Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust. Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeni ajastikul tuulte kantud tolmust ja liivast.
lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss peeneteraline sete. Takõrr koorikuline savine pinnas. Oaas koht kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Sahel Üleminekuala savannile. Soolak kuiv, madal nõgu. Hammaada tasane kivikõrb (saharas) Luide liivakuhjatis.
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS
liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Soolade rohkus pinnases takistab taimedel pinnasest vett vastu võtta
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. ...
Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal (Sahara kõrb) Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb) Asend mägedega ümbritsetud nõos(Suur Nõgu P-Ameerikas) Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil
ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti erodeeruv ja hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning arvata võib, et sellest ka mere nimi. Just Huanghe kallastel on sündinud Hiina kultuur ja riik.Veel põhjustab vee kollast värvust ka liiv ja tuul.Kui on liiva tormid Gobi kõrbes,puhub tuul liiva vette ja muudab pinna kollaseks. 3. Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga vaid on Vaikse ookeani ääremeri
Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt.
Rohtlad Nimi: Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! https://peda.net/naantali/velkuan-koulu/oppiaineet2/maantieto/amerikka/4-suvi/kuvamappi/kasvillisuusalueet/preeria- kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetata...
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na, ...
Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal l...
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. ...
*põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17.Paiknevad parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes , pöörijoonte lähedal Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18.savikõrb:soolakas maapind , takõrr, pujud , muutlik veereziim , Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte
1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes
ühendid lihtsamateks 7. Taimed - On tähtsaim mullatekketegur - Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele 8. Inimtegevus Muldade kahjustumine ja hävimine, mullakaitse 1. Kiirendatud erosioon - Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ära kandmine - Jaguneb: - Looduslik - põhjustajad: nõlva kalle (mäed jms), lähtekivimi pudedus, löss (tõlkes kollane jõgi) 2. Kiirendatud eriosioon inimtegevuste tagajärjel - Põhjustajad: - Põldude rajamine künka või mäe nõlvale - Suurte põldude rajamine 1. Kaitse - Põllukaitseribade (puude - p appel) istutamine põldude vahele ja ümber - Terraspõldude rajamine 2. Deflatsioon - Esineb enamasti väikese sademetehulgaga tasastel aladel, kus tugevad
intensiivsus on erinevad Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää
- Mis on soliflukatsioon? Luited - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele? - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme - Milline kihilisus on luidetel? - Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest? - Mis on löss? Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes?
Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku. Leib 19. sajandil tehti leiba pikerguses puunõus- mõhes. Sellel käis kaas peale. Leivanõu seisis kas rehetoas või sahvris. Mõhes hoiti juuretsis. Leiva tegemiseks võeti leiget vett, see segati juuretisele, kallati jahu peale ja löödi suure puulusikaga segamini. Peale raputati paks kiht jahu, pandi kaas peale ja kaeti paksu riidetükiga. See tõsteti ahju või truubi äärde sooja kätte hapnema
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Kevadel võivad olla mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab vesi ära ja kuivamise tagajärjel moodustub mullast koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks. Savikõrbete leiukohaks on kõrbevööndi põhjaosa. Näiteks Araali mere ja Balkasi järve vahel. Maapind on soolakas ja võib suviti klaaskõvaks kuivada, praguneda ja lahti koruda. Lössikõrbe iseloomustab erodeetirud peeneteraline materjal. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Soolad, mis liiguvad, on lössist välja uhutud. Maa on niiskem, kuna lähedal olevad mäed püüavad sademeid kinni. Tänu mulla niiskusele kasvavad seal kevadeti taimed. Tüüpilisemad lössikõrbed asuvad mägede naabruses. Soolakõrbes on pinnase soolasisaldus suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.
fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid. 5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid 6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla
·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti
Tuule haardekiirus sõltub osakeste suurusest - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme Tuuletahukad Kiikkivid Jardangid (erosioonilised jäänukid) - Milline kihilisus on luidetel? põimjaskihilisus - Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest? Barhaanluidetel haarad tuule suunda. Paraboolluidetel haarad suunatud vastutuult. - Mis on löss? Nõrgalt sorteeritud (tolmjas) ümardumata terad/killud Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa platvormil - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? Gneiss, graniit - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, 2 püramiidluited(muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul - liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
kus maöp – ööpäevane aurukulu kg; ma1 – auru erikulu sööda aurutamisel kg/kg; m – aurutatava sööda mass kg; 21 mk1 – auru erikulu kütteks kg3; V – köetava ruumi kubatuur m3. maöp (0,15 175) (0,3 10) (0,2 50) 564 0,6 377,7 kg Kuna löss ei vaja aurutamist, siis ei ole lössi kogusega vaja arvestada. Arvutustulemused on esitatud tabelis 3.2. Söödaköögi ruumala on leitud valemiga V S h , (3.5) kus V – söödaköögi ruumala m3; S – söödaköögi pindala m2; h – söödaköögi kõrgus m. V 141 4 564 m3
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
· C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk. Kui sademeid tuleb piisavalt, on metsastepp taimekasvutingimustelt parasvöötmes optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist. Suhteliselt suur auramine suvel põhjustab äravoolu kahanemist ja jõgede suvist kuivamist. Soode arenemine on võimalik ainult sulgnõgudes ja lammidel. Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad uhtorud. Niidusteppides kujunesid lössil sügavad (üle 1,2 m) mustmullad, mille huumusesisaldus on erakordselt suur (kuni 700 t/ha). Need on maailma viljakaimad mullad. Niidustepid on rohukoosluste reas üleminekulüliks mesofiilsete niidu- ja kserofiilsete stepikoosluste vahel. Niitudega seob neid
kristallisatsiooniveena - mineraalide koostises Vee kujunemine pinnases ei toimu mitte ainult filtratsiooni teel vaid võib pärined ka: juveniilveena, magmast reliktveena, endiste ookeanide pealetungist (kust meri taandub tuleb see) kondensatsioonil, veeaur (nt. kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid vett poolläbilaskvad - löss, saviliiv 4 vett mitteläbilaskvad e. vett kandvad - savid, massiivsed kivimid Vastavalt sellele võib vesi olla: ülaveena aeratsioonivöös pinnaveena seotult esimese vettkandva kihiga kihtidevahelise veena kahe vettkandva kihi vahel arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi – põhjavee üks liik s.o
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Samuti on meeste tähtsus ühiskonnas kasvanud. 65 Põhja-Hiinas viljelusmajandus. Põhja-Hiina varane maaviljelus põhines teraviljal. Esimesed viljelusmajanduslikud kogukonnad asusid Kollase jõe keskjooksul. Õietolmuanalüüs: 80004000 eKr oli aasta soe periood seal pikenenud, vihma ja sooja oli piisavalt, see muutis ala soodsaks maaviljelusele. Pleistotseeni jäätumiste ajal oli Põhja- Hiinas tekkinud löss. Tänu suvistele vihmadele oli võimalik siin edukalt kasvatada teravilju. Kohalikud metsikud taimed, mida oli võimalik kodustada: erinevad hirsiliigid, sorgo, kanep ja mooruspuu. Siin oma kultivatsioonitehnikad, mis püsisid aastatuhandeid. Põhja-Hiina põllumajanduse varaseim periood on veel tundmata. Selle tekkimise kohta kaks hüpoteesi: 1. kohalik pikk areng; 2. levis siia lõuna poolt. Kolm Põhja-Hiina varase maaviljelusega seotud arheoloogilist kultuuri (6 at eKr):
juhtiva materjali. Kui piirkond on väga kuiva pinnasega, liigub osa vett taimejuurte kaudu üles tagasi. Tavalises pinnases valguvad veehulgad üha sügavamale, kuni jõuavad vett pidava kivimikihini. Kui kivimiosakesed on suured, on ka nende vaheruumid suured ja kivimite vahel liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev. --- 87 Moreenpinnases liigub vesi kiirusega kuni 1 m ööpäevas, karstunud kivimites koguni mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
