50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarinTe
Õppematerjali autor
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOONIA
Vask värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne
Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane, oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt. Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut
Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus. 4. Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus?
Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele. Lössil kujunenud mullad on viljakad, kuid väga haavatavad erosioonile. MARMOR On laialdaselt levinud metamorfiid. Nad koosnevad kas kaltsiidist või ka dolomiidist. On tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Marmorit leidub Uuralis, Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Itaalias, Kreekas jm. MERGEL Settekivim. On vahepealseks lüliks lubjakivide ja savide vahel. Nad sisaldavad savikat materjali 25- 50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja
.). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud
hea kattevõime. Titaanvalgel on kõige parem kattevõime võrreldes kõigi teiste valgete pigmentidega. Kollane ooker (nimetatakse teisiti ka ookerkollaseks) Kollane ooker on üks vanemaid muldpigmente, mida kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. See on looduslik muld, mis koosneb silikaadist, savist ja värviandvast põhikomponendist - hüdraatunud raudoksiidist (Fe2O3 · H2O). Hüdraatunud raudoksiid on mineraal, nimega götiit. Mineraalsete pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Näiteks mõjutab seda pigmendi osakeste suurus: raudoksiidi värvitoon võib kõikuda kollasest pruunini. Kollane ooker on valguspüsiv ja ilmastikukindel ning võib kokku segada kõikide pigmentidega. Mõnikord kollane ooker tumeneb õlis. Pigmenti kasutatakse kõikide maalimistehnikate korral. Kollane ooker muutub põletades punaseks (punane ooker) ja kaob
CaSO4.2H2O – kips, alabaster ehituskips sisaldab vähem kristallvett (2CaSO4.H2O, 2 kristallvormi) veega segamisel kõveneb, paisub veidi Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Mitmed väiksemad kasutusalad (näit. termoluminofoorid) 2.3.4.5. Karbonaadid Looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2 CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor mineraal kaltsiit kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina - lubja saamiseks (vt. CaO juures) - tsemendi saamiseks → betoon Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: - vesinikkarbonaadid - MÖÖDUV karedus (karbonaatne) see osa karedusest “kaob” keetmisel: vee Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O ÜLD-
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid