Mineraalid ja nende omadused - Konspekt (0)

Mineraalid
Mineraalide füüsikalised omadused:
Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena
süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema
levikuga , esinedes mitmete kivimite koostises.
Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule
eraldatakse prismalised ( kvarts ), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid . Tihti on üksikutele
mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena,
kips kiuliste kristallide kogumitena jne).
Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või
kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks
ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid
värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma
elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn ( roosakas , tumepunane, must), Cr (punane,
erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane,
oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt.
Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut. mati pinnaga portselanplaati,
mille pinnale mineraali jätab kriimustamisel värvilise kriipsu, mis võib kokku langeda mineraali
värvusega.
Läige sõltub mineraali valguse absorbeerimise võimest (mida suurem absorbeerimisvõime, seda
vähem läigib) ja murdumisindeksist (mida suurem murdumisnäitaja , seda rohkem läigib), kuid ei olene
mineraali värvusest. Läike intensiivsuse järgi jagatakse:
¤klaasiläikega mineraalid
¤teemandiläikega m-d.
¤poolmetalse läikega m-d.
¤metalse läikega m-d.
Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane , siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui
ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele
langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli
siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige.
Lõhenevus. Kui mineraalile mõjub välisjõud, mis ületab tema osakeste liitumisvõime, siis mineraal
lõheneb läikiva pinnaga plaadikesteks. Lõhenevuspinnad on enamasti paralleelsed kristallitahkudega,
vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus:
¤ülitäiuslik
¤täiuslik
¤keskmine
¤ebatäiuslik
Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei
saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud: karpjas, muldjas, teraline,
astmeline, haakjas, pinnuline.
Erikaal sõltub m-de keem. koostisest.
Kõvadus . Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat
vastupanu.
Mineraalide kirjeldamine
Anorgaanilised mineraalid
I rühmkond. Ehedad elemendid.
Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline
osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid .
Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms.
Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E)
2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib
peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S,
mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest
gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi
vulkaniseerimisel jm.
Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO2,
MgO, CaO, FeO, Fe2O3 , grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5. Tekib ülikõrge rõhu ja
temp. tingimustes, on geneetiliselt seot . ultraaluseliste kivimitega. Kasut. tehnikas ja suuremaid
kristalle lihvitult juveelidena.
Grafiit C. Sisaldab nn „tuhka“, mõnikord vett, bituumenit ja gaase. Kristalliseerub heksagonaalselt.
Esineb tavaliselt peenesoomuseliste agregaatidena, harukordadel heksagonaalsete plaatjate
kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi
leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud
kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal.
III rühmkond. Sulfiidid .
Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja
bituumsetes setetes , olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud
H2S-ga.
Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste
agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2-3,
E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal
hapendub ja kattub algul püsiva PbSO4 koorikuga, mis hiljem CO2 mõjul muutub PbCO3-ks. Tähtsaim
pliimaak.
Püriit FeS2. 46,6% Fe, 53,4% S. Esineb sageli hästi väljakujunenud kuubliste kristallidena, mille
tahkuddel on viirutus. Settekivimeis leidub sageli püriidi konkretsioone, püriidistunud kivistisi ja
kobarjaid ning neerukujulisi nõrgvorme. K 6-6,5, E 4,9-5,2. Värvus õlgkollane kuni kollakaspruun ja
kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid , tekib väga
mitmesugustes geol. protsessides. Kaasmineraaline esineb püriiti peaaegu kõigis sulfiidide
hüdrotermaalsetes leiukohtades. Sageli leidub püriiti ka settekivimites – lubjakivides, kivisöes jne.
Maapinna tingmustes ei ole püsiv. Püriidis olev väävel hapendub õhuhapniku mõjul sulfaadiks:
2FeS2 + 7O2 + 2H2O → 2FeSO4 + 2H2SO4
Hapendumisel tekkinud ferrosulfaat hapendub aga edasi ferriühendeiks, eriti just maapinna
termodünaamilistes tingimustes püsovateks raua hüdroksüüdideks. Püriitsed maagid on
väävelhappetööstuse tooraineks .
IV rühmkond. Halogeniidid .
Haloidsete ühendite rühmkonda kuuluvad peamiselt HF ja HCl soolad Mendelejevi tabeli I ja II rühma
elementidega. Mineraalid on läbipaistvad, värvusetud, väikese erikaaluga, nõrga klaasiläikega ja
suuremalt jaolt vees lahustuvad.
Haliit e. kivisool NaCl. 39,4% Na, 60,6% Cl. Kristalliseeru b kuubliselt. K 2, E 2,1-2,2. Puhas haliit
on vesiselge, kuid mehhaanilistest lisanditest tingituna tihti hallika , kollaka, punaka või pruunika
värvusega. Maitse soolane . Hügroskoopne . Vees lahustub hästi. Haliit sadeneb kõrge soolasusega
merelahtedes, laguunides ja järvedes. Sekundaarne mineraal. Kasut. toiduainetööstuses,
keemiatööstuses soolhappe, naatruimaluse, sooda jne saamiseks ning metallurgias naatriumi tootmisel.
Sülviin KCl. 52,5% K, 47,5% Cl. Kristalliseerub kuubiliselt, kuid tavaliselt esineb teraliste
agregaatidena. K 1,5-2, E 1,97-1,99. Puhas sülviin on värvusetu, kuid gaasisuletiste esinemise tõttu on
ta sageli piimvalge. Kui sülviin sisaldab dispersse faasina limoniiti, on ta roosa või punase värvusega.
Maitse mõrkjassoolane. Väga hügroskoopne. Lahustub vees. Tekib sooljärvedes, kuid ka vulkaaniliste
gaaside sublimeerumisel. Enamik sülviinist kasut. ära väetiste tootmisel. Keemiatööstuses on sülviin
lähteaineks mitmesugustele kaaliumühenditele.
V rühmkond. Oksiidid.
Metallide ja mittemetalloidide ühendid hapniku ja hüdroksüüliga. Valdav osa oksiididest ja
hüdroksiididest esinevad maakoore pindmises osas. Oksiidide kristallvõre on tugevam kui
hüdroksiidide.
Korund Al2O3. 53,2% Al, 46,8% O. Tavaliselt väga puhas. Tühised lisandid muudavad aga oluliselt
mineraali värvust. Esineb hästi väljakujunenud trigonaalsesse süngooniasse kuuluvate kristallidena või
ka teraliste agregaatidena. Teralise korundi, kvartsi , hematiidi jm-e mineraalide segu nim. smirgliks. K
9, E 3,95-4,10. Värvus sinakas või kollaskashall. Läbipaistvatele erikujudele on vastavalt värvusele
antud erinimetused: värvitu – leukosafiir, sinine – safiir , punane – rubiin , kollane – idamaa topaas,
violetne – idamaa ametüst , roheline – idamaa smaragd. Esineb peamiselt metamorfsetes kivimites –kristalsetes lubjakivides. Ilusakujulisi erikujusid kasut. vääriskividena.
Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee
sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud
kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib
rohkesti nn lateriidistumise protsessis, mis toimub eriti intensiivselt troopika ja subtroopika
tingimustes, kus alumosilikaadid lagunevad, moodustades boksiidi, opaali ja vabad karbonaadid .
Boksiidi teke looduses on iseloomulik just niiskeile troopika- ja subtroopika aladele , kus boksiit koos
vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa.
Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3. 70% Fe, 30% O. Kristalliseerub trigonaalselt, kuid väliskuju
tingitult tekkelaadselt, võib olla väga mitmesugune – peeneteraline, peitkristalne, soomuseline või
radiaalkiireline. Suuri radiaalkiirelise ehitusega neerukujulisi moodustusi nimetatakse punaseks
klaaspeaks. K 5,5-6, E 5,5-5,3. Kristallid musta kuni terashalli värvusega, kuna muldsed ja
peeneteralised agregaadid on punased. Kriips kirsspunane. Keemiliselt püsiv mineraal, puruneb
tavaliselt mehhaaniliselt. Tekib peamist metamorforismi protsessis, kuid ka raua hüdroksiidide dehüdratiseerumisel maapinna termodünaamilistes tingimustes ning magmast hangumisel. Tähtis rauamaak.
Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 ehk Fe2O3. FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt
(kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise kristallvormita – teralise massina. K 5,5-
6; E 4,9-5,2. Värvus raudmust. Hematiidist kergesti eristatav kriipsu musta värvuse põhjal. Tugevasti
magnetiline. Tekib magmast hangumisel (eraldub magma kristalliseerumise alguses) või metaforismi
protsessis. Kivimite murenemisel jääb magnetiit kui keemiliselt vastupidav mineraal praktiliselt
muutumatuks ja satub murendi koostisse, moodustades liivade raskes fraktsioonis valdava osa. Parim
rauamaak.
Kvarts SiO2. on maakoores kõige sagedam mineraal. Kvarts on keemiliselt ränidioksiid . Vaba kvartsi
esineb maakoores umbes 12%. Peale selle kuulub ränioksiid paljue teiste mineraalide keemilisse
koostisse. Kristalliseerub trigonaalselt. Kristallide tahkudel on näha ristiviirutus. Esineb ka
peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena . K 7, E
2,65. Värvus on mitmekesine , kusjuures levinumad on värvusetud, piimvalged, roosad ja sinakashallid
erikujud. Läbipaistvatele värvilistele kristalsetele erikujudele on antud iseseisvad nimetused:
mäekristall – värvusetu vesiselge, ametüst – violetne, suitsukvarts – hallikas või pruunikas, tsitriin –
kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on
veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega
kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt
tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks
mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja
enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, ei allu keemilisele
murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema
osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks.
Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses.
Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid
esineb mineraalis absorbeeritult. Seetõttu kõigub vee sisaldus suurtes piirides. Enamasti esineb opaal
tihedate amorfsete kogumikena, mis on kobara või purika kujulised. K 5-5,5, E 1,9-2,5. Puhas opaal
on värvusetu, kuid lisandite mõjul enamasti kollane, pruun, roheline jms. Tekib peamiselt silikaatsete
mineraalide keemilisel murenemisel. Aja jooksul moonudub opaal kaltsedoniks või kvartsiks.
VI rühmkond.
Hapnikulised soolad (hapniku sisaldavate hapete sooolad).
Hapnikulised soolad on mineraalide arvu poolest suurim rühmkond looduses. Rühma kuuluvad
mineraalid, millel on tähtis koht muldade lähtekivimis ja mehhaanilises koostises.
Karbonaadid
Kaltsiit CaCo3. 56% CaO, 44%CO2. Kaltsiit on oluliseks kivimmineraaliks trigonaalselt, kusjuures
kristallid on väga vormirikkad. Lubjakivides esineb väliselt amorfse massina, järvelubjas amorfse
muldse pulbrina, allikalubjas aga mitmesuguste egakorrapäraste moodustistena. K 3, E 2,6-2,8.
Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes,
kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga
organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi . Viimase moodustumisel tekib
marmor . Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks. Kaltsiidi kristalle võib
leida peaaegu kõikides paemurdudes ja lubjakivi paljandites.
Magnesiit MgCO3. 47,6% MgO, 52,4% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt. K 4-4,5, E 2,9-3,1. Värvus
kollaka või hallika varjundiga valge. Lahustub HCl-s vaid kuumutamisel.
Dolomiit CaMg/Co3/2. 30,4% CaO, 21,7% MgO, 47,9% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt, tihti
teralise või poorse ehitusega. K 3,5-4, E 2,8-2,9. Värvus hallikasvalge, mõnikord kollakas , punaka või
roheka varjundiga. Soolhappes lahustub aeglaselt, kihisemata. Enamik D-st on tekkinud keemilisel
settimisel või lubjakivides oleva Ca asendumisel Mg-ga. Kasut. ehituskivina.
Anhüdriit CaSo4 . 41,2%CaO, 58,8%SO3. Kristalliseerub rombiliselt, kuid esineb tavaliselt
kompaktsete teraliste agregaatidena. K 3-3,5, E 2,8-3,0. Värvus valge, enamasti sinaka, hallika, harva
punaka varjundiga. Anhüdriit tekib peamiselt keemilisel settimisel merelahtedes. Maapinna
tingimustes ühineb veega, paisub ja läheb üle kipsiks.
Sulfaadid
Anhüdriit CaSO4. 41,2% CaO, 58,8 SO3. Kristalliseerub rombiliselt, kuid esineb tavaliselt
kompaktsete teraliste agregaatidena. K 3-3,5, E 2,8-3. Värvus valge, enamasti sinaka, hallika, harva
punaka varjundiga. Tekibpeam. Keemilisel settimisel merelahtedes. Maapinna tingimustes ühineb
veega, paisub ja läheb üle kipsiks.
Kips CaSO4.2H2O. 32,5% CaO, 46,6% SO3, 20,9 H2O. Kristalliseerub monikliinselt. Kristallid
enamasti tahveljad. Iseloomulikud „ pääsusaba -kaksikud“. Tihti esineb ka peeneteraliste agregaatidena
või asbestitaoliste kiusliste kihtidena. K 1,5-2 (küünega kriimustatav), E 2,3. Värvus valge, üksikud
kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips
kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis. Kuumutatud kips mood. veega segatult
kiirestitarduva massi, mida kasut. ehitustel, kirurgjas jne.
Fosfaadid
Apatiit – Ca5/PO4/3/F/Cl/. Sageli leidub looduses puhtaid fluorapatiite, harvemini kloorapatiite.
Kristalliseerub heksagonaalselt, kuid mood. ka teralisi peitkristalseid ja muldseid agregaate. K 5, E
3,2. Värvuselt enamasti hele- või tumeroheline, sinine, kollane, pruun, violetne, ka vesiselge. Väga
sage mineraal tardkivimites, kus ta esineb mikroskoopiliselt väikeste nõelkristallidena. Suuri, hästi
väljakujunenud apatiidikristalle esineb pegmatiitides. Kasut. fosforväetiste valmistamiseks.
Fosforiit on keemiliselt koostiselt lähedane apatiidile. Esineb settekivimites ja amorfse ehitusega. E
3,2. Värvuselt kollakas, hall, pruun kuni must.
Lõputute SiO4 tetraeedrite kihtidega silikaadid .
Antud alaklassi kuuluvad silikaadid on kihilise ehitusega, mistõttu nende lõhenevus on ühes suunas
täiuslik.
Talk Mg3/Si4O10/./OH/2. Tihti on osa magneesiumist talgis asendunud rauaga. Kristalliseerub
monokliinselt, enamasti esineb soomuseliste, lehtjate või kompaktsete agregaatidena. K. 1, E 2,7-2,8.
Värvus valge, kollaga, pruunika või roheka varjundiga. Tundub katsumisel rasvasena. Halb soojuse- ja
elektrijuht. Tulekindel . Tekib peamiselt magneesiumrikaste ultraaluseliste tardkivimite ja dolomiitide
hüdrotermaalsel moondumisel. Maapinna termodünaamilistes
tingumustes lagunebmmagneesiumkarbonaadiks ja opaaliks. Jahvatatud talki kasut. paberi- ja keemiatööstuses, eriti puhtaid
sorte parfümeerias. Talgist valmistatakse ka kuumusekindlaid värve.
Vilgud
Biotiit K(Mg, Fe)3/AlSi3O10/./OH.F/2. Kristalliseerub monokliinselt, kuid esineb sageli plaatjate või
soomuseliste agregaatidena. K 2-3, E 3,0-3,1. Värvus must või tumepruun. Biotiit tekib magmalistes
protsessides ja esineb paljudes, eriti happelistes tardkivimites (graniitides) ja graniitpegamtiitides.
Keemisele murenemisele allub biotiit kergemini kui kui teised vilgud. Lagunemise algstaadiumis
omandab biotiit kuldkollase varjundi ja teda nim. seetõttu „kassukullaks“. Porsumisel vabaneb
biotiidist tähtis biogeenne element – K.
Muskoviit Kal2/AlSi3O10/./OH/2. Kristalliseerub monokliinselt. Kristallid tahveljad või plaatjad. K. 2-
3, E. 2,8-3,1. Värvusetu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Lõhenemispindadel
pärlmutriläige. Tekib peamiselt graniitidesse ja naile vastavatesse pegmatiitidesse. Murenemisele allub
raskesti, mistõttu muskoviidi leheksi esineb sageli settekivimites. Muskoviiti kasut. tööstuses
elektriisolaatorina.
Lõputute (Si, Al)O4 tetraeedrite karkassidega silikaadid.
Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO4 esinevad ka AlO4
oktaeedrilised gruoid, mistõttu neid nim. alumosilikaatideks.
Päevakivide rühm Päevakivid mood. maakoorest kaaluliselt ligi 50%, kusjuures umbes 60% neist
esineb tardkivimeis, 30% moondekivimeis ja 10% settekivimeis. Päevakivide kristallid on
morfoloogiliselt väga sarnased. Keem. koostise järgi jaot. Päevakivid kahte alamrühma:
¤naatrium-kaltsiumpäevakivid ehk plagioklassid
¤kaalium-naatriumpäevakivid ehk ortoklassid.
Plagioklasside rea liikmeid nim. olenevalt anortiidi sisaldusest järgmiselt: Albiit, Oligoklass,
Andesiin, Labrador, Bitauniit, Anortiit. Vastavalt SiO2 sisaldusele jaotatakse plagioklassid
happelisteks, neutraalseteks ja aluselisteks. Kõik palgioklassid kuuluvad trikliinsesse süngooniasse.
Harva esinevad kristallid on tavaliselt tahvelja või prismalis-tahvelja kujuga. Tavaliselt esineb
plagioklass korrapäratute kivimisse kasvanud terade või peeneteraliste agregaatidena. K 6-6,5, E
ulatub 2,61-st (Ab) 2,76ni (An). Värvus valge, hallikas, mõnikord roheka, sinaka, harva punaka
varjundiga. Tekivad magmalistes protsessides ja on põhimineraalideks peaaegu kõigis tardkivimites ja
pegmatiitides. Maapinna termodünaamilistes tingimustes alluvad kaoliinistumisele, mille tulemusena
tekib kaoliin, opaal ja kaltsium- ning naatriumkarbonaadid. On geoloogilises ringes (ja ka mullas)
põhilised kaltsiumi ja naatriumi allikad.
Ortoklass K/AlSi3O8/ kristalliseerub monokliinselt. Kristallid enamasti prismalised, kuid kivimeis
esineb sageli korrapäratute teradena. K. 6-6,5, E 2,56. Värvus tavaliselt heleroosa, pruunikaskollane,
mõnikord lihapunane. Palja silmaga ei ole võimalik mikrokliinist eraldada. Tekib magmalistes
protsessides ja esineb peamiselt happelistes või neutraalsetes tardkivimites. Allub keemilisele
murenemisele, kusjuures mood. kaoliin, opaal ja kaaliumkarbonaat.
Savimineraalid
Kaoliniit on kahekihilise 1:1 tüüpi stabiilse, mittepaisuva võrega, milles katioonide asendusi ei toimu.
Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel
rasvasena. Neelamismahtuvus sõltub osakeste mõõtmetest, olles ibefraktsioonis kuni 24 mg-
ekv./ 100g , savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe
ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning
mineraali ja happe hulkade suhtest . Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all
usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed.
Kaloniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetel savidel kujunenud muldades.
Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral.
Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades.
Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua,
mageneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosn. Kahest tetra - ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres.
Tähtsamad esindajad: hüdromuskoviit, hüdrobiotiit, glaukoniit.
Hüdromuskoviit – tekke peam. allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratiseerunud
vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib mood. ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest.
Hüdromuskoviit on kolmekihilise, 2:1 tüüpi stabiilse mittepaisuva võrega, milles 1/6 Si4+ on
asendunud Al3+-ga. Kihtidevaheline K võib osaliselt asenduda ca, Mg ja H-ga. Esineb
peenesoomuseliste või plaatjate agregaatidena. Neelamismahutuvus 20-40 mg-ekv/100g.
Paisumisvõime, kleepuvus ja sidusus on pisut suuremad kui kaoliniidil. Happega töötlemisel
märgatavaid muutusi ei toimu. Leidub rohkesti peaaegu kõikdes muldades, välja arvatud aluselistel
kivimitel (basalt) mood. niiske troopika mullad . Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel.
Hüdrobiotiit tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste
mineraalide struktuurirühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane
hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei
eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks
savimineraaliks.
Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/.(OH)2.4H2O. Tekib biotiidi murenemisel või
hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide
hulka. Kihtidevaheline katioon Mg2+ on ümbritsetud 6 veemolekuliga (nn seotud vesi), peale selle on
kihtide vahel veel 8 molekuli nn. mitteseotud vett. Paisumisvõime, neelamismahtuvuse ( umbes
100mg/ekv/100g), kõrge hüdratatsiionivõime poolest sarnaneb vermikuliit montmorilloniidi rühma
mineraalidega. Lahustub umbes 20% soolhappes kuumutamisel, 10%-s HCl-s reeglina ei lahustu.
Vermikuliiti leidub muldades, mis on mood. biotiiti sisaldavatel lähtekivimil, enamasti vähesel määral.
Montomorilloniit: kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide
hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c-telje suunas.
Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5.
Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi:
liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide
suuremas osas asendamatu neelamine . 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv.
Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed
kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2-4, erikaal
2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80
kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg-kloriidid. Kloriite leidub
sageli mõõduka kliima tingimustes mood. muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad ).
Götiit Fe2O3.H2O ja gipsiit kujutavad endast murenemise lõpp-produkte või mood. vastavatest
amorfsetest hapetest ümberkristalliseerumise teel. Muldade peenelt dispergeeritud osas leidub veel
huumust, amorfseid räni-, alumiiniumi-, ja rauahapendeid, allofaani. Hapendid ja hallofaan on
tähelepanuväärsed eeskätt tänu katioonide võimele, nad mõjutavad kleepuvust, sidusust ja
suurendavad muldade hüdrofiilsust. Sisaldavad 89,9% rauda ja 64,5% alumiiniumi. Suur tähtsus mulla
omaduste kujunemisel, sealhulgas struktuuri moodustamisel, katioonide neelamisel ja orgaanilise aine
sidumisel.
Kivimid ja setendid
Happeliste kivimite klass
Graniit koosneb kvartsist, K-päevakivist ja happelisest plagioklaasist ning vähesest hulgast
tumedatest mineraalidest. Heledavärvilised. Võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Struktuur
on keskmise- või jämedateraline, tekstuur tavaliselt massiivne . Mõnikord paiknevad erineva
koostisega mineraalid enamvähem korrapäraste kihtidena. Koos teiste süvakivimitega mood. mandite
aluse ehk graniitse geosfääri ( tüsedus 10-15 km).
Aluseliste kivimite klass
Basalt. Basaltideks nim. gabro nooremaid efusiivseid analooge. Väliselt tihedad, tumedad , peaaegu
mustad kivimid, mille koosseisus leidub vulkaanilist klaasi. Väga sagedane , mood. ulatuslikke katteid,
laavavoole jne.
Purdkivimid ja savid
Löss . Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega
kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt. Purdmaterjali. Iseloomulik teravapiirilise kihilisuse
puudumine ja suur poorsus . Tänu toitainete ja lubjarikkusele on on lössid ühtedeks paremateks mulla
lähtekivimiteks.
Argilliit on kas massiivne, plaatjas või kiltne kivim, mis tekib plastiliste savide tihenemisel ja
dehüdratatsioonil.
Moreen. Moreeni iseloomustab purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade
jämedus – savidest suurte rahnudeni. Mandrijää või jääliustike sete , mis jääb sulamisel maha
sorteerimata materjalina. Kivimilis-mineraloogiline koosseis ja värvus sõltuvad oluliselt vastava ala
aluspõhja kivimite iseloomust.
Rähkmoreen – tugevasti karbonaatne ja kivine, valkjashall, Põhja-Eestis.
Lubjakivid tekivad enamasti meredes, laguunides, harvemini magedates veekogudes. Koosnevad
kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad
sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui esineb suurel hulgal organismide
jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui organismide jäänused on kivimis
purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga laialdase levikuga, neid esineb kõigi
geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas.
Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest,
foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda keskaegkonna kriidiajastu setetes.
Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist , kuid lisandina võib neis esineda samasid
mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks
kasutatakse 5% HCl, millega dolomiidid reageerivad nõrgalt. Dolomiitide ja lubjakivide vahel on
olemas pidevad üleminekud, sest suurem osa dolomiite on tekkinud esialgsete lubjakivide
dolomitiseerumise arvel. Meie aluspõhjas on tüüpilisi dolomiite vähem kui dolomitiseerunud
lubjakivisid. Enam on dolomiiti siluri ajastu setete hulgas.
Merglid on lüliks lubjakivide, savide vahel. Saikat materjali sisaldavad 25-50%. Tekivad nii
normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka mageveelistes järvedes. Tavaliselt hallika, roheka
või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas piiramatu levikuga. Tüüpilsemaks mergliks on siluris jaani
lademes esinev rohekashall mergel.
Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti
Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks.
Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna-Eesti
happeliste muldade lupjamiseks.
Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda
isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas lagunemisaste
ning süsinikusisaldus suurenevad. Turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus - ja
alusturbana. Soodes mulla lähtekivimiks.
Põlevkiviks nim. kildalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena süttivaid
kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste
vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks
lõhenev kivi.
Metamorfsed kivimid
Marmorid on laialt levinud metamorfiidid. Koosnevad kas kaltsiididest või ka dolimiidist – on
tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid,
kirjuvärvilised või vöödilised kivimid.
Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel, on kõvad ja vastupidavad murenemisele.
Savikildad kujutavad endast savikate kivimite metamorfismi esimest setet. Selge kildalise ehitusega,
vees ei ligune.