Sissejuhatus Renessanssi (0)

Renessanss
Koostas: Liisa Koppel
Renessanss järgnes keskajale . Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi.
Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest.
Perioodid

• 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento )
  
• 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento ) . Kultuuri- ja kunstielu keskus Firenze .
  
• 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Keskus Rooma (suurt osa mängis ka Veneetsia )
  

Kunst ja kirjandus

• hägunesid religiooni ja ilmaliku elu piirid. Jumalat ei peetud enam nii tähtsaks ja inimelusid nii tähtsusetuteks, kui varem.
  
• sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige Religiooni seisukohalt . Nüüd prooviti pakkuda inimesele erakordset elamust. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi.
  

• esil peamiselt Itaalia (muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust).
  
• maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist.
  

Renessanss mujal maailmas
Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi..
Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega.
Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga.
15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg ) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst , seevastu sealne renessanssarhitektuur ja - skulptuur praktiliselt puuduvad.
Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur
Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
Irooniline , kuid indulgentside ( patukustutuskirjade ) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks.
Veneetsia arhitekt Andrea Palladio ( 1508 -1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile.
Renessansi suurkujusid

• Sandro Botticelli (1447- 1510 ). Sai kuulsaks mahedate madonnapiltidega. “Primavera” (“Kevad”) ning “Veenuse sünd”, mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid
  
• Leonardo da Vinci ( 1452 —1519) Kuulsaim maal “ Mona Lisa” (ehk “ Gioconda ”) L huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato ), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat.
  
• Michelangelo Buonarroti (1475–1564) kavandas enamiku oma töödest nii suurena , et ei jõudnud neid valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Roomas - Vatikani lossi Sixtuse kabeli laemaal. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, ja isegi argielu. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri. Kuid ise pidas ta end eelkõige skulptoriks.
  
• Raffael (Raffaello Santi) (1483–1520) Kuulsaim teos“Sixtuse madonna”
  
• William Shakespeare (1564–1616)
  
• Andreas Vesalius (1514-1564)
  
• Giovanni Boccaccio ( 1313 –1375)
  

1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga.
Kasutatud: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss