ETTEVOTTE TULUD-KULUD (0)

ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD
· Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav.
· Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima .
· Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega.
· Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus.
· Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik , mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud .
1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu , reklaamikulu.
· Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone. · Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. · Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega. · Muutuv ­ ja püsikulude osas saab välja tuua veel neid iseloomustavaid seoseid . · Kuna püsikulud on oma kogusummas muutumatud, siis ettevõtte tootmiskoguse muutudes muutub ka ühe toote kohta arvestatav püsikulu. Kulu ühe toote kohta ettevõttes kokku Muutuvkulu püsiv muutuv Püsikulu muutuv püsiv · Niisiis kaasneb tulude kasvuga muutuvkulude kasv.
· Ettevõtte käibe ja muutuvkulude vahet nimetatakse jääktuluks. · Jääktulust peab jätkuma veel püsikulude ning oodatava kasumi katmiseks. · Jääktulu sünonüümina kasutatakse ka mõistet piirkasum. · Ühe toote jääktulu avaldub järgmise valemiga: TOOTE JÄÄKTULU= TOOTE MÜÜGIHIND ­ TOOTE MUUTUVKULU
· Kui selle võrdluse mõlemad pooled ettevõtte müügikogusega läbi korrutada, saame ettevõtte jääktulu: ETTEVÕTTE JÄÄKTULU= ETTEVÕTTE KÄIVE- ETTEVÕTTE MUUTUVKULU
· Ettevõttel tasub toota kõiki tooteid, mille jääktulu on positiivne. · Sellised tooted aitavad katta ettevõtte püsikulusid.
2 · Kui aga toote hind ei kata isegi selle tootmisega kaasnevaid vahetuid muutuvkulusid, ei tohiks ettevõte sellist toodet toota. · Erandiks võivad siin olla ainult lühiajalised allahindlused seoses erinevate reklaamikampaaniate ja konkurentsitingimustega.
· Et ettevõtmise kasumit suurendada, peab kulusid vähendama või tulusid suurendama. · Suurem kasum: väiksemad kulud ja suuremad tulud. · Tulude muutmiseks on samuti kaks võimalust: muuta kogust või muuta hinda.
· Teine võimalus on muuta toodete hinda. · Enamasti kehtib seos, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on klientide ostetav kogus. · Samas, mida madalam on hind, seda suurem on ostetav kogus.
· Kui tõsta toodete müügihinda, siis teatud tasemini müügist saadav jääktulu ja ettevõtte kasum kasvavad, kuid mingist hetkest see kasv peatub. · Kasvu peatumise põhjus on asjaolu, et täiendavast hinnatõusust saadav lisatulu ei ületa enam koguse vähenemisest tingitud efekti. · Seega peab ettevõte leidma oma optimaalse müügihinna ja ­koguse, mis tagab talle maksimaalse kasumi.
· Ettevõtte eesmärgiks on teenida võimalikult suur kasumit. · Koguse kasv peab kompenseerima odavamast hinnast tekkiva negatiivse efekti. · Kui müüdav kogus hinna languse mõjul ei suureneks, väheneksid selle tulemusena ettevõtte tulud. · Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too endaga kaasa koguse kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase.
Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus.
3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind.
Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel . Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel.
Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ­ ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1- summaarsed muutuvkulud/müügikäive).
Kulude eelarve · Koostatakse ettevõtte eelarve koostamiseks. Eriti puudutab see müügieelarvet ja sellest tootmisplaani. Eelarve koostamise eesmärkideks on: · kehtestada ettevõttele konkreetsed tegevuse eesmärgid lühiajaliseks perioodiks · määrata kindlaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ressursid, tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid · luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks.
Kuluarvestus kitsamas tähenduses piirdub järgmiste kulude arvestusega: · tootmiskulud (põhikulud, otsese materjali kulud, otsesed töökulud, lisakulud ) · tegevuskuludega (turustuskulud, turunduskulud, müügikulud, üldhalduskulud). Kuluarvestus on see osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude ( omahinna ) kalkuleerimisega.
Valemid · Kasumilävi = püsivkulud / (1-(summaarsed muutuvkulud/müügikäive)).
4 · Jääktulu = käive - muutuvkulud · Rentaablus = kasum / käive · Omahind = toote hind + tootmiskulud · Müügihind = omahind + üld- ja turustuskulud + kasumiosa
Näide ettevõtte tulude-kulude planeerimisest
· Mart teenib kuus palka 4000 krooni. Ta soovib saada ise ettevõtjaks. Kaubandusliku ettevõtte avamiseks peab ta tegema investeeringuid. · Investeeringud on kulutused, mis tehakse ettevõttesse üle ühe aasta kasutatavaid varasid ostes. Kui Mart on palgatööline, ei pea ta neid kulutusi kandma. · Oma ettevõtte loomiseks on Mardil vaja kapitali. Vajaliku kapitali on võimalik saada omadest vahenditest või/ja laenates.
· Ettevõtte avamiseks peab Mart soetama materjali 50 000 krooni eest. Oma palga kõrvalt on ta säästnud 40 000 krooni, lisaks saab ta pangast laenu 20 000 krooni. · Tal on vajalik ärikapital olemas. Mart on teinud ettevõtte rajamiseks äriplaani, mille alusel ta saab tulusid iga kuu 50 000 krooni, kulud on ühes kuus 40 000 krooni. · Seega teenib Mart igas kuus ettevõttega kasumit 10 000 krooni. Sissetulek varasema palgaga on suurem.
· Tegevuse planeerimisel peab ta kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. · Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata.
· Alternatiivtuluks võib Mardil olla ruumide rentimine ja ise palgatööl käimine. Kuus saab ta renti 7000 krooni, palgatöölisena töötasu11 000 krooni - see on juba suurem kui planeeritav ettevõtlustulu. · Lisaks peab Mart arvestama mitterahalisi faktoreid, nende alla kuulub eneseteostus , oma aja ja otsuste vabadus, huvi ettevõtluse vastu jms.
5 · Need ongi põhjused, mis panevad Mardi oma ettevõtluse kasuks otsustama.
· Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata arvestuslikke kulusid, need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Mardi kaupluse puhul on arvestuslikuks kuluks üür. Kuna ettevõte oma majas , siis ei pea ta renti maksma. Kuna üüri eest ei maksta, ei saa seda ka raamatupidamises kajastada. · Kui me arvestame ettevõtte raamatupidamise kasumist (10 000 krooni) maha arvestuslikud kulud, jõuame ettevõtte arvutusliku kasumini (3000 krooni). · Seda kasuminumbrit saame võrrelda teiste poodidega.
· Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Mardi raamatupidamislikku kuukasumit käibega jagades saame järgmise tulemuse: 10 000/50 000 = 0,2.
· See tähendab, et ettevõte teenib oma käibest 20% puhaskasumit. · See on ühe kaubandusettevõtte kohta väga hea tulemus. Kui me kasutaksime aga arvestuslikku ettevõtte kasumit, saaksime: 3000/50 000 = 0,06. · Sel juhul teenib ettevõte 6% kasumit, mida ei ole küll eriti palju, kuid piisav ühe ettevõtte käiguks hoidmiseks.
· Ka Mardi ettevõttes on tegemist nii muutuv- kui ka püsikuludega. · Laenu eest peab Mart maksma pangale iga kuu 150 krooni intressi, lisaks kapitalile on ettevõtte loomisel vaja ka tööjõudu. · Selleks palkas Mart endale appi töölise, kellele maksab kuus 4000 krooni palka. · Muud väiksemad kulud, nagu vesi, kindlustus, valve , põhivara amortisatsioon , mis on samuti igakuiselt muutumatud, moodustavad summa 1550 krooni.
6 · Seega saame püsikulud kokku: 150 kr - intress 4000 kr ­ palk 1550 kr ­ muud kulud Kokku 5 700 krooni.
· Muutuvateks kuludeks on kauba ostukulud. · Nendel on erinevad sisseostu- ja müügihinnad. · Müügihinna ja sisseostuhinna ehk muutuvkulu vahe on jääktulu. (Jääktulu kokku 95 krooni, toode X jääktulu 15 kr ja toode Y jääktulu 80 kr).
· Tooteid omavahel võrreldes on Y müük kindlasti tulusam, kuid ka teisi tooteid peab müüma. · Esialgse prognoosi korral müüb Mart ühes kuus 300 X-i ja 140 Y-t. · See teeb muutuvkulude summaks 34 300 krooni. · Koos püsikuludega on kulud kokku 40 000 krooni. · See kogus võimaldab saavutada käibe 50 000 krooni, mis teeb ettevõtte kasumiks 10 000 krooni.
· Kui Mart soovib oma ettevõtmise kasumit suurendada, peab ta oma kulusid vähendama või tulusid suurendama. · Suurem kasum: ­ väiksemad kulud ­ suuremad tulud.
· Kuna kulud on juba niigi viidud võimalikult väikseks, siis ainus võimalus Mardi jaoks on püüda suurendada tulusid. · Tulude muutmiseks on samuti kaks võimalust: ­ muuta kogust ­ muuta hinda.
· Koguse suurenedes suurenevad ettevõtte tulud ja seega ka kasum. · Et müüa rohkem tooteid, peab Mart tegema rohkem reklaami, see aga muudab tema kulud veelgi suuremaks . · Teine võimalus on muuta toodete hinda.
7 · Enamasti kehtib seos, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on klientide ostetav kogus. Samas, mida madalam on hind, seda suurem on ostetav kogus. Näide: Y müügitulu sõltuvalt nende hinnast hind m.kulu kogus tulu m.kulu
210 170 190 39900 32300
230 170 165 37950 28050
250 170 140 35000 23800
270 170 115 31050 19550
290 170 90 26100 15300
· Kui tõsta toodete müügihinda, siis teatud tasemini müügist saadav jääktulu ja ettevõtte kasum kasvavad, kuid mingist hetkest see kasv peatub. · Kasvu peatumise põhjus on asjaolu, et täiendavast hinnatõusust saadav lisatulu ei ületa enam koguse vähenemisest tingitud efekti. · Seega peab ettevõte leidma oma optimaalse müügihinna ja ­koguse, mis tagab talle maksimaalse kasumi. Näide: ettevõtte jääktulu ja kasum Y X ko kku p.kulu ka su m
7600 4500 12100 5700 6400
9900 4500 14400 5700 8700
11200 4500 15700 5700 10000
11500 4500 16000 5700 10300
8 10800 4500 15300 5700 9600
· Ettevõtte eesmärgiks on teenida võimalikult suur kasumit. · Eelnevalt jõudsime järeldusele, et suurema koguse müümiseks tuleb langetada hinda. · Esmapilgul tundus see aga hoopis vastupidist efekti andvana ­ kui me hinda langetame, vähendab see meie tulusid ning seega ka kasumit.
· Siin ongi just oluline meeles pidada, et koguse kasv peab kompenseerima odavamast hinnast tekkiva negatiivse efekti. · Kui müüdav kogus hinna languse mõjul ei suureneks, väheneksid selle tulemusena ettevõtte tulud. · Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too endaga kaasa koguse kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase.
· Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. · Kuna praegu on eesmärgiks kasumi maksimeerimine, siis püütakse minimaalse hinnalangusega saavutada maksimaalne koguse kasv.
Näide: Ettevõtte optimaalne tootmismaht Y X tulud kulud ka su m
140 300 50000 40000 10000
115 300 46050 35750 10300
9 190 300 41100 31500 9600
· Jälgides tabelis kasumi muutusi sõltuvalt hinna ja koguse muutustest, näeme, et kõige suurema kasumi saavutab Mart 115 Y müües. · Sellisel juhul oleks ühe Y hind 270 krooni. · Müües Y hinnaga 250 krooni tk eest, teeniks Mart kasumit 10 000 krooni, mis on võimalikust maksimaalsest kasumist 300 krooni väiksem. · Hinna tõstmine aga 290 kroonile viiks aga kasumi 9600 krooni tasemele , mis on juba 700 krooni võrra väiksem maksimaalsest võimalusest.
· Lisaks hinnalangusest tingitud mõjule on olulised ettevõtte kulud ja muud mitterahalised kriteeriumid. · Praeguse ettevõtte suuruse juures on maksimaalselt võimalik müüa ligi 200 Y-i kuus. · Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne.
· Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid.
· Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga .
· Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga.
10 · Omahinna püsivosa väheneb toodangu suurenedes pidevalt seepärast, et muutumatult sama summa jagatakse suurema toodete arvuga. · Omahinna muutuvosa leitakse samuti nagu muudki kulud ühe toodanguühiku kohta ehk muutuvkulude jagamisel toodete hulgaga. · Arusaadavalt peab omahinna püsiv- ja muutuvosa summa olema võrdne omahinnaga.
· Kui palju tasub toota ja turul pakkuda? · Tuleb võrrelda tootmiskulude üldsummat ja müügist laekuvat tulu. · Toodangu hulk, mille puhul müügitulu ja kulude vahe on suurim, on kõige soodsam , sest siis on ka kasum kõige suurem. · Niisiis võib tulude ja kulude üldsummade võrdlemise teel leida soodsaima toodanguhulga.
FINANTSARVESTUS
· Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. · Ettevõttsiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus . · Kuluarvestus on aluseks nii ettevõtte finantsarvestusele kui ka juhtimisarvestusele, varustades mõlemat arvestussüsteemi osa vajaliku lähteinformatsiooniga. · Väljapoole suunatud arvestuse ülesandeks on ettevõtte tegevuse dokumenteerimine .
Väljapoole suunatud arvestuse põhikomponendid · finantsraamatupidamine ­ kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi · aastaaruanne · bilanss ­ kontsentreerub ajahetkele, kajastab ettevõtte varasid ja kapitali kindla kuupäev aseisuga · kasumiaruanne ­ kontsentreerub ajavahemikule, kajastab seaduse järgselt ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta (või mõne muu perioodi) välte; annab ülevaate ettevõtte tulude allikast · lisad ­ täiendavad andmed näiteks varade hindamise või muude raamatupidamismeetodite kohta · tegevusaruanne ­ aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja ­võimalusi.
11 Ettevõtte sisese arvestuse ülesanded · informatsiooni ettevalmistamine otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks · ettevõtte tulemuste kalkuleerimine, hindamine ja kinnitamine · ettevõtte tegevuse kontroll (majanduslikkus) · dokumenteerimine (alusinformatsioon välja suunatud arvestusele).
Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid · materiaalsete ressursside soetamise , tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine · kulude planeerimine ja prognoosimine · kuludega seotud normide määratlemine · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll.
· Kasumiaruanne on ettevõtte tulude ja kulude loetelu , mis lõpeb puhaskasumiga või kahjumiga. Kajastatakse äritulud, finantstulud ja erakorralised tulud. · Puhaskasum on kasumiaruande kõigi tulu ­ ja kulusummade vahe. · Realiseerimise netokäive ­ realiseeritud toodete kulu = brutokasum + muud · äritulud ­ turustus ja üldhalduskulud = ärikasum + finantstulud = kasum · majandustegevusest + erakorralised tulud = kasum enne maksustamist ­ tulumaks = puhaskasum.
· Raamatupidamise puhaskasum ei näita, kas ettevõttel raha on või ei ole. · Sularaha liikumist teatud perioodil kajastab rahavoogude aruanne. · Rahavoogude aruanne koostatakse laekumispõhimõttel, kajastades kõiki aruandeperioodil toimunud raha laekumisi ja väljamakseid.
· Põhivara on vara, mida kasutatakse tulu saamiseks pikemaajaliselt (hooned, masinad , seadmed ). · Põhivara jaotatakse materiaalseks (maa, hooned, ehitised) ja immateriaalseks (patendid, litsentsid, kaubamärgid). · Käibevara on kiiresti realiseeritav või ühe aasta jooksul tarbitav vara (raha, väärtpaberid, varud).
Amortisatsioon
12 · On põhivarade väärtuse ja kasulikkuse vähenemine kasutamise käigus. · Amortisatsiooni arvutatakse nii vara soetamiseks tehtud kulude vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel.
Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine ­ perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus /kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev ­ igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus ­ lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod ­ kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg).
· Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ­ ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital . · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum).
13