Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti
Harry on otsustanud, et tuleb minna koju habemenoa järele ning oma elu lõpetada, kuid hirmust eelsesva ees tuigerdab ta mööda linna ning satub baari, kus ta kohtab Herminega. Harry tunneb, kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Ta õpid ära tantsimise, mis oli varem täielikult mõeldamatu, kohtub Pabloga ning kohandub saksofonimänguga, Maria õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib Harry tõsimeelsust ning väidab, et lõbususest on maailmas palju rohkem kasu. Just huumor on edasiviivaks jõuks, oskus naerda enda üle. H. Hesse on öelnud, et igasugune kõrgem huumor alga sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta. Inimene on sajas koorest koosnev sibul ning kõike ei olegi võimalik tõsiselt ega mõistusega võtta. Kui inimene on piisavalt tugev, saavutab ta selle, mida tung tal otsida käsib.
põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid. 2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest. aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks: * mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine, matemaatilised teadmised, sõnade
seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib samuti Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast slaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise
olemas on. Ta vaatles ideed, mis tal oli täiuslikust olevusest, leides, et idee sisaldas eksistentsi samal viisil või isegi veel evidentsemalt nagu kolmnurga idee. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt on tõelised, see reegel on kindel, sest Jumal on ehk eksisteerib, sest tema, kes ta on täiuslik olevust tuleneb kõik see, mis meis on. Väga paljud inimesed ei suuda tunnetada jumala olemasolu, sest nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelistest asjust. Nad näevad asju, mis on ainult neile silmaga nähtav, ega suuda mõelda kõrgema tasemeliselt. 3) Jumala tõestuse kohta oleks võinud olla rohkem näiteid ja mõtteid, et veenmaks rohkem tema olemasolus. 4) Antud tekst oli põhjalik ja arusaadav. Autor oskas antud tekstis seletada, kuidas me teame, et me oleme olemas ja et me pole kellegi teise ega ka iseenda ettekujutus vili. Autor oskas välja selgitada jumala täiuslikkust, mille läbi saame ka mõista meie oma olemust.
mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel. Jumal lõi maailma täiuslikuna, kõik tõeliselt olev tuleb jumalast. Kurjusel pole oma tõelist olemist, see on hea puudumine, puudujääk. Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on aga õnn. Jumal on ka kõrgeim seaduseandja, kuna tema on andud maailmale korra. Praktilise mõistuse ülim põhimõte: Head tuleb teha, kurja tuleb vältida! Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa), millele pole veel midagi kirjutatud. Aquinost tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele. Mingi asja olemus kajastab seda, mis see asi on, ja see küsimus seisab lahus küsimusest, kas asi on ka olemas või mitte. Kui laps küsib: ,,Kes on ükssarvik
vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid Romantism · Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus · Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju Hegel · Igasugune tunnetus on inimlik tunnetus Marx · Materiaalsed muutused on otsustavad · Kommunistliku manifesti Darwin
metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne. Kvantitatiivne metodoloogia suunab uurimise tegelema kvantiteetidega (mõõdetavatele tunnustele kogus, hulk, kaal, pikkus, maht, sagedus jne.). Uurimistöö kvantitatiivses paradigmas on lähtekohaks loogilise positivismi seisukoht, et kogu teadmine pärineb vahetutest meelelistest kogemustest ja loogilisest järeldamisest. Teadusliku uurimistöö ainsaks usaldatavaks allikaks peetakse meelte andmeid. Kvantitatiivne metodoloogia valitseb klassikalises empiirilises teaduses. Kvalitatiivkvantitatiivne metodoloogia on kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia ühendamise (integreerimise) tulem. Integreeritud metodoloogia võimaldab uuritavatele objektidele läheneda nii, et
loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge sellepärast, et nad ei suuda mõelda kaugemalt kui meelelistest asjadest, mida me näeme, kuuleme. Kõik see mida ei ole võimalik kujutada on ka tavainimese põhjuseks, miks on Jumala uskumine võimatu. Descartes väidab, et inimesed usuvad ainult kujutletavatesse asjadesse, mida on lihtne mõista. Kõik muu jääb näib meile mittemõistetavana. Kuna meie ideede tõelisus tuleneb Jumalast, täiuslikust ja lõpmatust olevusest, ei saa olla iseenda olemuses ja ideedes kindlad need, kes ei usu Jumalasse. 8
ennem tunnetanud. Seega kas me saamegi kunagi tõtt tunnetada, kuna meeled teatavasti ei ole täiesti usaldusväärsed. Arvan, et saab kuna esmased aistingud, nagu janu ja nälja tunnetus ja valu tajumine on meile Jumala poolt kaasa antud ja kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks. Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja varasemate teadmistega. Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa
Oluliste mõistete definitsioonid in infinitum – lõpmatusse, igavesti doxa – ilmuma, tunduma epistēmē - teadma, teadmistele tuginema autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat tabula rasa - puhas leht, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; filosoofiline sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitlus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelistest kogemustest. anamnesis – meenutus empirism - mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Vastuväited- ja argumendid Popper väidab, et teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on traditsioon. See
Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele–poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib samuti Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast šlaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse
Hedonism- elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. Eudaimooniline heaolu personaalne areng ja täiustumine. Hedooniline heaolu rahulolu ja õnnelikkus. 22. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. On üks olulisimaid tervisemõjureid. Sotsiaalne kapital -inimestevaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid. Omavalitsustel on suhteliselt väheste
Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku abielu. Läbi kogu oma laiahaardelise töö jälgib ta, et filosoofia ja religiooni ( ehk mõistuse ja usu ) vahel säiliks selge vahe . Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa), millele pole veel midagi kirjutatud. Ta on kindel, et maailm, millest me oma kogemusi ammutame, on otsast lõpuni Jumala looming. Ta tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele. Mingi asja olemus
kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele-poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib samuti Harryt liigset intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast slaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo
eksisteerimine, kuivõrd on see määratletud üldiste seadustega. Loodus on vaadelduna kui materialiter, kõigi kogemusobjektide kogum. (§ 16) Kanti huvitab looduse kui kogemusobjektide seaduspärasus. Seadus, millest räägitakse, ei ole empiiriline. Loodusseadus on aprioorset päritolu. Kogemusotsustused ei saa oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetust tunnetamisest, vaid üksnes empiiriliste otsustuste üldkehtivuse tingimusest; see aga ei sõltu iialgi empiirilistest ja üldse meelelistest tingimustest, vaid alati üksnes puhtast arumõistusest. (§ 19) Asjadest ei räägita kui iseenesest, vaid kui võimaliku kogemuse objektidest. Tegemist on asjaga tähenduses, et seda käsitletakse objekti kui sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks. Puhas aprioorne aru, mille ülesanne on vaid määrata kindlaks üldse see viis, kuidas kaemus võib olla otsustustegevuse teenistuses.
kellelegi peale jumala” (Siig, 2005). 1.3 Platon (427 – 347 eKr) Platon annab hingele pidevalt püsiva elu,, mida nimetab surematuseks. Põhjus, miks hing on sattunud kehasse, on seotud süüga, ning seetõttu on hing aheldatud siia maailma karistust kandma. Pärast surma kehast vabanedes sõltub hinge saatus sellest, kuivõrd ta 4 oma maapealses olemises on suutnud vabaneda meelelistest himudest ning andnud ideede tunnetamisele ja vooruse teostamisele. Platon on seisukohal, et inimesel pole õigust endalt elu võtta, ta peab ootama, et Jumal teda kutsuks (Salumaa, 1991, lk 69- 70). 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) Xenokrates omistas hinge surematuse ka loomahingele. Seetõttu propageeris ta loobumist liha tarvitamisest, kuna seeläbi omandavat jõudu üksnes hinge madalam osa- mõistmatus (Salumaa, 1991, lk 88). 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)
On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele. Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14
25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus. Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine. 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital – inimeste vaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid.
7. Viimasena võtab sõna nokastanud Alkibiades, kes poole öö pealt peole saabub. Alkibiades kirjeldab, kuidas Sokrates tõepoolest ei hooli keha ilust ega maisest kasust. Kõigepealt räägib ta, kuidas ta püüdnud Sokratest ära võrgutada, kuid kuidas too hoidunud „sokraatilisest armastusest“, nii et „kui olin Sokratesega terve öö maganud, tõusin üles täpselt niisugusena, nagu oleksin maganud isa või vanema venna juures“ (236). Ehk teisisõnu, Sokrates ei lase end meelelistest peibutistest eksitada. Seejärel jutustab Alkibiades Sokratese vaprusest sõjas, kus ta ei lasknud end meelelisest hädaohust eksitada (st. Sokratest ei eksita ei meeleline mõnu ega meeleline kannatus). Muuhulgas jutustab Alkibiades huvitava loo, kuidas Sokrates Potedaia sõjakäigul kord laagris olles seisnud ööpäev läbi liikumatult ühe koha peal püsti ja mõtisklenud. See on huvitav kontrast kreeklaste muidu nii füüsiliselt kui
- NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate
vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata: "Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; milledele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest." 3.3.2 Olemine Mõtlemise irdumine meelelistest tajudest, mis esines Parmenidese filosoofias, avaldub Zenonil veel teravamal kujul. Meelte andmete ebatõelisust üritab ta tõestada järgnevalt: kui me viskame maha ühe viljatera, siis me ei kuule selle langemise häält, kui aga maha kukub terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri. Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega
maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest. Analüüs nähtuse jagamine komponentideks Süntees üksikute tunnuste ja osiste liitmine Üldistamine oluliste tunnuste leidmine Võrdlemine nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine 1) Mõtlemise liigid *teoreetiline *praktiline Diskursiivne teadlik Intuitiivne - alateadlik 2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses
• kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetke emotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – inimese peamine eesmärk on nauding (sh rõõm ja heaolu) [rahulolu ja õnnelikkus] Eudaimonism – meelelistest naudingutest loobumine, enesepiiramine, askees, sinemine vabadus. [personaalne areng ja täiustumine] 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes, võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu. Sinna kuuluvad võrgustikud,
4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised Siin osas arutletakse tähtsamte teooriate üle kognitiivses semantikas ja kuidas eelnevalt kirjeldatud juhtmõtted nendega sobivad. 4.1 Kujundskeemi teooria Kujundskeemi mõiste on loodud Mark Johnsoni poolt. Ta leidis, et kehastunud kogemused avalduvad kognitiivsel tasandil kujundskeemide kaudu. Keele jaoks on olulised sellised mõistete- eelsed üksused nagu KONTAKT, MAHUTI ja TASAKAAL. Nad on tekkinud kehalisest ja meelelistest kogemusest maailmaga suhtlemisel. Olulised on nad sellepärast, et need kogemused korduvad väga tihti erinevates olukordades ja seetõttu tekivad nende alusel tunnetusse korduvad mustrid, mis saavad aluseks meie kategoriseerimise, teadmisete ja kogemusete süsteemidele. (Johnson 1987; viidatud Õim 2008: 623 järgi) 4.2 Entsüklopeediline semantika Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks
lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad) 5.FRANCIS BACON- inglise (1561-1626) ■ empirism- kõik teadmised tulenevad kogemustest ■ tema arvates teaduste üldseis on kurb, kuna 1)soodsaid aegu on vähe 2)teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks 3)liiga palju on autoriteete kummardatud ■ teadmiste klassifikatsioon allika alusel, teadmised lähtuvad 1)ilmutustest 2)meelelistest kogemustest ■ teadmiste klassifikatsioon hinge võimete alusel- 1)mälu (ajalugu) 2)aru (filosoofia) 3)kujutlusvõime (poeesia) ■ Inimvõimetes segavad tunnetust nn iidolid või viirastused: ■ 1)sugukonnaiidolid (idola tribus)- seoste nägemine seal kus neid ei ole, nähakse ainult endale vajalikke fakte (nt 13 ja reede- nähakse vaid neid asju, mis on halvasti läinud,
teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib. See küsimus on revolutsiooniline. (Saarinen 1985) 4.1 Eksistentsi staadiumid Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni. Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust.
on sobitatav ristiusuga. Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku abielu. Läbi kogu oma laiahaardelise töö jälgib ta, et filosoofia ja religiooni ehk mõistuse ja usu vahel säiliks selge vahe. Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa), millele pole veel midagi kirjutatud. Ta on kindel, et maailm, millest me oma kogemusi ammutame, on otsast lõpuni Jumala looming. Ta tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele. Mingi asja olemus kajastab seda, mis see asi on, ja see küsimus seisab lahus küsimusest, kas asi on ka olemas või mitte. Kui laps
instinkt). Ideedemaailm kui miski jumalik, kuhu mõistus tagasi läheb peale surma. "Kaunis idee", "hüve/headuse idee". Platon leiab et inimelu eesmärk on õndsus ehk eudaimonistlik idee, see on võimalik ideede maailma kaudu. Kaks viisi sinna jõudmiseks /jumala jurude jõudmiseks- põgenemine meelelisest maailmast ideede kaudu või Erose ülistamine. Hüve on jumalik teadmine ja olemine, mis on mõõtmatu. 1. Alt üles liikumine - meelelistest asjadest liikumine mõistete ja nende olemuse ja idee juurde 2. Ülevalt alla - tõestame midagi idee vahendusel 25 Bertrand Russell - seisukohal teaduse ja müstika sümbioos, läänes Parmenides (tõelikkus on üks ja jagamatu, suund ühtsuse poole), müstitsismi oluline tunnus on a), et müstik elab "täielikus valguses" b) veendumus ühtsusest ehk liikumine üles ja allapoole on sama. Arutlev ehk ratsionaalne mõistus vs vaist ehk intuitsioon.
vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik teadmiste saamisele kõigest, mis meid kõige rohkem kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. puudutab; parimast, mida on mõeldud ja öeldud Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline maailmas, pöörates värske ja vaba mõttevoolu oma arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: mõistete ja harjumuste kogumile. K ehk tsivilisatsioon Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest on laias etno-graafilises mõttes see kompleksne tervik, tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või mis sisaldab teadmised, uskumused, kunsti, moraali, seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. seadused, kombed ja kõik muud võimed ja harjumused, Esialgu eristame kaks liiki märke. mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige. 1. Meelepõhised märgid
Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende 21. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Vaimne tervis Eudaimonism • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid, • eetikaprintsiip, mille hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavad preventsioonile vaid (VT) on: heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht • Põhineb meelelistest 2-3% oma eelarvest.Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% tulemusrikkalt ning osaleda,,ühiskonnaelus. Seega tähendab sisemiselvabadusel ning välisoludest sõltumatusel.
ja avaldada oma arvamust religiooni, moraali ja poliitika küsimustes. Samuti võideldi neegriorjuse vastu ja seaduserikkujate inimlikuma kohtlemise eest. "Isikupuutumatuse" põhimõte leidis väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis" 1789. aastal. Kuulus loosung valgustusajast on "Vabadus, võrdsus, vendlus". Kant (vt Lisa 25) Kant pidas oluliseks kaitsta ristiusu põhialuseid. Ta nõustub, et kõik meie teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest. Teisest küljest on ka meie mõistusel suur osa selles, kuidas me ümbritsevat maailma käsitleme. Ta on öelnud, et meie mõistuses on teatud eelsoodumused, mis mõjutavad kõiki meie kogemusi. Ta väidab, et aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse. Aeg ja ruum on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Veel väitis ta, et mitte ainult teadvus ei kohane asjadega, vaid ka asjad kohanevad teadvusega.
Au hakkab järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku(boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: individuaalne au seotud isamaa-armastusega, sõjaline dimensioon. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti
uhkeid ja kauneid sõnu); ja kui me olime neid pisut oma käte vahel soojendanud, siis nad sulasid kui lumi ja me tõesti kuulsime neid, kuid me ei saanud neist aru, sest see oli barbaarne loba. (Rabelais, 1890, lk. 511) Mõtlemise ühikute ehk märkide määratlusi on mitmeid, neist mõjukamad Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. Esialgu eristame kaks liiki märke. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega
Augustinus ei mõistnud aja ja igaviku ühtsust. On ainult igavik, aega ei ole. AQUINO THOMAS (1225-1274) Lõuna-Itaalias Kuulutati ka pühakuks. Propageeris Aristotelese õpetust. Kuid kohandas seda (tema esindas kristlust). Jumala olemasolu loogiline tõestamine. Et tõestada olemasolu, peab eeldama, et keegi on organiseerunud. Iseorganiseerumine ei eelda jumala olemasolu (N: üleujutused). Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa), millele pole veel midagi kirjutatud. Ta on kindel, et maailm, millest me oma kogemusi ammutame, on otsast lõpuni Jumala looming. Ta tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele. Mingi asja olemus kajastab seda, mis see asi on, ja see küsimus seisab lahus küsimusest, kas asi on ka olemas või mitte
• Naudingut mõistetakse hedonismi eri variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. • Anhedoonia e naudinguvõimetus - huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism ‘õnn, õndsus’ • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid, • eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht • Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. • Eudaimooniline e. psühholoogiline heaolu – personaalne areng ja täiustumine, oma potentsiaali realiseerimine • Hedooniline e. subjektiivne heaolu – eluga rahulolu ja õnnelikkus --- Töötaja tervis ja heaolu Töö on olulise tähtsusega tervise sotsiaalne mõjur vähemalt kolmel põhjusel (Marmot ja Feeney 1996): 1
kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude
· See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu. üksnes meie mõtetes? · Thomas Aquino mõju · Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või · 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna. kehatud? · 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat · Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10 · Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid. · Kogu loodud maailm on inimese jaoks vaid
Kujundskeemi mõiste illustreerib kognitiivses lingvistikas väljatöötatud konkreetseid kirjeldusvahendeid, mis on levinud ka sellest väljapoole. Kujundskeem seob teatavas mõttes kehastamise ja mõistestamise ideed. Tunnetuse kui ka keele jaoks on olulised sellised mõistete-eelse tasandi üksused (skeemid) nagu KONTAKT, MAHUTI, TASAKAAL või VERTIKAALSUS- HORISONTAALSUS. Need on skeemid ses mõttes, et nad on tekkinud meie kehalistest ja meelelistest kogemustest maailmaga suhtlemisel, kuid et need kogemused korduvad erinevates olukordades ja on väga sagedased, siis tekivad nende alusel meie tunnetuses korduvad mustrid skeemid. 81. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Kirjelduse vahendit nimetatakse metakeeleks. Metakeel on keel, milles räägitakse sõnaraamatu kasutajaga ehk siis selles keeles pannakse kirja eriala-, stiili-, grammatikamärgendid, kommentaarid jms. Metakeel võiks olla esimene
(rahva/riigi au haavamine oli kõige hullem, pidid olema valmis ennast ohverdama) · Sõjaline dimensioon Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Probleemsituatsioon 5. saj. Ateenas Kuidas luua stabiilset poliitilist kogukonda? Platoni Vabariik: ideaalne linnriik armastusel ja veresidemetel pole rolli seega: meelelistest ihadest vabanemine Kas selline linn on teostatav? Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest
1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes leiab, et „mina“ olemasolu tõestab juba see asjaolu ise, kui millestki mõeldakse, olgu need mõtted siis iseenda või kellegi teise omad. Kui seda saab tõdeda või väljendada, on see järelikult olemas. Kui katkeb mõtlemine, katkeb ka „mina“ olemasolu. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Selles tõestuses on kehal petja roll, kelle vajadused lähtuvad meelelistest impulssidest, mis võivad olla illusoorse päritoluga, kuna kõik meelelised teadmised on kahtlased ja suure tõenäosusega väärad. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes’i arvates on vaim ja keha piisavalt eraldiseisvad ega sõltu täielikult teineteisest. Kui inimkeha eksisteerib nii ruumis kui ajas, olles jagatav, siis hing saab olla vaid ajas, olles üksikosadeks jagamatu
Neid ei ole küll võimalik rohkem kui eelnevaid mõelda ilma substantsita, kus nad asuvad, mistõttu nad ei saa ka ilma substantsita eksisteerida; aga on ilmne, et kuivõrd nad eksisteerivad, peavad nad kuuluma mingisse kehalisse ehk ulatuvusega substantsi ja mitte mõtlevasse substantsi, sest nende selges ja selgepiirilises mõistes sisaldub teatav ulatus, ent üldse mitte mõistmisakt. Ent minus on küll teatav passiivne aistinguvõime ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib ka mingi aktiivne võime kas minus või milleski muus neid ideid esile tuua või tekitada. Ja see minus eneses tegelikult olla ei saa, sest see ei eelda mingit mõistmisakti 20 ja need ideed tulevad esile ilma minu kaasabita, sageli isegi vastu mu tahtmist. Niisiis jääb üle, et see võime on mingis teises, mi-[1656]nust erinevas substantsis, milles kas vormiliselt või eminentselt peab
mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos,
sajandil Probleemsituatsioon 5. saj. Ateenas 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Poliitilise stabiilsuse saavutamine? Aadliau kriitika Platoni Vabariik: ideaalne linnriik Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au armastuse ja veresidemete roll, meelelistest ihadest vabanemine Preemiad. Preisi Friedrich Suure orden “pour la mérite” – teenete orden. Alternatiiv: saavutada individuaalselt Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu
valmis ennast ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel. 6 Armastus 20. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - eros Platon kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, sest üksteisele suunatud tungid ohustavad stabiilsust. Seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. Kuidas seda võiks saavutada, käsitleb ,,Pidusöök". Selle kohaselt on suurim raskus, millega inimene peab toime tulema seksuaalne tung. Armastus üksikisiku vastu annab meid juhuse meelevalda. See juhuslikkus on ideaalset riiki takistav probleem. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda,
„mõistus laias tähenduses“ ehk tuleb leida kehtivuse piirid; vaadata struktuurides, mis dikteerib kõlblusnormi. See tuleneb „mõistusest kitsamas“ tähenduses ehk praktiline mõistus. Mida tähendab väljend „praktiline mõistus” ja mille poolest see erineb väljendist „teoreetiline mõistus”? On üks inimmõistus, mida rakendatakse kas praktiliselt või teoreetiliselt. Praktiline mõistus on võime valida tegevust üknes mõistuseotsustusele toetudes ja seega sõltumatult meelelistest ajenditest nagu ihad, vajadused, kired,meeldivus või ebameeldivuse tunne. Millises vahekorras on mõisted „tahe” ja „praktiline mõistus”? Tahe – võime toimida vastavalt ettekujutusele seaduse kohta. Praktiline mõistus ehk võime tahta. Tahe on sama, mis praktiline mõistus. Millise „võimalikkuse tingimusega” on seotud kõlblus? Vabadus/vaba tahe. Kuidas põhjendab kõlbluse võimalikkust Kanti „teoreetiline filosoofia”?
Aristotelese filosoofia kui ainus tolleaegne "teaduslik maailmakäsitlus" rakendati usuõpetuse teenistusse. A. Thomas- õpetaja ja jutlustaja, teoloog ja filosoof. Dominiiklane ja katoliku kiriku pühak. Uskus, et inimesed jagunevad kaheks: need kes teevad füüsilist tööd ja need, kes õpivad ja õpetavad. Uskus mõistusesse ja aristotellikku teadusmudelisse. Uskus, et mõistus toetab usku. Imik sündivat tabula rasa ehk tühja lehena ning kõik tema teadmised tulenevad meelelistest kogemustest, mida mõistus peegeldab. Filosoofia objektiks olevat loodud maailma ja teoloogia objektiks ilmutus. Patronaadiõigus- õigus määrata kohale preester Ilmaliku kontrolli tugevnemine hiliskeskaja kirikus Pibel ja palveraamatud hakkasid jõudma rahvahulkadeni 15.sajandi teisest poolest, sest Gutenbergi poolte 1448.aastal leiutatud trükikunst muutis raamatud odavamaks. See viis ka muutusteni autoriteedikäsitluses. Nimelt võeti keskaja kiriku poolt aluseks
· Au saab omandada eeskätt sõjas aumees oli valmis end ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel võrreldes duelliolukorraga, mil inimene seisis üksnes iseenda eest. IV loeng 12.10.2012 Armastus Probleemisituatsioon 5. sajandi Ateenas poliitilise stabiilsuse saavutamine Platoni Vabariik: ideaalne linnriik · Armastuse ja veresidemete roll ei tohiks olla tähtsad, see ohustab stabiilsust, paneb kõrvale vaatama kogukonna huvidest · Meelelistest ihadest vabanemine saab saavutada siis, kui kasvatuse abil õnnestub lapseeas inimese hing ümber pöörata kas on teostatav? · Alternatiiv: saavutada individuaalselt, ilma linna toeta · Kuidas on see võimalik? Platoni teose Pidusöök vastus: suurim ,,raskus" on seksuaaltung, armastus üksiku vastu. See tung annab inimese juhuse meelevalda, enam ei sõltu temast endast, kas ta suudab oma tungi realiseerida ja saavutada see, mida ta
objektiivset reaalsust", vastandudes idealismile. Poliitfilosoofias on ka mõisted nagu "ajalooline materialism" (Marx), "dialektiline materialism" (Hegel), "post-materialism" jt. Leviatani eessõnas ütleb Hobbes, et inimene on mateeria. Meeled. Ptk 1. Kõik mõtted väljendavad meelelisi muljeid. Tulenevad liikumisest. Valgus on põhjustatud liikumisest, mitte millestki, mis on objektis endas. Samamoodi on mälu sisuliselt kogemus. Kõik inimeste ideed tulenevad meelelistest kogemusest. Tahe - vaba või ettemääratud? Loomades on kaht sorti liikumisi, üht nimetatakse eluliseks (pulss, hingamine, seedimine), teist vabatahtlikuks (kõne, jäsemete liigutamine jne). Vabatahtlike liikumiste seesmisi algeid nimetatakse tunneteks või püüdluseks. Püüdlus millegi suunas on iha, millestki eemale on vastumeelsus. Analoogiliselt defineerib Hobbes ka mõisted armastus, põlgus, hea, halb. See, mida soovime, see on hea, mille suhtes tunneme vastumeelsust, see on halb.
annaabi.ee 
