SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE...........................................................
Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene,
• käituda üleolevalt; • Kui sina ei nõustu mõne tema argumendi/põhjenduse/maailmavaatega, siis seda tuleb ausalt, kuid taktitundeliselt öelda. Inimene saab aru, kui temaga ollakse võlts ja näiteks kaastundest kõige öelduga nõustutakse. • teha pealetükkivaid või ebaselgeid märkusi; • esitada liiga sügavale tungivaid küsimusi; • Hakata tänitama ja esitama argumente suitsiidi vastu. Stiilis: ’’Täna on ju ilus ilm’’; ’’Sa oled noor ja kena inimene, terve elu veel ees!’’; Mis muresid on sul noorel inimesel, et endale käe külge paned?’’; ’’Kas sa oma ema/venna/isa jne. mõtlesid? ’’ • Ei tohi anda (kogemata) hindavaid märkusid erinevate suitsiidivormide kohta. Stiilis: ’’Kui sa tahad, et enesetapp õnnestuks, siis miks sa tablette võtsid?
Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et
Center 2005) Lubades klientidel oma lugu jutustada ja teadvustada, mis viis neid suitsiidiriskini, on juba iseenesest terapeutiline (Yalom, 1975). 9. Kuula, mõista, ja tunnusta (KMT) . (LUV=KMT) KMT on kasulik mnemoonik (Echterling, Presbury, & McKee, 2005). Selle mudeli abil nõustajad kuulavad kliendi lugu, püüavad mõista suitsiiditahte sügavat tähendust ja tunnnistavad kliendi intensiivset psühholoogilist valu. 10. Aeglusta asjade käiku Ambivalentsus, mis ümbritseb suitsiidi on kahe teraga mõõk. See loob võimaluse nõustajale sekkuda, kuid ambivalentsus loob ka suurt ärevust, mis võib survestada klienti tegema valikut ärevuse langetamiseks. Nõustajad peaksid võimaldama piisavalt aega, veenma kliente, et nad tahavad kuulata ja kasutama ka mitteverbaalses suhtlemises rahulikku meelt. 11. Loo terapeutiline aken . Seda strateegiat kasutatakse, et võita nõustajale ja kliendile aega kriisi stabiliseerimiseks.
ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii estlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on
Kõik kommentaarid