu.
Tuludeklaratsioonis on lubatud teha ettevõtluse tulemi korrigeerimisi:
1. Erikonto muutus maksustamisperioodil
FIE võib krediidiasutuses avada ühe erikonto. Erikonto on tavaline arvelduskonto, mille avamisest ei pea Maksu- ja Tolliametit eraldi teavitama, selle olemasolust annab FIE teada vormil E. Alates 2011. aastast arvatakse erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised;
2) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste ning hüvitiste summat , millest on tehtud TuMS § 32 lõikes 1 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (ehk dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud).
Alates 2011. aasta kohta esitataval vormil E tuleb ettevõtluse positiivsest tulemist esmalt maha arvata erikonto suurenemine ja alles seejärel saab allesjäävast korrigeeritud tulust teha täiendavaid muid mahaarvamisi. Mahaarvatav erikonto suurenemine tuleb E vormil proportsionaalselt jagada ettevõtluse, põllumajandussaaduste võõrandamise ja metsamaterjali võõrandamise tulemitega ehk erikonto suurenemine kajastatakse E vormi erinevates veergudes varasema ainult kokku veerus kajastamise asemel.
2. Mahaarvamine omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisel
Omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtluse kulud ja erikonto suurenemine, võib FIE maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Töötlemiseks ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. Käesoleval aastal täpsustas Maksu- ja Tolliamet omatoodetud põllumajandussaaduste mõistet oma veebilehel ( http://www.emta.ee/?id=23652 ).
3. Mahaarvamine fie-le kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisel
Alates 2008. aastast võib FIE talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtluse kulud ja erikonto suurenemine, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Metsa ja metsamaterjali võõrandamise ning maksustamise võimaluste kohta on Maksu- ja Tolliamet koostanud vastava juhendi ( http://www.emta.ee/index.php?id=26558 ).
4. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud
Külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või kulutuurilise teenindamise kulusid võib FIE maha arvata kuni 2% ettevõtlustulust, mida on vähendatud ettevõtluse kulude ja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel tehtud mahaarvamistega (TuMS § 33 lg 1). Tähele tuleks panna, et vastuvõtukulude mahaarvamise piirangu arvutamisel ei võeta mahaarvamisena arvesse erikonto suurenemist ja vähenemist.
Kui ettevõtlusega seotud kulud ületavad ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületavate kulude summa (edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Edasikantud kulude kohta peetakse arvestust aastate lõikes, selleks täidetakse E vormi tabel 3. Ettevõtte vara ülekandmisel võib FIE üle anda koos varaga üle ka oma edasikantud kulusid. Selleks koostab üleandja E vormi lisa ning vara vastuvõttev FIE kajastab vastu võetud edasikantud kulud oma E vormi tabelis 3.
Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist arvutatakse järgmise skeemi kohaselt:
Ettevõtluse tulud - Ettevõtlusega seotud kulud = Eesti ettevõtluse tulem +/- Välismaa ettevõtluse tulem = Ettevõtluse tulem kokku - Erikontol oleva summa kasv + Erikontol oleva summa kahanemine või ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa = Erikontole oleva summaga korrigeeritud ettevõtluse tulem - Täiendavad mahaarvamised omatoodetud põllumajandussaaduste ja metsamaterjali müügitulu saanutele - Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud (kuni 2% mahaarvamistega korrigeeritud tulemist) - Eelmiste perioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude mahaarvamisele kuuluv osa= Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksustatakse ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse koosmõjus arvutatakse sotsiaalmaks valemi 5 kohaselt:
(Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33)*0,33
Üldjuhul maksab FIE sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt (sotsiaalmaksu minimaalne kohustus). Minimaalset kohustust vähendatakse:
• tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu võrra;
• kui FIE on olnud registreeritud vähem kui 12 kuud või tegevuse peatanud;
• kui FIE on teatanud ajutisest, hooajalisest tegevusest;
• FIE on maksustamisperioodi jooksul saanud riikliku pensioni saajaks.
Kui valemi 5 järgi arvutatud maksusumma on väiksem kui minimaalne sotsiaalmaksukohustus, siis loetakse FIE sotsiaalmaksukohustus täidetuks tasutud avansiliste maksetega, avansilisi makseid ei tagastata ega loeta järgmiste perioodide maksu ettemakseks.
Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormi E alusel ja väljastab hiljemalt 1. septembriks FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Deklaratsiooni alusel arvutatud sotsiaalmaksu juurdemakse maksetähtaeg on 1. oktoober.
Pakendiaktsiis
Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend (s.t pakendiseaduse mõistes müügipakend, rühmapakend ja transpordipakend) pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral.
Pakendiaktsiis on kehtestatud kroonides pakendimaterjali (klaas ja keraamika , plastik, metall , paber ja kartong , muu materjal) kilogrammi kohta. Maksustamise periood on kvartal. Aktsiisimaksja on kohustatud pidama kvartalite lõikes imporditud, teisest liikmesriigist soetatud pakendite ning Eestis turule lastud pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendite massi ja pakendimaterjali liikide järgi. Aktsiisivabastused on kehtestatud Pakendiaktsiis seaduse § 8. Koguselised aktsiisivabastused kvartali kohta on kehtestatud plastist pakendile (alla 2,5 kg kvartalis on maksuvaba) ja muust materjalist pakendile (alla 5 kg kvartalis). Selleks et tõendada aktsiisivabastust on aktsiisimaksja kohustatud pidama maksustatava pakendi arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide järgi, samuti pakendi taaskasutamise kohta kvartalite lõikes kui aktsiisimaksja ei ole oma kohustusi kirjaliku lepinguga üle andnud taaskasutusorganisatsioonile.
Näiteks FIE, kes kasvatab kartuleid ning müüb neid turul kilekottidesse pakendatuna, muutub pakendiaktsiisi maksjaks (maksukohustuslaseks), kui ta on kvartali jooksul kasutanud üle 2,5 kilogrammi plastpakendeid. Pakendiaktsiisi seaduse mõistes on tegemist pakendi täitmisega ning ei eristata kas pakend antakse kliendile tasuta või müüakse. Põllumajandusettevõtjatele on problemaatiline silorullide pakkekile aktsiisiküsimus.
Aktsiisimaksja võib oma kohustused kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval üle anda pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni sh taaskasutamise andmed esitab taaskasutusorganisatsioon. Kohustuste üleandmine ei vabasta aktsiisimaksjat pakendi arvestuse pidamisest ja aruandluse esitamisest taaskasutusorganisatsioonile.
Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda kehtivate õigusaktidega, pöörduda maksuhalduri või maksuspetsialisti poole. Materjali koostajad ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis võivad tuleneda käesoleva materjali alusel tegutsemisest.