Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda
Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus. Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli
lahku. A surus maga Elami ülestõusu, pidas sõda kimmerlastega. Ehitas Ninive kuningalossi raamatukogu, kust on pärit suur osa tänapäeval tuntud Mesopotaamia kultuuripärandist, ka ,,Gilgames" Uus-Babüloonia ehk Kaldea 7-6.saj Nebukadnetsar II: 7/6.saj iseseisvunud Babüloonia kuningas, kes alistas ründava Egiptuse väe. Jõudis Egiptuse piirini, purustas Jeruusalemma ning küüditas sealt juudid ,,Paabeli vangipõli". Alistas kõik Assüüria valdused. 10) Iraan ja Pärsia impeerium 6-4. saj Kyros II Suur: 6.saj Pärsia impeeriumi rajaja. Võitis Meediat, vallutas Lüüdia ja Kreeka linnad Anatoolia rannikul. Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20-
teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjanduslike ühiskondade ajaloost ja uurib Vahemere-äärse antiikmaailma kõige võimsama ning silmapaistvama orjandusliku riigi tekkimist, arenemist ning hukkumist. Rohkem kui tuhandeaastase Rooma ajaloo näol, mis jaguneb mitmesse ajajärku, on võimalik jälgida orjandusliku ühiskonna ning riigi sündimist, arenemist ja allakäiku selle kõige väljakujunenumates, klassikalistes vormides. Maailma-ajaloolist tähtsust ei saavutanud Rooma kaugeltkii otsekohe. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa orjanduslikud riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia
sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide spetsialist, JPITE20 Markus Hindreus Vana Rooma Impeerium Referaat Juhendaja: Aimar Teetlok Jõhvi 2021 SISUKORD 1 Rooma impeerium(Keisririik) tekkimine...............................................................3 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome)...........................................3 1.2 Rooma riik 125. Aastal.................................................................................. 5 1.3 Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk (284—476)........................................7 2 Rooma impeeriumi rahvastik............................................................................... 8 2.1 Rooma impeeriumi rahvaarv (Roman Empire Population)............................8 3 Majandus.......
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide spetsialist, JPITE20 Peeter Paan Vana Rooma Impeerium Referaat Juhendaja: Aimar Teetlok Jõhvi 2021 SISUKORD 1 Rooma impeerium(Keisririik) tekkimine...............................................................3 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome)...........................................3 1.2 Rooma riik 125. Aastal.................................................................................. 5 1.3 Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk (284—476)........................................7 2 Rooma impeeriumi rahvastik............................................................................... 8 2.1 Rooma impeeriumi rahvaarv (Roman Empire Population)............................8 3 Majandus.......
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid
Kõik kommentaarid