Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

"Vana-Rooma" Uurimustöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid, kui Rooma saab kolmeteistkümnenda keisri ?
 
Säutsu twitteris

PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM


KEIDI VAIKMA
10 c klass

VANA- ROOMA
Uurimustöö


Juhendaja :
Õp. Piret Tänav


Põlva 2008
Sissejuhatus
Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana- Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa : Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik , mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest.
Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes.




2
1. Vana-Rooma tutvustus
Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjanduslike ühiskondade ajaloost ja uurib Vahemere-äärse antiikmaailma kõige võimsama ning silmapaistvama orjandusliku riigi tekkimist, arenemist ning hukkumist.
Rohkem kui tuhandeaastase Rooma ajaloo näol, mis jaguneb mitmesse ajajärku, on võimalik jälgida orjandusliku ühiskonna ning riigi sündimist, arenemist ja allakäiku selle kõige väljakujunenumates, klassikalistes vormides . Maailma-ajaloolist tähtsust ei saavutanud Rooma kaugeltkii otsekohe. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana- Idamaa orjanduslikud riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike- Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid , mis etendasid hiljem maailma kultuuriajaloos erakordset osa, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulad ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Rooma.
Järk-järgult kasvas ka Rooma poliitiline võimsus.
Selleks et mõista rooma orjandusliku ühiskonna tekkimistingimusi, on hädavajalik omada ettekujutust kogu Itaalia arenemisest enne Rooma ajastut. Eriline tähtsus on etruski linnade kujunemisel ja nende poliitilise mõju levimisel Etruuria naabermaakondadele Apenniini poolsaarel. Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis , kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine -sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masškin, 1962, 3)
Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille etruskid üksvahe oma võimu alla võtsid. Seda varajast epohhi , mille põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemisprotsess ja riikide kujunemine, nimetatakse kokkuleppeliselt kuningate ajastuks ; selle viimast perioodi rooma ajloos võib nimetada etruski perioodiks . Kuningate ajastu algust dateeritakse ligikaudselt VIII sajandiga eKr.
Pärast etruskide minemakihutamist ning kuningavõimu kõrvaldamist algab Rooma vabariigi ajalugu, mis kestab kuni I sajandi viimase kolmandiku eKr.

3
See jaguneb kolme perioodi. Esimest neist, varajase vabariigi perioodi (VI sajandi lõpust kuni III sajandi 60-ndate aastateni eKr) iseloomustab orjandusliku tootmisviisi formeerumine Roomas , plebeide ja patriitside – Rooma orjandusliku ühiskonna vaba elanikonna kahe põhirühma (seisuse) – vaheline võitlus, vabariiklikukorra tugevnemine ning arenemine, ent samuti peaaegu lakkamatud sõjad, algul Laatsiumi aladel, hiljem kogu Itaalias, mis lõpevad kogu Apenniini poolsaare alistamisega Roomale. Sellesse aega kuulub rida katseid luua võimsaid suurriike Vahemeremaade lääneosas.
V ja VI sajandil eKr. Koondus suurem osa Sitsiiliast Sürakruusa ümber, kes pretendeeris üksvahe Itaalias asuvate kreeka linnade juhtivate võimude kohale. Kuid kõige võimsamaks riiklikuks moodustiseks oli Kartaago mereriik, mis laiendas oma mõjuvõimu mitmetele aladele Vahemeremaade lääneosas. Sajandite vältel oli läänes vastuolude koldeks Sitsiilia , mille pärast Sürakruusa ja Kartaago lakkamatuid sõdu pidasid . Kui Rooma oli koondanud enese ümber kogu Apenniini poolsaare, sekkub ta 264.aastal eKr. Sitsiilia asjadesse ja sellest ajast algab uus periood, mida võib nimetada Rooma võitlusperioodiks Vahemere alistamise pärast. Pärast pikki ning veriseid Puunia sõdu, mida peeti vahelduva õnnega, alistab Rooma enesele kogu Kartaagole kuulunud territooriumi ja peaaegu kõik alad Vahemeremaade lääneosas. Idas peetud sõdade tulemusena kinnitas Rooma kõvasti kanna Kreekas ning Makedoonias ja nõrgestas senist vägevat Seleukiidide Süüria kuningriiki. See periood lõpeb Pergamose kuningriigi liitmisega Rooma külge. Tema põhituumaks oli orjandusliku tootmisviisi tugevnemine ning arenemine, milleks aitas kaasa orjade pidev juurdevool sõdade ajal võetud vangide hulgast. Orjandusliku tootmisviisi juurdumine tekitab suurmaavalduse kasvu Itaalias , millega kaasneb väike- ning keskmaavalduse allakäik. Rooma poliitilist korda iseloomustab senaatorliku aristokraatia – nobiliteedi - ülevõim mis ainult harva põrkub vastuseisule plebeide poolt, kuid juba sellal toimuvad esimesed orjade ülestõusud, mis olid veel lühiajalised ja paiksed.(Maškin, 1962, 4)

4
1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine

Kuningriigi ajal


Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid . Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust : patriitsid (jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest), plebeid ( lihtrahvas , kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased) ning proletariaadid (vaesed). Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).
Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks.

Rooma Vabariigi ajal


Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit , kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator . Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet . Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana-Rooma-Uurimustöö #1 Vana-Rooma-Uurimustöö #2 Vana-Rooma-Uurimustöö #3 Vana-Rooma-Uurimustöö #4 Vana-Rooma-Uurimustöö #5 Vana-Rooma-Uurimustöö #6 Vana-Rooma-Uurimustöö #7 Vana-Rooma-Uurimustöö #8 Vana-Rooma-Uurimustöö #9 Vana-Rooma-Uurimustöö #10 Vana-Rooma-Uurimustöö #11 Vana-Rooma-Uurimustöö #12 Vana-Rooma-Uurimustöö #13 Vana-Rooma-Uurimustöö #14 Vana-Rooma-Uurimustöö #15 Vana-Rooma-Uurimustöö #16 Vana-Rooma-Uurimustöö #17 Vana-Rooma-Uurimustöö #18 Vana-Rooma-Uurimustöö #19 Vana-Rooma-Uurimustöö #20 Vana-Rooma-Uurimustöö #21 Vana-Rooma-Uurimustöö #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keidivaikma Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Vana-Rooma-konspekt
10
docx
Vana-Rooma
15
docx
Vana-Rooma
4
doc
Vana-Rooma riik
5
odt
Vana-Rooma küsimused
7
doc
Vana-Rooma
17
docx
Vana rooma kunst
4
docx
Vana-Rooma





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun