Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5 Haliit kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes.
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
(seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust.
Haliit e. kivisool NaCl. 39,4% Na, 60,6% Cl. Kristalliseeru b kuubliselt. K 2, E 2,1-2,2. Puhas haliit on vesiselge, kuid mehhaanilistest lisanditest tingituna tihti hallika, kollaka, punaka või pruunika värvusega. Maitse soolane. Hügroskoopne. Vees lahustub hästi. Haliit sadeneb kõrge soolasusega merelahtedes, laguunides ja järvedes. Sekundaarne mineraal. Kasut. toiduainetööstuses, keemiatööstuses soolhappe, naatruimaluse, sooda jne saamiseks ning metallurgias naatriumi tootmisel. Sülviin KCl. 52,5% K, 47,5% Cl. Kristalliseerub kuubiliselt, kuid tavaliselt esineb teraliste agregaatidena. K 1,5-2, E 1,97-1,99. Puhas sülviin on värvusetu, kuid gaasisuletiste esinemise tõttu on ta sageli piimvalge. Kui sülviin sisaldab dispersse faasina limoniiti, on ta roosa või punase värvusega. Maitse mõrkjassoolane. Väga hügroskoopne. Lahustub vees. Tekib sooljärvedes, kuid ka vulkaaniliste gaaside sublimeerumisel. Enamik sülviinist kasut. ära väetiste tootmisel.
Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid
pursete puhul ), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool, mida on Maal tohutu hulk. Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees. Tahkel kujul hõlmaks sool 20 000 000 km3. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Saamine Kloori saadakse 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O 5 Kloori ühendite kasutamine
Väga sööbiva toimega hape, gaasilises olekus on ta mürgine ja liikuv vedelik. Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. 3)Kloor: Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl. saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev
Rombiline kristallid; KR HT radiaalkiirel. hallikasmust mugulad Haliit Kuubilised Värvitu, valge Klaasi L täiuslik K 2,5 K Soolane NaCl kristallid; teralised M astmeline T 2,2 soolajärvedes kerglahustuv kuubiline massid, massiivne Sülviin Kuubilised, Värvitu (kollane, Klaasi L täiuslik K2 K kibesoolane KCl oktaeedrilised krist; punane) M astmeline T2 soolajärvedes kuubiline teralised massid, massiivne FLUORIIDIDE KLASS Fluoriit Kuubilised Roheline, Klaasi L täiuslik K4 HT, esineb koos
HF mõju söövitava mõju klaasile avastas juhuslikult kaltsiumfluoriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil saksa juveliir H. Scwanhard 1670 aastal. 3. Kloor Leidumine ja Saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Nime kloor (inglise keeles chlorine) andis elemendile inglise keemik Humphry Davy 1811. aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2
soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused,
Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. 2) Cl2 ( Kloor ) - kollakasroheline mürgine gaas Leidumine ja saamine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused:
laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. KLOOR Leidumine ja saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Haliit Sülviit Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2
Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid
superfosfaadiga mulda viidud fosforist. Nt. rühvelkultuurid. · Keskmised fosforikasutajad omastavad 11-20%. Nt. teraviljad, kaunviljad. · Halvad kasutajad omastavad <11%. Nt. lina, mais (MAIS kõige lühem anekdoot :D ) KAALIUMVÄETISED Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues olevad erinevad toorsoolade lademed (Venemaal, Saksamaal). Neid on võimalik toota ka mereveest. Mineraalid kaaliumväetiste toorainena: Kloriidsed: sülviin KCl, sülviniit KNaCl, kainiit KCl+MgSO 4, karnaliit KCl+MgCl. Sulfaatsed: söeniit, langebeiniit, polühaliit, haliit NaCl. 1950' keskpaigani olid kasutusel põhiliselt kaaliumi toorsoolad. Toorsool jahvatati peeneks ja külvati põllule. Tähtsamad kaaliumväetised: 1) Kaaliumkloriid (KCl 50% K) on nüüdseks enamtarvitatav kaaliumväetis. Seda toodetakse sülviniidist. Peenkristallilisel kujul on väga hügroskoopne, selle vähendamiseks granuleeritakse
Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) . Ajaloo esim e n e gaa sirünnak 22. apr. 1915 Ypre s'is (Belgia) kasutasid saksla s e d Cl 2 . Cl väga tähtis, vajalik, levinud ele m e nt . Leidub loodu s e s ainult ühenditena (või ioonina) . Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka rask m etallide kloriidid ;Lihtainena : kollakasroh elin e terava lõhnag a ; läm m atav, mürgin e rask e gaa s . Kloori molekul on kahe a ato miline: Cl 2 . Kloor üks kõige aktiivse m aid ke e milisi ele m e nt e ; Rea g e e ri b vahetult kõigi m etallideg a ja ena miku mittem etallide g a . Cl 2 ga ei reag e e ri (ei ots e s e lt eg a kauds elt) 3
Sekundaarsed mineraalid tekkinud primaarsetest välisjõudude mõjul, peamiselt maakoore pindmises osas. 1. Ehedate elementide klass mullas tavaliselt neid ei esine. Esindajad: C polümeersed ühendid (teemant, grafiit), Au, Ag, Cu. 2. Väävliühendite klass väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit.
Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat ● Tüüpilised settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Liivakivi ○ Savikivi ● Purdkivimid e detriitsed kivimid: ○ Liivakivi ○ Savi ○ Konglomeraat ● Biogeensed settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: ○ Haliit – kivisool ○ Sülviin – kaaliumkloriid ○ Kips – väävliühend Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu
Piiratud veevahetusega põhjakihtides. -Järvelubi Valge või oranz CaCo3 rikas muda vahekihtidena orgaanikarikkas mudas. Karbonaatsete vetega madalates järvedes. Temp tõustes kasvab settimine. Soolajärvede setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi (savimudad) -Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad. -karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin) esimesena hakkavad kristalliseeruma karbonaadid, seejärel sulfaadid(kips), [kaltsiumioonide vähenemisel võib seejärel tekkida õhuke kiht dolomiiti (Mg ühend)], siis hakkavad settima kloriidid. Alles jäänud vesi sisaldab üldiselt vaid Mg ja Cl ioone, mis kristalliseeruvad vaid keeruliste struktuuridena. Eestis (1975a) 1119 järve, 964 looduslikud. 4,7% eesti kogupindalast. Ainult 8,7% järvede kogupindalast ja 4,7% mahust moodustavad väikejärved
2NaCl+2H2o2NaOH+H2+Cl2 NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat aka söögisooda- kasutatakse küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.(NH4HCO3+NaClNaHCO3+NH4Cl) NaCO3+H2O=NaHCO3+NaOH Na2CO3·10H2O naatriumkarbonaati ehk pesusoodat (kristallhüdraat, -sooda) on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana, veevaba karbonaat NaCO3 leiab suures mahus kasutamist klaasitööstuses. Tähtis pesemisaine ja klaasitooraine. 2NaHCO3Na2CO3+CO2+H2O KCl kaaliumkloriid aka sülviin on tähtis kaaliumväetis ja lähteaine teiste kaaliumühendite saamiseks. 2K+Cl22KCl KNO3kaaliumnitraat, arginimetusega kaaliumsalpeeter leiab rakendamist liitväetisena, musta püssirohu ning pürotehniliste segude valmistamisel, klaasitööstuses ja toiduainete konservimisel. Saadakse lämmastikhappe või nitroosgaaside reageerimisel kaaliumühenditega (K2CO3, KCl) ???? KO2 kaaliumsuperoksiid ehk kaaliumhüperoksiid tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K+O2KO2
Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) 2.2.2. Leidumine looduses Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises (kohati suured lademed) - eriti NaCl, KCl NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane
Glaseriit K3Na(SO4)2 Kloriidid Nitraadid Bisofiit MgCl2·6H2O Nitrokaltsiit Ca(NO3)2·H2O Antartitsiit CaCl2·6H2O Nitromagnesiit Mg(NO3)2·H2O Tachyhüdriit CaMg2Cl2·12H2O Nitronatriit NaNO3 Haliit NaCl Nitrokaliit KNO3 Sülviin KCl Ammoonium salpeeter NH4NO3 Darapskiit Na3(SO4)(NO3)·H2O Soolade tekkepõhjused ja koostised on piirkonniti erinevad ja sõltuvad mitmetest mõjudest hoonele, näiteks: väliskeskkonna mõjutused – CO2, SO2, SO3 jne.; looduskivide müüritises kasutatud mördi koostis;
annaabi.ee 
