Majandus (0)

Turumajandus
Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents .
Probleemid (1)
• Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema ; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua ( sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks
Probleemid (2)
• Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu ? – Mis on lahti tootlikkusega?
Eesti tootlikkus (1)
• Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama tootlikkuse kasvu.
Eesti tootlikkus (2)
• Väljapääsuks on: – tootmise ja majanduse üpris kardinaalne ümberkorraldamine – Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid – Eksportiva sektori areng.
Turumajanduse tagab maksusüsteem
• Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatavatest kohalikest maksudest. • Riiklikud maksud on: tulumaks , sotsiaalmaks, maamaks , hasartmängumaks, käibemaks , tollimaks , aktsiisid , raskeveokimaks , kindlustusmaksed (pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse). • Kohalikud maksud on: müügimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu.
Maks
On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Maksukohustuslane
• Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Maksu kinnipidaja
Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma , samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Maksukohustuslase õigused
• Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi. • Süütuse presumptsioon . • Õigus esitada kaebusi. • Õigus keelduda teabe andmisest. • Õigus pöörduda õiguskantsleri või ombudsmani poole. • Õigus maksta rohkem kui ettenähtud maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus .
Maksukohustuslase vastutus
• Maksude tasumise kohustus. • Dokumentide säilitamise kohustus. • Raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus. • Kaasaaitamiskohustus. • Õigusjärglus . • Vastutus makseõigusrikkumise eest. • Lepinguline vastutus.
Maksuhaldur
• Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet . • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. • Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. • Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
Maksud, maksed
• Otsesed ja kaudsed maksud • Käibemaks • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Töötuskindlustusmakse • Pensionikindlustusmakse • Erisoodustused ja maksusoodustused
Turumajanduse toimimises
• Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. • Sõlmida töövõtjatega lepingud : tööleping või võlaõiguslik leping (käsundileping; töövõtuleping ; juhatuse liikme leping vms). • Kuni kaks nädalat võib olla suuline tööleping. • Lepingut säilitatakse kümme aastat lepingu lõppemisest arvates.
Töösuhted
• Töötajale ei või maksta madalamat töötasu Vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast (390,00 kuus; tunnis 2.34) • Tööandja võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni. • Tööandja nõue rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul.
Individuaalne töövaidlus
• Lahendab töövaidluskomisjon. • Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 9 586 eurot. • Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude tähtaeg on 30 kalendripäeva. • Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Riskianalüüs
• Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. • Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat.
Ettevõtlus
• Ettevõtlus on majandusteooria järgi majandusüksuste asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning omanike vara suurendamiseks . • Ettevõtlus on majandustegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine. • Ettevõtluses osalevad majandusüksused. • Ettevõtlus on võime asutada uusi organisatsioone ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. • Majandusüksuse eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. • Tegutsemiseks hangib ettevõtja majanduslikud vahendid ( finantseerimine ). • Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents .
Näiteks laev
• Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosseisus . • Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on suurest firma võrdlemisi autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset laeva käsitleda omaette majandusüksusena. • Laeva kui majandusüksust iseloomustavad tema ekspluatatsioonilised tehnilised näitajad, mis määravad selle, milleks laeva on võimalik kasutada ja milline võib olla laeva tootlikkus ehk töö tulemus ajaühikus.
Ettevõtja
• Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva juriidilise vormi. • Juriidiline isik: – Äriühing – Mittetulundusühistu – Sihtasutus – Kohalik omavalitsus – Riigiasutus
Äriplaan
• Äriplaan on ettevõtja kirjalik dokument oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalustest. • Vahendab informatsiooni ettevõtja majandusüksuse kohta. • Äriidee annab vastuse küsimustele: mida pakkuda kliendile kellele tooteid turustatakse ja kuidas ettevõte tegutseb. • Äriplaani finantsosa aitab otsustada kui vastuvõetav on projekt majanduslikult ja selgitada ettevõtte vajadust laenukapitali järele. Sisaldab projekti maksumust; investeerimisplaani; tulude-kulude prognoosi; kassavoo prognoosi.
Äriplaani olulisus
• äriplaan on esmane informatsiooniallikas potentsiaalsele investorile; • äriplaani koostamine sunnib algajat ettevõtjat põhjalikult läbi mõtlema oma äriidee ning selle realiseerimisega seotud probleemid; • korralikult koostatud äriplaan on tegevusjuhendiks tegevust alustanud ettevõtjale.
Äriidee
• On idee, mille eesmärk on teenida kasumit. • Hea äriidee omadused: – uuenduslik iseloom; – orienteeritus tarbijale; – turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; – vajalike teadmistega inimeste olemasolu; – realiseeritavus – võimalik hankida vahendeid idee elluviimiseks ( tööjõud , kapital , seadmed , materjalid). • Praktikas on suuremaks puuduseks konkurentsieelise puudumine. • Konkurentsieelis on teatud eelis konkurentide ees, millega suudetakse konkurente ületada ja seepärast turul edukamad olla.
Visioon
• Ettevõtja visioon peegeldab seda, milliseks soovitakse pikemas perspektiivis areneda. • Visioon peegeldab ideaali , ei sisalda numbreid ; käsitleb kõrget kvaliteeti ja on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas.
Missioon
• Missioon näitab, mida ettevõtja tahab korda saata laiemas keskkonnas. • Eeldab järgmiste tegurite arvestamist: – milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse; – milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse – kuidas neid vajadusi rahuldatakse. • Tuleb püstitada eesmärke, need peavad olema: – mõõdetavad, – tulemustele keskenduvad, – tähtajalised , – reaalsed ja omavahelise kokku sobivusega
Äriplaani strateegiline eesmärk
• Suurem turuosa, • kõrgem toodete kvaliteet, • kindlam positsioon tegevusharus, • madalam kulu konkurentidega võrreldes, • laiem või atraktiivsem toodete valik, • kindel reputatsioon tarbijate seas, • kõrgetasemeline klienditeenindus , • tunnustatus tehnoloogia ja toodete arendamise liidrina, • suurenenud konkurentsivõime välisturgudel, • laienenud kasvuvõimalused, • tarbija igakülgne rahulolu.
Äriplaani finantseesmärk
• tulude kasv, • kasumi kasv, • kõrgemad dividendid; • kõrgem kapitali tootlus , • kindel krediidireiting, • rahavood, • suurem kasumimarginaal, • aktsiahinna tõus, • stabiilne tulu langusperioodil.