öelda, kui täpselt ta mäletab sõna esinemist. Ajendatud meenutamine. Eelnevatest testidest võib saada erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: 1. tavaline vaba meenutamine; 2. ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria (,,Meenutage kõik esinenud loomanimed") ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel. Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks. Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada
aastaarvudeks, ongi ületatud 7 ühiku printsiip ja töömälu maht suurendatud. Töömälu mahtu mõõdetakse känkides. Känkimine töömälus oleva info ümberorganiseerimine (seoste loomise abil), ühendades ühikuid suuremateks üksusteks. Pikaajalise mälu moodustumine Lühiajalisse mällu uue info salvestamisel tuleb infole tähelepanu pöörata, et see hiljem salvestuks ja kinnistuks pikaajalises mälus, kust saame infot meenutamisel uuesti kasutada. (nt kui inimene tähelepanu ei pööra, võib ta sadu kordi elus näha 10-eurost, aga ikka mitte mäletada, mis pilt sellel on). Salvestamiseks tuleb infot põhjalkult töödelda: sellele infole pikemalt mõtelda ja sellest aru saada. Erinevaid meeldejätmise tehnikaid nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Üheks võtteks on seostada uus info juba varem seal olnud infoga või seostada uue info killud omavahel
Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30 sek. · Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus.
jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt. 6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei mõjuta esimeste elementide meenutamise edukust:
lausete, piltide, proosa lõikude või üldise informatsiooni loend). Need uuringud näitavad, et tavaliselt alkohol nõrgendab mälu ja kognitiivseid isegi madalal joobe tasemel. Halvenemine mõjutab nii äratundmist kui ka, isegi kuni ühenädalase ajavahe puhul. Äratundmisel on joobnud osalejad vähem võimelised tegelema arvukate vihjetega, seostama saabuvat informatsiooni olemasolevate teadmistega, tegema abstraktseid järeldusi ning töötlema uut semantilist informatsiooni. Meenutamisel vähendab alkohol tundlikust ülesannete äratundmisel ning halvendab pikaajalist mälu. Üleüldiselt, alkoholi mõju mälu konsolideerimisele näib olevat tunduvalt suurem kui varem moodustatud mälestuste meenutamisele või võimele uut informatsiooni lühimälus hoida. Siiski sõltub alkoholi mõju meenutamisel meenutamise formaadist: väidetakse, et joobes olek halvendab mälu ilmselgete kuid mitte kaudsete testide puhul. See, kas uus informatsioon
Igavus on sügav murelik meeleheide ja olukord kus miski ei saa rahuldada hinge piirituid soove. Niisiis, Igavus võib pealiskaudselt tunduda triviaalne ehk tavaline või lapsik, piinlik ja ebaviisakas ülestunnistamisel , on üks asi aga kindel, Igavus pole igav. Kui sul on igav, siis su ajutegevus langeb umbes 5% ja magnet pildid inimeste ajudest igavlemise ajal näitasid kõrgemat aktiivsust ajupiirkondades, mis spetsialiseeruvad autobiograafilise mälu meenutamisel, hüpoteetiliste sündmuste mõistmisel, kavandamisel ja kujutlusvõimele.
ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine (displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) - Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti suurus (recency effect). - Känk (chunk) -tuttav infoühik; känkimine (chunking) võimaldab infot kokku suruda (pikemaid känke jääb meelde vähem!?) - Leitud kaksikdissotsiatsioone LTM-ga (patsient KF --seotud vasaku parieto- oktsipitaalpiirk.kahjustusega: v madal digit-span, ja 1 elem. värskuse efekt) Pikaajaline mälu - hõlmab asju, mis toimunud minevikus; Jamesi järgi sekundaarne (e. tegelik) mälu. - Piiramatu (
1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Craik ja Lockhart. Selle sisuks on töötlustasandite e töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel sügavusel asuvate koodide abil. Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud (teksitöötluse näide). Kuidas liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu
Konspektidest on küll kasu, aga kaasamõtlemine on minu jaoks efektiivsem kui lausete üleskirjutamine. Järelikult tuleb loengutes pigem kuulata kui kuulda, et tulemused oleksid tõhusamad. 2. MEENUTAMINE “Oleva eluviisi kohane meenutamine tähendab varem nähtu või kuuldu uuesti elluäratamist” . Fromm väidab, et me peame looma uuesti selle, mida soovime näha, kuid selleks tuleb seda vaadelda piisavalt keskendunult. Ma nõustun ka selle väitega, sest millegi meenutamisel tuleb ennast ettekujutada samas olukorras/ keskkonnas, kus nähtu ennast ilmutas. See aga nõuab täielikku keskendumist. Väga heaks näiteks on ameerika kunstnik Stephen Wiltshire, kes suutis pärast mõnetunnist helikopteriga lendu üle New York´i linna selle mälu järgi täpselt ära joonistada. Lennu ajal tegi ta väikse joonise, mille abil suutishiljem ellu äratada täpse New York´i linnapildi
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest. Perioodid · 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) · 15
esinenud loomanimed) Seda testi võib teha ka nii, et õpitakse sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (nt eesnimi ja uus perekonnanimi, mis algab sama tähega kui eesnimi). Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk meenutamise ajendiks). Meenutamise ajendiks võib olla ka kontekst, kus info salvestamine toimus (nt kuriteopaik). Taastamistunnuste osa ei maksa ületähtsustada. Edukal meenutamisel on ühtviisi tähtsad nii algsel kodeerimisel tekkinud mälujälje tugevus kui ka kontekst, samuti organismi seisund ja sobivate taastamistunnuste olemasolu. Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja info kohta mälus, st eksplitsiitset mälu. Üsna suur hulk infot võib olla mitteteadvustatav, kui siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu näiteks omandatud motoorsed vilumused.
loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (~50%) · Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt Pole erilist vahet kuus tundi või kuus päeva Ebbinghausi unustamise kõver (sõnade arv/päev) hiljem mõõdetud tulemustes Unustamise põhjused · Infot ei korrata kohe piisavalt palju · Interferents ehk vastastikune häirumine
3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). 1.1.1 Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Samuti niimoodi, et antakse õppida erinevatel alustel koostatud nimekirjad, ning selle järgi, kuidas inimene on meenutamisel materjali grupeerinud, saadakse teada, kuidas mälu on organiseeritud. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Toronto Ülikooli teadlased Fergus Craik ja Robert Lockhart ning selle sisuks on materjali töötlustasandite ehk töötlussügavuse analüüs
Viimasena mainitu tähendab materjalide võrdlemist ,jaotamist ja tekstist püüdmist aru saada. Parem on viimane käsitlus ,kuna siis leitakse rasked kohad ,vead ja kontrollitakse omandamise kindlust. 2. Tähtis on õppimishoiak ehk suunitlus. 3. Tõhus vahend on materjali mõtteline kavastamine. Jagatakse materjal mõttes loogilisteks osadeks ja pannakse neile nimetused. Saavutatakse mõttelised tugipunktid , mille meenutamisel meenub materjal tervikuna ja õiges loogilises järjekorras. 4. Hea oleks hoida tagasimõjuva häire kahjuliku mõju eest. Sel puhul on tähtis mitte õppida järjestikku sarnaseid aineid ja omandada võimalikult kindlalt materjal , võimalusel tehes vaheaeg. 5. Omandamine sõltub ka materjali asukohast . 6. ,,Kordamine on tarkuse ema", see tähendab ,et kordamiste arv peaks olema küllaldane. 7
tulevikku. Ükskõik, millist aega kirjeldades, leidis ta alati mahti mõtiskleda selle üle, mis teda ennast parasjagu ümbritses ja oletada, mis saab edasi. Dumas' elu möödus XIX sajandi poliitilises sasipuntras, kus monarhiale järgnes vabariik ja vabariigile restauratsioon, kus nurjunud revolutsioonid, riigipöörded, verevalamised ja samas ihalus ideaalide ning demokraatia järele ning veendunud optimism vaheldusid nukrameelsuse ja lootusetusega nagu päev ja öö. Mineviku meenutamisel on mõtet ainult siis, kui sellest on võimalik tuleviku tarbeks midagi kasulikku leida. Dumas võibolla ei märganudki, et ajalooline romaan, mis tema jaoks oli eelkõige äriline lahendus rahamuredele ja kunstiline aseaine ebaõnnestumisele näitekirjanikuna, tegi temast õpetaja igas vanuses ajaloohuvilistele, ja kunstniku, kelle andes pole kellelgi õigust kahelda.
kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada avaliku elu tegelasi (George Bush, Anne Veski, Andrus Ansip, Ingrid Rüütel jne). Mis haigus seda võiks põhjustada? 21) Kuidas on omavahel seotud mälu ja õppimine? Aga mälu ja mõtlemine?
erinevat funktsiooni( ): 1) Info edastamine 2) Suhtluse reguleerimine 3) Intiimsuse väljendamine: 4) Sotsiaalse kontrolli võimaldamine: 5) Pilk võimaldab lahendada ühist ülesannet: Pilgu suund ja mälu: * kui inimese silmad liiguvad üles ja vasakule, siis ta püüab silme ette manada varem juhtunut. *Millegi väljamõtlemisel täheldatakse aga pilgu suundumist pisut paremale ja/või allasuunas. *Silmade liikumisel paremale üritatakse aga kuuldut esile manada. Kuuldu meenutamisel võidakse ka kergelt pealt kallutada, justkui kuulatades. *Tunnete ja emotsioonide meenutamisel vaatavad inimesed alla ja paremale. *Iseendaga arutlemisel liiguvad aga silmad vasakule ja alla. *Silmade liikumine üles ja paremale viitab aga sellele, et inimene üritab midagi ette kujutada. Viisakas pilk Asjalik pilk. Sellisel juhul soovitatakse kujutleda teise inimese otsmikul kolmnurka, mille kaks alumist nurka langevad kokku tema silmadega
pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid
see tegevus on suunatud, on korra juba varem esinenud. Praiming on teadvustamatu. · Lühimälu Säilib lühiajaliselt vastuvõetud info juurdepääsetaval kujul. · Semantiline mälu Semantiline ehk tähenduslik. Seal säilivad teadmised faktide, sümbolite, valemite jne kujul ümbritseva maailma kohta. · Episoodiline mälu Säilitab info indiviidi enda elus asetleidnud sündmuste kohta. On ka abiks semantilisele mälule teatud faktide meenutamisel, kui meenub omandamise episoodiga seotu. Episoodiline mälu on iga inimese jaoks personaalse värvinguga ja kõige haprama iseloomuga. (Ibid:39) Info salvestamine mälus Õppimise seisukohalt on kasulik vaadelda mälu kolmeetapilisena: 1. ultralühiajaline mälu (nägemisel ka ikoonmälu, kuulmisel kõlamälu), saab alguse tajust.; 2. lühimälu (ka lühiajaline mälu); 3. püsimälu (ka pikaajaline mälu);
Tasapisi jääb niisugune vanur passivsemaks sotsiaalsete probleemide, kultuurisündmuste ja muude üldisemate nähtuste suhtes. Järjest rohkem koonduvad tema huvid omaenese ´´mina`` ümber, peaasjalikult oma igapäevastele olmeprobleemidele ja tervisele. Tundeelu muutustega koos võib osal vanureist märgata järjest tugevnevat härdameelsust. Mitte ainult kurva sündmuse puhul, vaid ka rõõmustavate uudiste saamisel või vana tuttava kohtamisel, mineviku meenutamisel ja muude juhtudel tekib kergesti härdustunne, silma kipuvad liigutuspisarad.Ei tohi unustada, et vanaduses on inimene enamasti märksa tundlikum talle osaks saava kohtlemise suhtes kui nooremas eas. Haavumine tekib palju kergemini, annab alust süngele meeleolule palju tihedamini kui varasemas eas. Pensioneriealisel inimesel võivad kergesti tekkida mõtted, et teda pole kellelegi enam vaja, et temast ei hoolita jne.
Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused: · Tahteline, mitte reaktiivne. · Suure organiseeritusega · Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. · Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. · Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega
Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused: Tahteline, mitte reaktiivne. Suure organiseeritusega Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus- suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis- kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline- üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega
Ta jõuab inimmeelte ookeanis mitme kilomeetri sügavusele ning tema raamatutel on omapärane omadus kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Need raamatud teevad inimese paremaks. 8.2. Minu nägemus teosest Reaalsetel sündmustel on romaanis väike koht, pigem viib autor lugeja tegelase teadvusesse, tema mõtete ja tunnete maailma, näitab läbi tegelaste silmade sündumsi, toimuvat nii mineviku meenutamisel kui ka hetkel sündivat, tegelase sisearutlus, monoloog iseendaga. Aitab Mmõista kõrvalt inimesi oma tegude taga, tähtsal kohal on inimese sees toimuv. Kui midagi ette heita siis võibolla seda, et ma ei tunne kindlat süzeed, pole tegevust mis oleks järjekindel ja mõned lahendused jääksid nagu leidmata. Kuigi tegelikult juhtub nii mõndagi, lihtsalt need ei toimu kiiresti. Tuletorn peaks omama teoses kindlat sümbolit
· Matemaatiliste faktide mitteteadmine · Korrutustabeli päheõppimine · Probleem kestvam kui puudused protseduurilistes oskustes · Matemaatilised mõisted puudulikud · (nt teadmine, mis on liitmine; ei märka ka teiste vigu) · Töömälu (visuaalne, ruumiline, numbriline) · Visuaalruumilised operatsioonid · Töötlemise kiirus 1.alatüüp: Semantiline mälu · Aritmeetilised faktid ei jää meelde · Faktide meenutamisel palju vigu · Meenutamise kiirus ebasüstemaatiline · Erinevused normist suured ja vanusega ei parane · Seotud vasaku ajupoolkeraga · Tihti koos lugemisraskustega, eriti kui raskused foneemide tajumisel · Võib olla tugev pärilik komponent · Mida teha? · Õpetada, teadvustada ja harjutada strateegiaid ja nende mõistmist · Nt 9 reegel: 9 x X= 10 x X X · Stigler: õpetada kasutama arvelauda, et visualiseerida muutusi (nt 5+8)
keskenduda pelgalt mõnikümmend minutit. Laps oskab vaadelda, märgata detaile, oliulisi tunnuseid ja seoseid, leiab ja märkab puuduolevaid elemente ning ebakõlasid tuttavaid olukordi ja esemeid kujutavatel piltidel. Sellel vanusel lapsel suureneb võime koondada tähelepanu tehtavale tööle ning eirata kõrvalisi ärritajaid. Nii võib parajasti joonistav laps keelduda, kui teised teda mängima kutsuvad. Kasvab mälu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt kasutama lihtsamaid meeldejätmise strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse tähelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvõime on veel lühiajaline. Uue omandamisel teadvustab kordamise vajadust, kuigi meeldejätmise strateegiaid kasutab ta veel juhuslikuit. 7 aastase lapse mälu ja tähelepanu Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks, ta suudab tähelepanu kontsentreerida ning püsib ülesande juures kuni selle lõpetamiseni
· Üldistamise, aktiivse kasutamise efekt (mitte lihtne lugemine) · Üldistavad küsimused · Kaaslaste omavaheline küsimuste esitamine · Grupitööd, arutelud · Ennetavad struktuurid õppimise alguses (Ausubel) · Miks need meetodid töötavad? niiviisi seostatakse uus materjal olemasolevate teadmistega paremini ning uut on mällu salvestada lihtsam (tekib ka rohkem seoseid) niiviisi rikastatakse infot, lisades uusi võtmeid, mida hilisemal meenutamisel kasutada, õpitavale lisatakse ka tähendust Mõtlemine · Tavakäsitluses mõistetakse mõtlemise all erinevaid nähtusi · Mõtlemine on iga varjatud kognitiivne või mentaalne manipuleerimine ideede, kujundite, sümbolite, sõnade, väidete, mälestuste, mõistete, tajude, uskumustega · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastav tegevuse
vajas laulja mälu mingitki kirjalikku abi. Varaseimad noodikirja näited, mis on meieni jõudnud 8.-9. sajandist. paistavad meile õige primitiivsed. Noodimärkidena kasutati neumasid., mis ei tähista mitte üksikut heli. vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud, et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda. Seda teevad teksti kohale ühele kõrguselejoonistatud neumad tõesti algeliselt ja viisi meenutamisel näib neist vähe abi olevat. Uusimad uuringud veenavad aga, et helikõrguste tähistamine pole sugugi nende märkide esmane ülesanne: neumad, mille variantide hulk on algusest peale suur, tähistavad peamiselt esituse rütmilisi peensusi ning teevad seda niivõrd täpselt, et ükski hilisem noodikiri ei suuda sama ülesannet nii 3 hästi täita. Seepärast on need algelised märgid viimasel ajal gregooriuse laulu
• huvi igapäevategevuste vastu on kadunud; • kehakaalu vähenemine (kui pole tegemist dieediga) või suurenemine; • liiga pikk või liiga lühike uneaeg või liiga varajane ärkamine; • püsiv väsimus- ja nõrkustunne; • väärtusetuse-, süü- või lootusetusetunne; • püsiv suurenenud ärrituvus ja rahutustunne; • raskused mõtete koondamisel, otsuste langetamisel või millegi meenutamisel; • korduvad surma- ja enesetapumõtted. Mispärast jääb depressioon avastamata? Kuigi depressiooni ravimiseks on suur valik meetodeid, on ka mitmeid põhju seid, miks haigus jääb sageli diagnoosimata. • Inimene häbeneb sageli tunnistamast, et tal on depressioon, sest ta näeb selle sümptomites iseloomu nõrkuse märke. • Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ja ei suuda nende taga näha haigust.
esitamisel ’katkestab’ sõnapikkuse efekti - Seostamata helide efekt- töötlemine võib sekkuda fonoloogilisse töötlusesse - Seriaalse järjekorra säilitamine - … Fonoloogiline sarnasus (suur-väike) - Suur fonoloogilise sarnasuse efekt – sõnad on sarnased nt kapp, mapp, lapp Sisuline sarnasus – huge, big, wide, large vs we; soft, old, late, good - Väike kuid oluline semantilise sarnasuse efekt - Hilisemal meenutamisel aitab pigem semantiline sarnasus Seega: mälu kasutab fonoloogilist kodeerimisalust lühiajaliselt ja semantilist pikaajaliselt säilitatava informatsiooni jaoks (sest muster vastupidine LTMst ammutamisel) Mis on fonoloogilise ringi funktsioon? - Õppida keelt! Fonoloogilise õppimise komponendid - Patsient PV: audit numbrimälu 2 ühikut, intellekti normaalne kõneloome ja arusaamine normaalne. Õppis emakeelsed seoseta sõnapaarid kuid võõrsõnu ei õppinud
·Abieluini me ste reaktsioonide analüüs (HolzworthMunroe & Jackobson): ·Jaheda suhtumise põhjused ·Hiline mise põhjused ·Närvilisuse põhjused Eeldatavad isiksuseomadused: ·Eeldus, et ini mese isiksuseo madused on vastavuses nende tegevuse ga, vastavuse e elarvamus ·Atributsioon on tõenäolise m, kui tegevus on ebatüüpiline, ootamatu või situatsioonile mittevastav ·" Raamatukoguhoidja kannab kaupluse juures üle tänava vanamemme poolt tehtud ostud" (J. Uleman, 1989) meenutamisel oli võtmesõnaks "abivalmis" ·"Terve mõistuse" atributsioon Vastuväited Kelley koosvarieeruvusele ·Omistusi ei tehta ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest koge muste hulgast ·Seletusi antakse alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei rakendata mehhaaniliselt (moodne riietus nii teevad kõik , kuid auto vargus ????) Omistusstiil Püsivad
o Taju diferentseeritus, objektid ei eristu nii kindlalt, geomeetrilised kujundid ei erine nende jaoks. Sama ka numbrite ja tähtede puhul o Vähene mõtestatus ei orienteerituta objektide olulistele tunnustele Mälu o Vähe strateegiaid o Kiirem unustamine ja info moonutamine sõltub sellest kui tõhusalt on info salvestatud kui seal probleemid, siis probleemid ka meenutamisel. o Meenutamine juhuslik ei teostata infootsinugut ei mäleta Mõtlemine o Ühikuteks põhilised kujutlused, mõisted ebatäpsed lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest. Toetutakse kogemusele, mitte verbaalselt vahendatud infole. o Operatsioonid ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt. järeldamine ja üldistamine Kõne arengus olulised puudujäägid. Laused lihtsamad, teavad mida öelda
näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisel nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel (Hebbi korduvate numbrite test) - Vasaku temporalsagara kahjustuse korral ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul Frontaalsagarad - Ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega (HERA) HERA järgi ilmneb 3 eeldust: - Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega - Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega
sügavust. Arvuti ning tekstitöötlusprogrammid lubavad protsessilist kirjutamist varasemast märksa laiemalt kasutusele võtta. 14 Kõne liik Kõnele omased tunnused Tahteline, mitte reaktiivne, Suure organiseeritusega, Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel, kirjeldamisel, Monoloogiline Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavaks muuta, Kõne kuulajatelt ei saa vahetut orienteeritud tagasisidet Ulatuslik tagasiside, Situatiivne, Kontekstiline, Elliptiline, Kokkusurutud, Kasutab suhtlejate ühismälu, Kõrvalseisjale arusaamatu, Reaktiivne, Vähese organiseeritusega, Dialoogiline Palju täitesõnu, kliseesid, sabloone,
See mälu on liigutusvilumuste ja harjumuslike liigutuste väljatöötamise aluseks. b) Sõnaline e. mõtteline mälu sõnalises vormis loetud ja kuuldud mõtete omandamine ja säilitamine ning reprodutseerimine. Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving
pikaajalisse mällu. Miks on sensoorset mälu, lühimälu (töömälu) ja pikaaegset mälu otstarbekas eristada ja millised on seejuures peamised tõendid/argumendid ? Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus. Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid: esmasuse ja värskuse efekt). Kõikidel mäluoidlatel on erinev töötlusaeg, suurus ja unustamisemehhanismid. Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.
mõtlemise protsessi puhul. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. - Ei ole tõendeid selle kohta, et hüpnoos parandaks mälu olulise informatsiooni meenutamisel või mistahes materjali äratundmisel - Hüpnoos võib olla väga kasulik olukordades, kus ohvril on psühhotraumast tingitud amneesia. Neuropsühholoogiline analüüs võimaldab hinnata, kas inimese poolt esitatav mälestuste puudumine või mälestuste lünklikkus põhimõtteliselt võis esineda ning kas inimese kognitiivsete funktsioonide tase võimaldab tal ümbrust tajuda, tajutut säilitada ning hiljem meenutada.
4. Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõneline) Etappide pikkus sõltub lapse arengutasemest ja sellest, kuidas ma õpetan. Järgneva tasemeni jõuab laps kas ise või õpetaja proovib, katsetab, üritab tunnetada. TEGEVUSSTRUKTUURIS KÕIGE OLULISEM ON TOIMING, KUNA SEE ON TEADVUSTATUD!! Toimingu sooritamisel on olulised järjestikused etapid. KÕNETEGEVUS- .... On keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. · keel on vahend, seda kasutatakse mõtlemises, meenutamisel, suhtlemisel, mõistmisel. ... ilmneb peamiselt operatsioonide või toimingutena, on osategevus. Kõnevõime · biheivioristlik pidas individuaalseks · ratsionalistlik pidas kaasasündinuks · kognitivistlik pidas mitte kaasasündinuks vaid EELDUSTEGA kõnelema hakkamiseks. (nt suulaelõhega lapsel ei kujune kõne- lapse üldine kõneareng võib maha jääda)- bioloogilised eeldused- aju, kõne perifeersed, kuulmine (vt kõne funktsionaalsüsteem) korras
23 rohkelt hüpnoosiseansse, iga seansi kestvuseks oli üks tund. 58% meestest ja 75% naistest tundsid leevendust koheselt peale ravi lõppu. Rohkem kui 80% neist, kes algselt olid tundnud kergendust, jätkasid paranemist isegi kuus aastat hiljem. Vähem kui 10% osalejatest proovisid peale hüpnoosi teisi ravimeid (Gonsalkorale, Miller, Afzal, Whorwell 2003). Järgmiseks oli 23 protsendiga hüpnoosi kasutamine amneesia ravil ja erinevate olukordade meenutamisel. Hüpnoosi kasutamisel sellel alal on suureks ohuks valemälu sündroom, sest teatud mälupildid on lihtsa vaevaga mõjutatavad ja keeruliselt leitavad, sellepärast kasutatakse hüpnoosi mälu taastamiseks väga harva (Lainjärv 2011: 7). Teisi kasutusviise pakuti juba vähem. Vastanutest 8% märkis, et hüpnoosi kasutatakse pettusteks ja erinevat moodi inimese mõjutamiseks. Hüpnoosi kriitikud on väitnud, et hüpnoosi kasutatakse kultustes ning ajuloputuseks
lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on sellest vähe abi. Uusimad uuringud näitavad aga ,et neumad tähistavad esituse rütmilisi peensusi ja teevad seda täpsemalt kui ükski hilisem noodikiri. 10.sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10) 11. sajandil leiutas Guido Arezzost kompaktse joonesüsteemi ,helikõrgusi tähistavad
tingimusega või mitte. Reprodusteerimise liikideks on: Äratundmine – valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Meenumine – aktuliseerib materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamisel ei pruugi meenutavat objekti keskkonnas olla. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Meenutamine – reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerinu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Inimene on kindel oma teadmises, kuigi ta võib mitte suuta vajalikku kohe reprodutseerida. Intensiivse mõttetegevuse tulemusel tuleb vajalik meelde. Tähelepanu
Tänu sellele on salvestatud info (näiteks sõbra nimi) sisuliselt adresseeritav. See tähendab, et me saame info mälust kätte tema erinevate omaduste (pilt, aadress, amet, hobid jms.) alusel. Seejuures hõlbustavad (fokusseerivad) erinevate omaduste kombinatsioonid mäluotsingut tugevasti. Seega esindavad paralleelse hajutatud töötluse mudeli kohaselt infot mälus arvukad seosed ühikute vahel. Kui meil on oma sõbrast palju erinevaid mälestusi, siis aktiveeritakse tema nime meenutamisel kõik mälestused, millega antud omadus seostub. Aktiveerimine võib tähendada ka pidurdusi: kui sõber on mees, pidurdab tema nime otsimine kõik võimalikud otsingud seoses naissooga. Mälu seostemudeli väärtuseks on tema elegantne matemaatiline külg, seostatavus närvivõrkudega ja paindlikkus erinevate mäluvormidega arvestamisel. Selle mudeli seos arvutite ideoloogiaga on sama ilmne kui infotöötlusmudelil. Erinevus on selles, et
mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad. Püsimälu liigitus mälus sisalduva info omandamise järgi: Semantiline mälu sisaldab üldisti faktilisi teadmisi maailma kota, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Materjali omandamine eeldab teadvustatust. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilist
Isiksuse mitmekesisus RHK-10; dissotsiatiivne identiteedi häire (DSM 5) - Isikul on 2 või enam selglt väljendunud isiksuse seisundit, hõlmates enestaju ja kaasuvaid muutusi afektiivses kogemuses, käitumises, mõtlemises, ajus ja sensomotoorikas - Üks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgi ole juurdepääsu teise mälusüstemeile, tavaliselt pole üksteise olemasolust teadlikud - Iseloomlik dissotsiatiivne amneesia ja raskused sündmuste meenutamisel k.a igapäevasündmused - Esimene üüleminik ühelt isiksuselt teisele tavaliselt seotud tugeva psühhotraumaga, tüüpiliselt lapsepõlve füüsilise või seksuaalse kuritarvitamisega - Hilisemad muutused on tavaliselt seotud traumaatiliste või stressitekitavate elusündmustega Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire - Depersonalisatsioon- tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused
Meenutatakse sündmust täiesti süsteemitult, kus natuke räägitakse ühest ja siis hüpatakse hoopis teise kohta jne. Järjekord - süsteemi oluline alustala - kipub kaduma. Tõenäoliselt tingitud ka sellest, et lapsel ajataju kujunemine raske. Meenutamises on välja toodud seda, et lapsed kipuvad lisama infot. Kuna mäletatakse mingisugust väikest osa ainult, siis tehakse asja suuremaks mõeldes ise asju juurde ja välja. Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA laste jutu mõistmiseks tuleb sageli ise sündmust teada, et temast aru saada. Mälust ammutamine pole VAA lastel aktiivne, ei oska otsida iseseisvalt mälust infot. (Vt juurde “Õpiraskuste psühholoogia Annaabi” konspektist! ↓) Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu
Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Temporaalsagarad - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid. - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse Vasak seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; samuti rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse.
3. Meenutamine ehk mälust ammutamine - tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Teadvustatud mälupilt tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujäljekokkulangemisel või ühildumisel. Meenutamine on subjektiivne elamus. Meenutamise ajend - meenutamiseks antakse ette kategooria nimetus. Sellisel juhul on testi tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel (Tulving) • Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Konteksti sarnasus salvestamise ja meenutamise ajal. Meeldetuletamine - äratundmine lühimälus. Värskuse efekt – esimesena esitatud materjali äratundmine on kõige madalam, ja kõige parem on viimati esitatud materjali äratundmine. Esmasuse efekt – esimesena esitatud pildi äratundmise protsent kõrgem ja viimasena esitatu oma madalaim (Wright et al
interferents). Viiendast jadast aga mäletavad sama palju kui esimesest jadast. Otsmikusagara Informatsioonivool saab alguse ajukoorest, kulgeb läbi basaalganglionite ja lõpeb kahjustusega patsientidel samuti tugev proaktiivne interferents, aga ei ole sellest vabanemist premotoorses koores. viienda sõnajada meenutamisel • Oluline on dopamiinergiline aktivatsioon mustollusest basaalganglionisse. Single cells can code the spatial location of objects. The monkey fixes its gaze on the X; after • Patsient J.K: Parkinsoni tõbi, mäluhäired 70ndates: kuidas panna põlema tuled? Kuidas the stimulus disappears it must maintain fixation for a few seconds; finally, it must look to vaigistada raadiot
probleeme, kuna me tajume palju omadusi (nt. sügavus, objektide muutumatu suurus ja vorm jm.; vt. selliste erinevate objektide projektsioon, mis kõik tekitavad sarnase võrkkestakujutise), mis ei sisaldu proksimaalses stiimulis.Kuidas aga nähakse sügavust, suurust? Empiiriline filosoofia väidab, et teadvus tugineb aistingutele (sensations) primitiivsetele kogemustele, mis meelte kaudu saadakse. Taju ehitatakse üles assotsiatsioonide abil, mis põhinevad varasemate kogemuste meenutamisel. Seega õpitakse sügavust ja kuju tundma assotsiatsioonide kaudu. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Vt. Croce üldist all Individualism. Kuigi renessanss ei sünnitanud ühtki suurt filosoofi, muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid selleks keskmeks, millest lähtus ja mille ümber koondus nähtuste ja sündmuste seletamine
neuronitega aktiveerida rida teisi neuroneid või isegi neuronipopulatsioone nii, et lõpuks tekib inimesel peas kujutis vanaemast. Näiteks uurimused ongi näidanud seda, et mõne kindla inimese, paiga või kontseptsiooni tähistamise juures on aktiveerunud ajus ainult kindlad üksikud neuronid ( aktiveerunud võib olla ka üks neuron ). Analoogiliselt funktsioneerib hipokampuse ajupiirkond, mis koordineerib inimese mälestusi. Mingi mälestuse meenutamisel lülitab see taas sisse tervet aju hõlmava hiiglasliku seosevõrgustiku, mis esimest korda aktiveerus parajasti siis, kui esimese kogemusega talletati mälestused. Maailmapilt on ajus erinevate piirkondade vahel ära jaotatud. Seetõttu polegi nii väga oluline, et mis asendisse see maailmapilt ajus lõpuks tekib – me näeme maailma ikkagi sellisena nagu me seda praegu näeme. Näiteks avakosmoses olles pole üldse vahet, et kus on lõuna ja kus on põhi.
Raskused emotsioonide kontrollimisel. Segane rahutus, hirm, ängistus, murelikkus, süütunded, pessimism, äärmuslik umbusaldus, kahtlus, kaitsehoiak. Ärrituvus, pahameel, (äkk)viha, agressiivsus, rahulolematus; tunne, et ülemused, kolleegid, lähedased on su hätta jätnud. Rahutus, üliaktiivsus, keskendumisraskused, hüppelisus, hajameelsus. Segadus, unustamine, kokutamine; tähelepanuraskused, raskused detailide meenutamisel; suurenenud õnnetuseoht. Depressioon: murelik, vaevatud, puhkeb kergesti nutma; isolatsioon, suhetest tagasitõmbumine; apaatia, kurnatus, igavus, aeglane mõtlemine. Usalduse kadumine enda, teiste ja tööandja vastu. Suutmatus lõdvestuda, uinumishäired, unehäired, õudusunenäod; suurenenud alkoholitarvitamine, unerohtude tarvitamine, liialdatud suitsetamine, kangete uimastite tarvitamine.
annaabi.ee 
