Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv) Anorgaanilised,tahked ained Lähteaineksmagma Kristalliseerumine Isel.kuju(kiudjas,leheline,isomeetriline,nõel jas jne .) Üks ja sama mineraal võib esineda mitme värvusena. mäekristall · Läbipaistev värvitu kvartskristall. · Jõu ning väe allikas samanistlikus maailmavaates.
loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask Värvid:Tumehall, pruun, roheline, must ja tähnilised ja täpilised indigo, violetne LoomadHiired, putukad, kassid, mesilased 5. Kuulsad neitsid Adam Sandler, 9. september, USA Claudia Schiffer, 25. näitleja august, saksa modell ja näitlejanna Lev Tolstoi, 9. Macaulay Culkin, 26. august, USA september, vene kirjanik
koostisse. Kristalliseerub trigonaalselt. Kristallide tahkudel on näha ristiviirutus. Esineb ka peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena. K 7, E 2,65. Värvus on mitmekesine, kusjuures levinumad on värvusetud, piimvalged, roosad ja sinakashallid erikujud. Läbipaistvatele värvilistele kristalsetele erikujudele on antud iseseisvad nimetused: mäekristall – värvusetu vesiselge, ametüst – violetne, suitsukvarts – hallikas või pruunikas, tsitriin – kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites
(näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on: *heterogeenseid dispersseid süsteeme *kõrgmolekulaarseid ühendeid 53. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Pihustussüsteem ehk dispersne süsteem ehk jämepihused. Aine on pihustunud keskkonda suuremate osakestena, mis koosnevad paljudest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Pihused on tavaliselt hägused ja
kohal. Ehedat räni loodu s e s ei leidu . SiO 2 (ränidioksiid) palju erinevaid teis end eid (üle 10 polüm orfs e modifikatsiooni), tähtsa m a d neist kvarts, 6 kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. Kristallvormi ;Nend e kristallvormid e baa sil loodu s e s üle 200 kvartsimin era ali (mä e kristall, am etüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Si leidub vähe s e l määral taim ja loom or g a ni s mid e s (r o hk e m kõrreliste vartes, ainuraks et e kodad e s , käsnad e s , sulg e d e s , villas jm.)Avasta min e : Si ühendite kasuta min e iidsete st aeg a d e st (klaas, ehitus m at erjal) :Si lihtainena: es m a k or d s elt eraldatud 1811 Gay Lussa c . Saa min e : Liiva ja sö e (koksi vm.) se g u kuumuta mi s el .
36. Päevakivide rühm. Ortoklass. Plagioklass ja selle isomorfse rea olemus? 37. Kvarts Kvartsil on 12 erimit. Kõige rohkem esineb alfa-kvartsi, mis meile liivaterakestena vastu vaatab. Selle tihedus on 2.65 ja kõvadus 7. Ametüst on kristalse kvartsi lilla erim. Safiirkvarts on kristalse kvartsi helesinine safiirivärviline erim. Roosakvarts on kristalse kvartsi roosaka värvitooniga erim. Suitsukvarts on üldjuhul vöödiline erim. Tiigrisilm on ka kristalli vööndiline erim, kuigi täpsemalt on selleks asbesti suletistest tulenevate kuldkollaste vöödega erim. Mäekristall on suurte läbipaistavate värvitute sammasjate kristallidena esinev alfa- kvarts, hinnatud vääriskivi. Eestis on teda rohkesti ja see on kõige levinumaks mineraaliks Eesti pealiskorras. Kvartsi on rohkesti graniitides ja mõnigates gneissides. 38. Amfiboolid, pürokseenid ja oliviin.
isotoobist massiarvudega 28 (üle 92%), 29 ja 30. Maakoores leviku poolest on Si elementide seas 2. kohal. Ehedat räni looduses ei leidu, peam. ühenditüübid looduses: SiO2 (ränidioksiid) – palju erinevaid teisendeid (üle 10 polümorfse modifikatsiooni), tähtsamad neist kvarts, kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. kristallvormi Nende kristallvormide baasil looduses üle 200 kvartsimineraali (mäekristall, ametüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Alumosilikaadid (põldpaod, savid ja vilgud) keerukad ühendid: katioonne osa: peam. K+, Na+, Ca2+ anioonne: (SiO4)4-, (AlO4)5- Si leidub vähesel määral taim- ja loomorganismides (rohkem kõrreliste vartes, ainuraksete kodades, käsnades, sulgedes, villas jm.) Avastamine Si ühendite kasutamine – iidsetest aegadest (klaas, ehitusmaterjal) Si lihtainena: esmakordselt eraldatud 1811 Gay-Lussac, Thenard
annaabi.ee 
