Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS ON ESMATASANDI MEDITSIINITÖÖTAJA ROLL TÄHTIS?
  • KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA?
  • KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?
  • KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?
  • KUIDAS ENESETAPUMÕTETEGA INIMEST KOHELDA?
  • MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA?
  • Mispärast jääb depressioon avastamata?
  • KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?
  • Mida küsida 1 Et saada teada kas kellelgi on kindel plaan end tappa Kas sul on kavas oma elu lõpetada?
  • Kuidas seda teha?
  • Kellelgi on selleks vahendeid meetod Kas sul on tablette relva putukamürki või midagi muud?
  • Millal oma elu lõpetada?
  • Millal sa mõtled seda teha?
  • Kuidas edasi suunata?
  • Kuidas abi paluda?

Lõik failist


EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT ( ERSI )
ESTONIAN - SWEDISH MENTAL  HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI)

ENESETAPPUDE ENNETAMINE:
ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE
WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge
Tallinn 2008
Originaali tiitel:
WHO/MNH/MBD/00.4
Original: English
Distr.: General
PREVENTING SUICIDE:
A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS
This document is one of a series of resources addressed to specific social and  
professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. 
It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the  
prevention of suicide.
Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers.
Mental and Behavioural Disorders
Department of Mental Health
World Health Organisation
Geneva 2000
© World Health Organisation, 2000
This document is not a formal publication of the World Health Organisation (WHO), and all 
rights are reserved by the Organisation. The document may, however, be freely reviewed, 
abstracted, reproduced or translated, in part or in whole, but not for sale in conjunction with 
commercial purposes.
The views expressed in documents by mamed  authors  are solely the responsibility of those 
authors.
Eestikeelse teksti toimetanud ja Eestile kohandanud Airi Värnik
Konsultant Andres Lehtmets
Kordustrüki toimetanud Kertu Valling ja Merike Sisask
© Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) 2008
Esmatrükk 2001
ISBN 978-9985-9963-0-0
Brošüüri kordustrükk on valminud Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 
poolt finantseeritud projekti EAAD “European Alliance Against Depression”  
(Eestis nimetusega “Eesti Depressioonivabaks”) raames.
SISUKORD
ORIGINAALI   EESSÕNA   .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  4
ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
MIKS  ON  ESMATASANDI  MEDITSIINITÖÖTAJA  ROLL  TÄHTIS?    .  .  .  .  .  .  5
ENESETAPP JA  PSÜÜHIKAHÄIRED  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST 
TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
SUITSIDAALSE  INIMESE  MEELESEISUND  . . . . . . . . . . . . . . . .  .  .  .  .  .11
KUIDAS  ENESETAPUOHTLIKU  INIMESEGA  KONTAKTI  SAADA?  .  .  .  .  .12
ENESETAPP –  MÜÜDID  JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13
KUIDAS  SUITSIIDIRISKI  ÄRA  TUNDA?.  .  .  .  .  .  .  .    .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .14
KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?. .  . . .  . .  . . . . . . . . . . .  .14
KUIDAS  ENESETAPUMÕTETEGA  INIMEST  KOHELDA?  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .16
ENESETAPUOHUS  OLEVA  INIMESE  EDASISUUNAMINE  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .17
ABI ALLIKAD . . . . . . . .  . . . . . . . .  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18
MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA?  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
KOKKUVÕTE  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .    .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  19
 
ORIGINAALI EESSÕNA
Vasakule Paremale
Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #1 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #2 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #3 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #4 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #5 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #6 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #7 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #8 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #9 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #10 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #11 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #12 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #13 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #14 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #15 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #16 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #17 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #18 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #19 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #20 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #21 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #22 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #23 Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolzz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine"

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................

Psühhiaatria
thumbnail
6
docx

Suitsiid: psühholoogia referaat

SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on

Psüholoogia
thumbnail
10
doc

Suitsiid

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE...........................................................

Ühiskond
thumbnail
10
doc

SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS

Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene,

Sotsiaaltöö
thumbnail
4
docx

Suitsiidne patsient

• käituda üleolevalt; • Kui sina ei nõustu mõne tema argumendi/põhjenduse/maailmavaatega, siis seda tuleb ausalt, kuid taktitundeliselt öelda. Inimene saab aru, kui temaga ollakse võlts ja näiteks kaastundest kõige öelduga nõustutakse. • teha pealetükkivaid või ebaselgeid märkusi; • esitada liiga sügavale tungivaid küsimusi; • Hakata tänitama ja esitama argumente suitsiidi vastu. Stiilis: ’’Täna on ju ilus ilm’’; ’’Sa oled noor ja kena inimene, terve elu veel ees!’’; Mis muresid on sul noorel inimesel, et endale käe külge paned?’’; ’’Kas sa oma ema/venna/isa jne. mõtlesid? ’’ • Ei tohi anda (kogemata) hindavaid märkusid erinevate suitsiidivormide kohta. Stiilis: ’’Kui sa tahad, et enesetapp õnnestuks, siis miks sa tablette võtsid?

Tervis
thumbnail
3
doc

Noorte suitsiididest

Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 ­ 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 ­ 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 ­ 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et

Psühholoogia
thumbnail
8
doc

Suitsiidi kriisiabi mudeli 25 strateegiat praktiliseks rakendamiseks

Center 2005) Lubades klientidel oma lugu jutustada ja teadvustada, mis viis neid suitsiidiriskini, on juba iseenesest terapeutiline (Yalom, 1975). 9. Kuula, mõista, ja tunnusta (KMT) . (LUV=KMT) KMT on kasulik mnemoonik (Echterling, Presbury, & McKee, 2005). Selle mudeli abil nõustajad kuulavad kliendi lugu, püüavad mõista suitsiiditahte sügavat tähendust ja tunnnistavad kliendi intensiivset psühholoogilist valu. 10. Aeglusta asjade käiku Ambivalentsus, mis ümbritseb suitsiidi on kahe teraga mõõk. See loob võimaluse nõustajale sekkuda, kuid ambivalentsus loob ka suurt ärevust, mis võib survestada klienti tegema valikut ärevuse langetamiseks. Nõustajad peaksid võimaldama piisavalt aega, veenma kliente, et nad tahavad kuulata ja kasutama ka mitteverbaalses suhtlemises rahulikku meelt. 11. Loo terapeutiline aken . Seda strateegiat kasutatakse, et võita nõustajale ja kliendile aega kriisi stabiliseerimiseks.

Psühholoogia
thumbnail
22
doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii estlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun