TARTU
ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
TALLINNAS
Avaliku
õiguse instituut
Alkoholi
mõju tunnistaja mälule
Referaat
Juhendaja : Kristjan Kask
Tallinn
2012
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiston
Õppematerjali autor
7. Millised süsteemipõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (system variables) Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused? Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus). Täpsus väheneb, kui isikut on halvasti näha, nägemise aeg on lühike ja relva olemasolu. Tähelepanu on samuti oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine)
(üli)koolis paremaid tulemusi kergemini? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu. Hea mälu aitab tööl teistest positiivses mõttes erineda ja koolis saab õppeainetega paremini hakkama. Õppimine, töötegemine ja nimede meenutamine nõuab hea mälu korral vähem pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta. Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks aega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes
ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad
determinant ning et kognitiivne puudulikkus on rohkem esindatud korduvaid ja raskeid kuritegusid toimepanevate indiviidide hulgas. Arvestamaks sellist seaduspärasust, tegid nad ettepaneku seaduste lihtsustamiseks, et need oleksid vaimselt vähevõimekatele inimestele lihtsamini arusaadavad. Lisaks kriminaalkoodeksi lihtsustamisele soovitasid nad kasutusele võtta konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste preventiivset mõju kurjategijate käitumisele. Võrreldes teiste kriminaalset käitumist statistiliselt ennustavate faktoritega, oli intelligentsuse roll pigem mõõdukas ning seda varjutasid nn suure nelikuga seotud korrelatsioonid. Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset käitumist kõige paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne käitumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mõju, isiksuse üldkarakteristikud
1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused
........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................
DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest. Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju . Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast. 5 faktori teooria Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid