1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene
ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab
appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida. Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie. Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme sõbrannasid piilumas.
ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk. 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie
mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt
Pulmapäev ründasid hundid Hiiet ja tapsid. Arvati et Hiie surma põhjuseks oli Leemeti poolt mahariutud Hiiepuu mis oli metsa elanikele väga olulin kuna arvati et puu sees elavad haldjad. Leemet põdes Hiie surma mitu kuud ning Magdaleen kutsus ta külla elama ja tahtis et peagi sündival lapsel oleks Leemet isa eest. Nõnda otsustaski Leemet minna külasse elama. Ta ei oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama külavanema Johannese katuse all. Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid.Kuid peagi hakkas Leemet igatsema õnneliku hetki metsas. Ta tahtis põgeneda lolluse eest, aga soov Magdaleenaga olla oli tugevam. Kuigi ka Magdaleena oli rumal. Kevadel sündis Magdaleenal poeg kes ristiti Toomaseks.Ühel päev kohtas Leemte Intsu nad rääkisid ning Leemetile meenus metsa õnnelik elu
vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks kollektiivseks jõuks oli Põhja Konn. Ta oli vanade eestlaste salarelv, kes magas oma koopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Martin Ehala on kirjutanud artiklis "Õhuke riik ja Põhja Konn", et igal rahval on olemas oma Konn, kuid see, millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub rahvast. Eestlastele tuli see potentsiaalne kollektiivne jõud viimati appi laulva revolutsiooni ajal. Selleks, et säilitada kultuuri eelduseks ja aluseks olevat ühistunnet, on vaja traditsioone ja kombeid. Tänapäevane maailm, Euroopa ja Eesti on teistsugune kui aastakümnete eest: kunagine nooreestlaste loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” on tõeks saanud.
ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas külaelu ning veedab seal pikalt aega, lootuses et ta saab ühe külaneiu ja raudmehe lapsest kasvatada endale järeltulija, et ussisõnad välja ei sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe mees (karu), Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk ning veel üks perekond,
viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,, Anna Karenina" ühiskonna hukkamõist armastuse pärast, armukadedus paneb meid rumalusi tegema. 9. Andrus Kivirähk ,,Ussisõnad" uuenev maailm. Tsitaadid: 1. ,, Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus." (Buddha) 2. ,, Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) 3. "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos) 4. ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) 5. ,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) 6. ,,Vaprus on teadmine, mida ei tasu karta." (Platon)
4. Sõna jõud Leemet ja Pärtel käisid külas, kus kohtasid Magdaleenat ja tema isa Johannest. Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" Voltaire
Kuriraivo. praegune koosseis sai paika aastal 2004 Bändi koosseis Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul Väljaanded 1999 album ,,Terast mis hangund me hinge" video ja singel ,,Hundi Loomine" netisingel ,,Ussisõnad" 2004 album ,,Hiiekoda" 2005 CD ,,Mahtra sõda" 2005 album ,,Terast mis hangund me hinge 10218" 2006 singel ,,Sutekskäija" 2006 CD/DVD ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" 2006 CD/DVD ,,Raua needmine" (koos Eesti Rahvusmeeskooriga) 2008 CD ,,Iivakivi" 2010 CD ,,Äio" 2011 CD "Ulg" ,,Roju" Naisekene kallikene Silma vaata talle nii Sul on roju jõudnud koju Anna hing ja tõsta kihu
inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub sinu juurde põdra või hirve, et sa saaksid tal kõri läbi lõigata, või siis sõna raevunud hundi rahustamiseks, samuti tavaline loba ilmast ja muust säärasest, mida sobis ajada möödaroomavate rästikutega.Need olid sõnad,mida kasutati looduses ellujäämiseks ja loodusega suhtlemiseks. 4.põhjust,miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. 1. Noorem sugupõlv ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. 2. Polnud enam õigeid õpetajaidki. 3
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti
hundid, kes annavad piima, ja karumõmmid, kes on nii nunnud ja armsad ja üle kõige maailmas armastavad ilusaid tüdrukuid. Ja kuigi metsarahvas on vana, antakse lugejale aimu veel vanematest aegadest tuhandete aastate tagust ilma esindavad inimahvid Pirre ja Rääk. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata kahe maailma väga erinevatele nimedele, mis rõhutavad väga tugevalt nende maailmade lahusust õigupoolest on väga keeruline seda mitte märgata.
Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid
ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tule vahele ja ainus koht, kus ta end turvaliselt tunneb, on ussipesa. Leemeti parim sõber reedab ta ja kolib koos perega külla, kus unustab ussisõnad. Kahevahel hõljuv Leemet peab tegema otsuse, kuhu leeri ta kuulub. Leemet proovib samuti metsast põgeneda ning elab mõnda aega külas, kuid pöördub hiljem tagasi. Mõlemas pooles pettunud peategelane alustab võitlust uute uskumuste vastu, samas keeldub tunnistamast vanu tavasid. Ta tapab tuhandeid külaelanikke koos oma vanaisaga. Põletab maha hiie ning raiub tükkideks hiietarga, kui see Leemeti armasama tapab. Võitlus uute maailma tavade vastu toob Leemetile raskeid
kirjutatud laul ,,Nad vastasid",sest selles laulus kirjeldas kuidas kajakna lainetel lennata.Kõige kurvem venekeelsedest lauludest oli Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine" ,sest see rääkis naisest et ei laulaks Gruusia kurbi laule.Kõige rohkem meeldis mulle kuulata eesti keelseid laule näiteks: Ester Mäe kirjutatud laul ,,Hommik Tehumardil"(Debora Vaarandi),Marts Saare (1882-1963) kirjutatud laulud ,,Ussisõnad"rahvaluule),"Päike ja vari"(Eduard Wöhrmann),"sa kõige armsan mulle"(Anna Haava),"Ta tuli"(Ernst Enno),"Must lind" (Karl Eduard Sööt)ja ,,Mis see oli" Karl Eduard Sööt).Mulle meeldis see kontsert.
pääsenud põrsas. Nad arvasid, et see, mis on laias maailmas levinud, sobib ka neile imehästi. 6) Eesti rahva nimel võtavad sõna nii positiivsed kui ka negatiivsed inimesed. Suhtumisi oli erinevaid. Oli neid, kes uskusid, et kõik on läbi ja Põhja Konn enam kunagi ei ärka, usuti isegi ussisõnade hääbumisse. Kuid oli ka neid, kes üldse neisse uskumustesse ei uskunud (nt Tambet ja Ülgas). Osad olid kahevahel. Need, kes teadsid, et Põhja Konn ja ussisõnad on olemas, kuid lihtsalt olid kaotanud usu nende n-ö ,,taassündi". Leemet ja tema vanaisa seevastu aga tulihingeliselt lootsid veel Põhja Konna ärkamisse. 2. Mis on teoses loomulik ja tervemõistuslik, mis mitte, mis on maagiline ja mis mittemaagiline? Loomulik ja tervemõistuslik - inimesed elasid külas, tegid põllul tööd, sõid leiba, kartsid metsloomi, ei osanud ussisõnu Mitte tervemõistuslik - Inimesed (osad) oskasid ussisõnu, Ülgase usk haldjatesse ja
täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine,
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone järgima, kuid neid unustada ja neile mitte mõelda ei tee ka elu kergemaks. See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud eba...
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi
Mõni maskeerus imikuks,kräunus vankris, aga kui sa teda lohutama läksid,tõmbas sipupükstest fotoaparaadi ja jäädvustas su mikrofilmile. ,,Mees,kes teadis ussisõnu" Raamat muistsest Eestist,mis on langenud võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest,kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt,kutsudes appi muistse Põhja Konna. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/ANDRUS.html ,,Mees,kes teadis ussisõnu"
Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis. Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika
inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raamatus on väga palju erinevaid suhete probleeme, mis kõik suuremal või vähemal määral puudutavad ka peategelast Leemetit. Leemet mees, kes on kõiges viimane
Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea.
ning pakkus ka meelelahutust. *kontratants – kontratants kahes reas v. nelinurgas vastamisi tantsitav tants. *ringtants- *rahvaluule- *töölaulud- Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. *kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled
2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda
2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia 2 Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda pendeldama terve
kätte muinasaeg, ta oli kõva hiies käija ja haldjate kummardaja. Pidas kodus 100 hunti. Hiie- Tambeti tütar, kes peab kodus hunte söötma ja tööd rabama, näeb noorena välja vaikse halli hiirekesena, aga Leemeti pruudina puhkeb otsekui õide ja muutub lõbusaks. Hiietark Ülgas- andunud haldjate kummardaja, läheb lausa hulluks kätte ja muutub kurjaks ning kättemaksuhimuliseks. Pärtel- lapsepõlves Leemeti parim sõber, aga siis kolib pere külasse, kus ta unustab metsatarkused ja ussisõnad. Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu.
sirakil. Alati näris ta kärbseseent ning hiljem vahetas ta selle veini vastu välja, sest see oli parem ja kiitis selle tegemise eest võõramaalasi.Selgus, et Meeme oligi olnud Põhja Konna valvur. Peetrus - Väikse lapsena oli ta Leemeti parim sõber Pärtel, kuid kolis koos oma perega metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi
Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha. Kõnetas siis mehi ja küsis meestelt pajas keedetava roa kohta. Mehed vastasid, et keeb vaese mehe katel
kunagi oli püha. Võetakse omaks uued reeglid ja uued eluviisid ning unustatakse kõik vana, ning neid, kes järgivad vana rada, ei mõisteta. Leemetit, viimast meest, kes jäi iseendaks, isegi pärast kõike läbielatut, ei huvitanud, et teda ümbritsevad (niivõrd-kuivõrd nad teda ümbritsesid) inimesed harisid sakste jaoks põlde ja sai aru selle mõttetusest, kuid tõdes kurvalt, et tema on mees, kellega surevad ussisõnad. Ent sel raamatul oli üks väga selge sõnum edasi anda, mis toob mind ka selle kirjandi teise tähtsa punktini - iseendaks jäämine riigi tasandil. Riik, nagu Eesti, millel on oma keel, kultuur, rahvus ja nii pikk ajalugu, olgugi et väikeriik, ei tohiks globaliseerumistuhinas ära unustada oma rahvuslikku identiteeti. Minu arvates on palju imetlusväärsem see, kui me suudame ka tänapäeval vastata kirjanik Gustav Suitsu ligi saja aasta tagusele üleskutsele
huumoriga, kus kohati saavad varastajad, kes mõisa aidas ohtralt seepi sõid, oma karistuse ise kätte kõhuvalu näol. Ajalooline tõsiasi on ka eestlaste n-ö ürgaeg, mil uhked ristisõdijad tulid meie maale ja kuulutasid, et tsiviliseeritud inimesed ei ela metsas ega kummarda haldjaid, vaid harivad külades põldu ja palvetavad Jumala poole. Kui tavaliselt on ajaloolised romaanid suunatud ikkagi tulevikule, siis "Ussisõnad" katkestab otsustavalt kõik sidemed tuleviku ja mineviku vahel. Kõik, mis kunagi oli, on kadunud, terve vana maailm on surnud ja Põhja Konn ei ärka enam kunagi üles. Miski pole enam endine, rahvas ei võta endaga minevikust kaasa ei keelt ega kombeid. Viimaseks kangelasajastu esindajaks tõusnud Leemet võtab koos vanaisaga ette viimase verise sõjaretke - "Mida meil polnud vähimatki lootust võita" ning jääb seejärel metsas viimaks oma koopas juba igaveseks uinunud Põhja Konna
. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks probleemiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu
7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid täisid, karusid, kes himustavad noori tüdrukuid ja hunte, keda kasvatatakse ning lüpstakse
Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes oli rääkinud poistele, et meeste kõrval on tavaline magada. Lehm Miira oli haigeks jäänud ja Johannes tappis ta oma talitlustega. Magdalena pidas endiselt Leemetit libahundiks. 20.Meeme ütles, et mets on tühjaks jäänud kui Leemet talle kogemata pimedas kõhule astus. Ta tahtis elada metsas kuid olla koos Magdalenaga ja mitte kõduneda. Hiie oli planeeritud ohverdama, et päästa muistne eluviis. Mall ei julgenud astuda Tambetile vastu, et päästa Hiiet
Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale. Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga looma panna endale kuuletuma ja saada kõht täis. Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke veel aastaid ning tundis, kuidas laibalehk tal järel käis.
Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3
ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" . Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie
Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3
"Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist , mis on langenud järjekordselt võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest, kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt, kutsudes appi muistse Põhja Konna Lauamäng Andrus Kivirähki ja Asko Künnapi Muinas- Eesti seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ on valminud Andrus Kivirähki samanimelise romaani põhjal. “Rehepapp” Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamatus on osavalt ära kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas
Eesti territooriumist vabanes vee alt. 4 Koosseis Lauri Õunapuu: laul, kitarr, torupill, kandled, viled, muud rahvapillid Markus Teeäär: laul, kitarr Raivo Piirsalu: laul, basskitarr Marko Atso: laul, trummid 5 Väljaanded 1999/10212 ,,Terast mis hangund me hinge" (demo, CD-R) 20.11 2002/10215 ,,Hundi loomine" (singel/video) 6.02 2004/10217 ,,Ussisõnad" (singel) 8.07 2004/10217 ,,Hiiekoda" (CD/2LP) 11.12 2005/10218 ,,Terast mis hangund me hinge 10218" (CD/LP) 11.11 2006/10219 ,,Sutekskäija" (mini-CD) 1.07 2006/10219 ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" (CD/DVD) 28.08 2006/10219 ,,Raua needmine" (Metsatöll ja RAM, CD/DVD) 6.12 2008/10221 ,,Veelind" (singel) 1.01 2008/10221 ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10
Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud); arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Itkud Itk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule.
sirakil. Alati näris ta kärbseseent ning hiljem vahetas ta selle veini vastu välja, sest see oli parem ja kiitis selle tegemise eest võõramaalasi. Selgus, et Meeme oligi olnud Põhja Konna valvur. Peetrus - Väikse lapsena oli ta Leemeti parim sõber Pärtel, kuid kolis koos oma perega metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi
õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud. ,,Laurits" Draama (*lauritstulekahju) Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest.
Sõnum: näitab, et inimesed on liiga enesekesksed ja ei mõtle piisavalt tulevikule. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Seal vastandatakse kahte eluviisi. Vana metsaelu, kus inimesed on kütid, aga see käib ussisõnadega. Seal on elu lihtne, sest saavad loomadega manipuleerida. Teine on uus moodne külaelu, mille tõid ristirüütlid,kus leiba saadakse raske tööga ehk elu koosnebki põhiliselt töötegemisest, ussisõnad on unustatud ja loomi ning loodust kardetakse. Uus korraldus on kasulik just ristirüütlitele, aga eestlased peavad seda auasjaks, sest saavad uued peened kombed ülevõtta. Muutuvad järjest rohkem sõltuvamaks teistest, ei ole enam iseseisvad ega omanäolised. Romaan hoiatab meid ohtude eest nagu globaliseerumine. Kui me võtame kõik uue üle, siis ei pruugi me rahvana enam alles jääda. Näidend ,,Eesti matus". Vihjab romaanile ,,Tõde ja õigus" tegelaste, suhete, teema kaudu.
11 2004/10217 – „Hiiekoda“ (CD/2LP) 11.12 2005/10218 – „Terast mis hangund me hinge 10218“ (CD/LP) 11.11 2008/10221 – „Iivakivi“ (CD/LP/woodpak) 24.02 2010/10223 – „Äio“ (CD/2LP) 03.03 2011/10224 – „Ulg” (CD/LP) 01.11 2014/10227 - „Karjajuht” (CD/liikuv CD/LP) 07.03 Singlid/videod 2002/10215 – „Hundi loomine“ (singel/video) 6.02 2004/10217 – „Ussisõnad“ (singel) 8.07 2008/10221 – „Veelind“ (singel) 1.01 2010/10223 – „Vaid vaprust“ (singel/video) 15.01 2011/10224 – „Küü” (singel/video) 15.10 2013/10226 – „Lööme mesti” (singel) 19.11 2014/10227 – „Tõrrede kõhtudes” (singel) 24.01 2014/10227 – „Külmking” (video/singel) 01.03 Kontsertsalvestised ja projektid 2006/10219 – „Sutekskäija“ (mini-CD) 1.07
ja karvased.Toovad pohli,mett ja mustikaid. Ega nad väga targad ole aga mida armukestelt ikka tahta,peaasi et asja ära teevad. Samamoodi ei meeldi see asi ka Leemeti isale.Kuni kord leiab isa ema karuga sängist.Isa aga on unustanud ussisõnad ja selleasemel podiseb miskit saksa keeles,karu satub sellest segadusse ning hammustab isal pea otsast. Karu,saanud oma veast aru,et asi toimunud kirehoos,hammusab omal riisat otsast. Linda,mõistud ka oma süüd,et ta on isa surmas süüdi,lõpetab igasuguse suhtlemise karudega.
Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid mämgisid koos, pööripäeva öösel käisid koos Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid
Inimesed külas ei sallinud madusid ja Leemet ehmus ja tahtsis ära minna külast, sest tema head sõpra taheti ära tappa. Leemet hakkas rohkem ka Hiiega suhtlema ja tal oli kahju,e t ta pidi nii palju tööd tegema. Mets tühjenes aina..Esimene hoop Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. (123 teine lõik.) Leemetil tekkis masendus. See talv kutsusid ussid Leemeti pere talveunne enda koopasse. Saabus kevad. Esimesena talveunest ärkasid Leemet ja ta onu Vootele. Nad läksid välja ja tahtsid värsket liha süüa. Järsku jäi onule lihatükk kurku kinni ja ta suri. Peale seda jõudsi Leemetile kohale, et ta oli viimane mees metsas ja viimane vaba mees kes teadis ussisõnu. (141) Oli 7 aastat möödud . Ühel päeval kuulis Leemet külast Magdaleena kiljumist
annaabi.ee 
