Mälu (1)

Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122).
Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on :

• meenutamis - ehk reprodutseerimistest ja
  
• äratundmistest.
  

Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord.
Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub, et paljudel juhtudel on materjal küll mälus olemas, kuid ta pole parajasti kättesaadav. Tuleb leida test, mis muudaks info kättesaadavaks. Äraarvamistestil on ka teatav osa juhuslikul äraarvamisel. Täpsemad tumenused saab, kui palutakse inimesel öelda, kui täpselt ta mäletab sõna esinemist .

• Ajendatud meenutamine.
  

Eelnevatest testidest võib saada erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil:

• tavaline vaba meenutamine;
  
• ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria („Meenutage kõik esinenud loomanimed”) ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel.
  

Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse

• taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks.
  

Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida. Sellised katsed viisid

• kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni.
  

Printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse.