Äriõiguse eksami kordamisküsimused (0)

Äriõigus - Eksam
15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest.
Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
2) hankijatena;
3) tööpanuse kaudu;
4) teenuste kasutamise kaudu;
5) mõnel muul sarnasel viisil.
(2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus).
16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad.
(1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.
(2) Äriühing kantakse äriregistrisse.
(3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
(4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.
17. Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord.
Äriühingu juhtorganid ja nende rollid on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja äriseadustikus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Osanike, s.o omanike koosoleks on küll äriühingu organiks, aga mitte juhtoragniks. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, ellu viivad need otsused aga juhatus ja nõukogu.
18. Juhtorganite liikmete õigused ja kohustused
Kohustused - Juhatus peab tegelema kõigega, mida on äriühingu tegevuse korraldamiseks vaja teha. Kuna äriühingu asutamise eesmärgiks omanikele tulu teenimine , hinnatakase juhatuse tegevust eelkõige sellest vaatenurgast. Loomulikult on kõigi kohustus, mida tahes-tehes seadus järgida. Kõik juhatuse liikmena äriregistrisse kantud inimesed peavad ka tegeleikult äriühingu juhtimisega tegelema, kuna selleks kohustab neid äriseadustik.
Õigused – Juhatus on see kellel on õigus esindada äriühingut kõigis suhetes n.ö välismaailmaga. Vaikimisi võivad kõik juhatuse liikmed esindada äriühingut kõigis tehnigutes. Nende esindusõigusi võib põhikirja või muude ühingsiseste reeglitega kitsendada. Põhikirjas võib ette näha, et mingitel asjaoludel võivad juhatuse liikmed esindada äriühingut mitmekesi või ühiselt.
19. Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine .
(1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
(2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud.
21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus ,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus
Hoolsuskohustus: Põhikohustused seonduvad vastava organi pädevusega. Nendeks äriühingu ja selle ettevõtte tegevuse juhtimine, planeerimine ja järelvalve. Juhatuse liikmete puhul lisandub ka esindamine . Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide väljamaksmine, äriregistriga suhtlemisega kohustus jms.
Loojalsuskohustus: Juhtorgani lojaalsuskohustuse aluseks on käsitletud hea usu põhimõte(ausus,avameelsus,usaldus,koostöö), mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid.
Konfidentsiaalsuskohustus: Äriühingul peab olema võimalus takistada tema õiguspärase kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele isikutele või selle omandamist või kasutamist teiste isikute poolt ilma nõusolekuta viisil, mis tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega. Eelkõige käsitletakse konfidentsiaalse informatsioonina mida juhtorgani liige ei tohi kolmandatele isikutele avaldada, äriühingut ja tema tegevust puudutavaid äri- ja tootmissaladusi.
22. Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid.
Juhtorgani liikme vastutuse kohaldamiseks peab välja selgitama vastutuslikud õiguslikud alused. Reeglina on vastutuse esmaseks aluseks mõne objektiivses õiguses sätestatud või ühiskonna enamuses vajaduses lähtuva väärtushinnangutel põhineva aktsepteeritud käitumise kuuluva käitumisreegli ehk kohustuse rikkumine, siin kehtib põhimõte, et kohustused ja vastutus moodustavad ühe terviku.
23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest.
Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi).
24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik režiim.
Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine , sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris.
25. Võlakirjad ja laenud.
Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon , mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval.
Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast . Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti.
Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri.
26. Emissiooni mõiste ja liigid.
Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine.
27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine.
-
29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud.
30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste.
Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine