Alkoholi mõju tunnistaja mälule (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
Avaliku õiguse instituut
Alkoholi mõju tunnistaja mälule
Referaat
Juhendaja : Kristjan Kask
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Alkoholi mõju mälule 4
Katse tulemuste analüüs 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Tunnistajatelt saadud informatsiooni peetakse üheks kõige olulisemaks teguriks kuritegude lahendamisel ning pealtnägijate ebatäpseid tunnistusi on nimetatud põhiliseks vale õigeks mõistmise aluseks. Täpsete tunnistaja ütluste tähtsus on ka näha suurest hulgast uuringutest, mis on läbi viidud pealtnägijate mälu ja tunnistajate küsitlemise tehnikate kohta. Siiski ainult väike osa neist uurimustest on keskendunud joobes tunnistajatele. Sarnaselt teadaolevatele haavatavatele tunnistajagruppidele (nt lapsed ja vanainimesed), ilmutavad joobes isikud unikaalseid mäluhäirete mustreid, mis nõuavad spetsiifilist tähelepanu õiguskaitse ja õigusliku kogukonna poolt.1
Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate uuringute kohaselt on paljud inimesed kuriteole peale sattudes või tunnistust andes alkoholi mõju all, kuid sellest hoolimata, ei ole palju uuritud, kas selliste tunnistajate puhul on meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid. Sarnaselt on leitud ka, et enamus eksperttunnistajatest eeldas, et joobnud tunnistajate mälu on häiritud. Arvestades neid tõekspidamisi, teatakse üllatavalt vähe, kas ja kuidas alkohol mõjutab tunnistaja mälu tingimustes, mis on sarnased reaalmaailma pealtnägija kontekstiga.2
Käesolevas referaadis on esile toodud Nadia Scheriber Compo jt poolt artiklis „Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation?“ analüüsitud joobes tunnistajate ütluste õigsuse määra leidmiseks läbi viidud katsete põhilised tulemused ja nende põhjal tehtud olulisemad järeldused. Uurimuses osalesid vähemalt 21-aastased üliõpilased, kelle hulgast välistati isikud, kellele alkoholi tarbimine on ohtlik meditsiinilistel või psühholoogilistel põhjustel. Sobivatele osalejatele teatati, et nad võivad tarbida kuni 0.08g/210 L alkoholi ning paluti hoiduda alkoholi tarbimisest 24 tundi enne osalemist. Kõik osalejad (joobes, platseebo ja kained ) vaatasid pealt lavastatud vargust, kuulsid varguse kohta valeinformatsiooni ning võtsid osa uurimisküsitlusest.

Alkoholi mõju mälule

Paljud uuringud on tõestanud, et alkohol kahjustab mälu protsesse. Väidetavalt alkoholi kõige äärmuslikum toime on alkoholist tulenev teadvusekaotus või alkoholi amneesia . Siiski paljudel juhtudel on alkoholil mälule vaevu hoomatav ja spetsiifiline negatiivne mõju.3 Palju on uuritud alkoholi mõju mälule lihtsate stiimulite puhul (konsonantide, sõnade, sõnakildude, lausete, piltide, proosa lõikude või üldise informatsiooni loend ). Need uuringud näitavad, et tavaliselt alkohol nõrgendab mälu ja kognitiivseid isegi madalal joobe tasemel. Halvenemine mõjutab nii äratundmist kui ka, isegi kuni ühenädalase ajavahe puhul.
Äratundmisel on joobnud osalejad vähem võimelised tegelema arvukate vihjetega, seostama saabuvat informatsiooni olemasolevate teadmistega, tegema abstraktseid järeldusi ning töötlema uut semantilist informatsiooni. Meenutamisel vähendab alkohol tundlikust ülesannete äratundmisel ning halvendab pikaajalist mälu. Üleüldiselt, alkoholi mõju mälu konsolideerimisele näib olevat tunduvalt suurem kui varem moodustatud mälestuste meenutamisele või võimele uut informatsiooni lühimälus hoida.
Siiski sõltub alkoholi mõju meenutamisel meenutamise formaadist: väidetakse, et joobes olek halvendab mälu ilmselgete kuid mitte kaudsete testide puhul. See, kas uus informatsioon nõuab äratundmisel pingutust nõudvat või automaatset töötlemist, võib määrata alkoholi mõju kognitiivsetele protsessidele ning hilisemale meenutamisele. Teatud tingimustel, tundub alkoholi mõju mälu parandavat: alkoholi mõju mälule sõltub alkoholi tarvitamise ajast sündmuse toimumise ning meenutamise suhtes. Kui alkoholi tarbitakse varsti pärast kodeerimist, siis alkohol tõepoolest hõlbustab hilisemat meenutust kainena. Vaieldakse, et alkohol surub maha kognitiivset tegevust, mis võib takistada uue mälujäle loomist. Teised on kinnitanud seda tagurlikku hõlbustamist ja anterograadset mälu kahjustamist emotsionaalse stiimuli ning vaba meenutamise juhenditega.
Selgitamaks, miks alkohol omab erinevat mõju samasuguste isikute puhul näilikult samades olukordades , on välja pakutud alkoholi müoopia kontseptsioon – ebaproportsionaalne tähelepanu vahetutele situatsioonilistele vihjetele nõrgemate, võimalikult inhibiteerivate vihjete arvelt, kui ollakse alkoholi mõju all. Kuna joobes isikud on võimetud tegelema kõigi asjakohaste situatsiooniliste vihjetega samaaegselt, olenevalt käitumiskonfliktist situatsioonis, võivad nad olla rohkem mõjutatud tugevate esiletungivate vihjete poolt (nt keegi solvab neid) kui nõrgemate vihjete poolt (vahistamine, kui nad alustavad kaklust). Vaieldakse, et spetsiifilised situatsioonilised kombinatsioonid tugevatest ja nõrkadest vihjetest toovad esile erinevusi joobnud ja kainete inimeste vahel. Alkoholi mõju piirab kognitiivset võimekust ja häirib kognitiivset funktsioneerimist, nii et tähelepanu on suunatud esiletungivatele vihjetele perifeersete vihjete kulul, tuues kaasa sündmuse perifeersete või kontekstuaalsete detailide häiritud meenutamise. 4
Alkoholi võimalik negatiivne mõju kuriteo pealtnägemisel on selged: Joobes tunnistajad võivad olla vähem keskendunud kuriteo detailidele ja kurjategijale, mis võivad uurimisprotsessis olla ülimalt olulised. Alkoholijoobes tunnistaja, kes on kodeerinud kurjategija kõige silmatorkavama iseärasuse või iseärasused, ei pruugi suuta kodeerida vähem esiletungivat informatsiooni ning tal võib seetõttu olla raskusi sarnase väljanägemisega isikute vahel vahet tegemisega. Sellest tulenevalt on ka isikute äratundmise protseduurid ebaefektiivsed. 5

Katse tulemuste analüüs

Artikkel testis kohtuekspertiisi vaatenurgast olulist alkoholi mõju mälule päris kuriteo toimumise ajal ning sisendatavusele, kasutades simuleeritud tunnistajate ülekuulmist ja valeinformatsiooni stsenaariumit. Kuigi manipulatsioonikontroll näitas, et osalejad saavutasid kavatsetud joobeastme ning uskusid neile mängitud stsenaariumit, ei ole tulemustest näha, et joobes tunnistajatel üldiselt esineks märgatavaid mäluhäireid võrreldes kainete tunnistajatega või tunnistajatega, kes usuvad end olevat alkoholi mõju all (platseebo tunnistajad). Seega alkohol ei suurendanud valeinformatsiooni vastuvõtlikust võrreldes kainete ja platseebo osalejatega.
See, et puudusid erinevused üldises tunnistajate meenutamises erinevate joobeastmete vahel, on üllatav vaadates uuringut , mis näitab, et potentsiaalsed vandekohtunikud ja eksperttunnistajad usuvad, et joobes tunnistajad on rohkem kognitiivselt häiritud kui kained. Varasem uuring alkoholi ja tunnistajate meenutuste kohta leidis väikese, kuid olulise erinevuse alkoholi ja kontrollgrupi (mis koosnes nii platseebo kui ka kainetest osalejatest) vahel seoses õigesti meelde tuletatud detailidega (91 ja 93% vastavalt). Erinevus täpsuses joobeastmete vahel antud uuringus on sarnane, kui mitte suurem, kuid mõju suurused olid väikesed ning palju suuremate standardhälvetega, seega ei olnud erinevused märkimisväärsed. Erinevalt uuringutest, mis uurivad alkoholi mõju mälule lihtsa materjali puhul, on see uurimus kavandatud võimaldamaks avastada suurt mõju, mis tähendaks kohtuekspertiisi seisukohast olulisi erinevusi autobiograafilises mälus, mis on nii märgatavad kui ka olulised uurimistoimingute taustal.
Alkoholi mõju mälule võib sõltuda meenutamise vormingust. Kuigi võrdluste arv, mida analüüsis kasutati, ei luba selle esialgse uurimistulemuse ranget tõlgendamist. Tulevased uurimused peaks rohkem keskenduma sellele, kas vaba meenutamise strateegiate kasutamine võib aidata joobes tunnistajatele kasutada rangemaid meenutamise strateegiaid võrreldes äratundmistestidega, elimineerides seega võimalikud erinevused joobeastmete vahel. Lisaks, tulemused võivad olla sellised ka meelde jäetava sündmuse tüübi tõttu. Koos alkoholi müoopia teooriaga, võis lavastatud kuritegu tajuda olulise stiimulina, lubades alkoholijoobes osalejatel jaotada oma tähelepanu sarnaselt kainete osalejatega.
See, kas meenutamisel esinevad erinevused joobes ja kainete tunnistajate vahel, võib olla sõltuvuses nii sellest, mis tüüpi materjali esitatakse (sidus autobiograafiline sündmus versus sõnade nimekiri) ja ka meenutamise formaadist. Väljapaistvad sündmused nagu kuritegu antud uurimuses ei pruugi esile tuua mnemoonilisi erinevusi joobes ja kainete osalejate vahel, kuna mõlemad tunnistajagrupid on võrdselt võimelised täielikku tähelepanu osutama meelde jäetavale materjalile. Lisaks järgnev ametlik, vaba meenutamist võimaldav küsitlemise situatsioon võib veel enam vähendada potentsiaalseid erinevusi ka nii, et meenutamise situatsiooni nõutud omadused (täpsus on väga oluline) on ilmsed. Seega sellistel tingimustel võivad isegi joobes tunnistajad märgata vajadust metamnemooniliste strateegiate ja nende vastava kasutamise järele. Antud andmete kohaselt on paljutõotav keskenduda spetsiifiliste või juhtivate küsimuste mõju uurimisele alkoholi joobes olevate isikute meenutamise puhul.
Kuigi uuringu eesmärgiks oli kavandada sündmus, et kajastada mälu protsesse tegeliku tunnistaja puhul, testiti ainult ühte tüüpi sündmust. See võis mõjutada tähelepanu ning seetõttu ka kui hästi olukorda kodeeriti ning hiljem mäletati. Alkoholi mõju autobiograafilisele mälule võib ilmsiks tulla alles siis, kui inimestel on võimalus pühendada kõik ressursid pikemale ja ühemõttelisele sündmusele, mis sisaldab nii perifeerset kui ka keskset informatsiooni. Lisaks võisid erinevused olla tingitud ka sellest, et päris elus on tunnistajad kuriteole peale sattudes rohkem joobes kui 0.080g/210 L ning seega võivad kognitiivsed protsessid olla rohkem häiritud kui siin uurimuses kajastub .
Lisaks ei olnud, vaatamata üleüldisele valeinformatsiooni efektile, selle efekti mõju erinevate joobeastmetega isikute vahel erinev. Paljud uuringud on näidanud, et platseebo tunnistajatel on võrreldes teiste tunnistajatega sugestiivsus tõusnud. Siinkohal on oluline, et kõik uuringud on kasutanud erinevaid meetodeid sugestiivsuse hindamiseks ning kuigi nende mitmemõõtmeliste erinevuste tõttu on raske täpselt määrata, millistel tingimustel on joobes isikud rohkem mõjutatavad, vihjavad need siiski sellele, et alkoholi mõju sugestiivsusele võib määrata testimise viis ja aeg. Eriti oluline võib olla see, kas mõjutatavus on manipuleeritud sotsiaalse surve avaldamisega küsitlemise olukorras või sündmusejärgse valeinformatsiooni esitamisega meenutamise ajal.6

Kokkuvõte

Artiklis analüüsitud uuringus testiti alkoholijoobes tunnistajate mälu, kasutades eksperimenti, mis kajastas lähedalt elulisi tingimusi. Tulemused näitavad, et uurimusi alkoholi ja mälu kohta ei ole lihtne kohaldada juriidilises kontekstis: testides mälu üllatusena tuleva autobiograafilise sündmuse puhul, ei toonud alkoholijoove kaasa märgatavat kognitiivset häiret järgnevas küsitlemises. Samuti ei muutunud joobes tunnistajaid vastuvõtlikumaks vabalt meenutatavale sündmusejärgsele valeinformatsioonile. Kuigi uuring ei andnud mingeid silmnähtavaid tulemusi, võib siit siiski järeldada, et tuleks kahelda alkoholi mõjus mnemoonilistele protsessidele ning uurides õiguslikus kontekstis olulisi psühholoogilisi nähtusi, pöörata suuremat tähelepanu katsete tingimustele ja kasutatavatele meetoditele.

Kasutatud kirjandus

Jaqcueline R. Evans , Nadja Schreiber Compo, Melissa B. Russano. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, pp 194-221

Nadja Schreiber Compo, Jacqueline R. Evans, Rolando N. Carol , Daniella, Villalba, Lindsay S. Ham, Tracy Garcia, Stefan Rose . Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human Behavior, 2011, issue 2

Jennifer E. Dysart, R. C. L. Lindsay, Tara K. MacDonald, Christopher Wicke. The Intoxicated Witness: Effects of Alcohol on Identification Accuracy From Showups. - Journal of Applied Psychology, 2002, Vol 87, No 1, 170-175
1 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 194
2 N. S. Compo et al. Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human Behavior, 2011, issue 2
3 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 195
4 N. S. Compo et al. Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human Behavior, 2011, issue 2
5 Jennifer E. Dysart et al. The Intoxicated Witness: Effects of Alcohol on Identification Accuracy From Showups. - Journal of Applied Psychology, 2002, Vol 87, No 1, 170
6 N. S. Compo et al. Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human Behavior, 2011, issue 2