Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Descartes, Arutlus meetodist. (0)

1 Hindamata
Punktid
Arutlus meetodist
Rene Descartes
1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu.
2) Descartes arvas , et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni – ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme need kes me oleme on täiesti erinevad kehast ja ka tunnetamine on kergem, kui keha. Ükskõik, mida ta uuris oli ta väga hoolikas leidmaks lauseid , mis oleksid kindlad ja tõesed, et eksimusel ei oleks kohta.
Ta pööras tähelepanu ka täiuslikkusele ja ebatäiuslikkusele. Tema mõtisklustest selgus, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda, kui kahelda ei oleks meie loomus täiuslik. Sellest tulevnevalt alustas ta otsinguid, et kuidas ta üldse õppis mõtlema täiuslikumalt kui seda oli ta ise. Ta leidis, et keegi kõrgem, kes sisaldas kõiki täiuslikkusi oli need temasse sisestanud , ta nimetas seda jumalaks. Jumal oli täiuslik, kes ei sisalda ühtki ebatäiust, kelles ei leidu kahtlust ega ka püsimatust. Jumalast pidi tulema kõik see, mis on meist just tema täiuslikkuse pärast. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. Ta võrdles jumala olemasolu kolmnurga olemasoluga, mille kolm nurka võrduvad kahele täisnurgale, kui ei näinud midagi mis teda veennaks, et kolmnurk olemas on. Ta vaatles ideed, mis tal oli täiuslikust olevusest, leides, et idee sisaldas eksistentsi samal viisil või isegi veel evidentsemalt – nagu kolmnurga idee. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt on tõelised, see reegel on kindel, sest Jumal on ehk eksisteerib, sest tema, kes ta on täiuslik olevust tuleneb kõik see, mis meis on.
Väga paljud inimesed ei suuda tunnetada jumala olemasolu, sest nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelistest asjust. Nad näevad asju, mis on ainult neile silmaga nähtav, ega suuda mõelda kõrgema tasemeliselt.
3) Jumala tõestuse kohta oleks võinud olla rohkem näiteid ja mõtteid, et veenmaks rohkem tema olemasolus.
4) Antud tekst oli põhjalik ja arusaadav. Autor oskas antud tekstis seletada, kuidas me teame, et me oleme olemas ja et me pole kellegi teise ega ka iseenda ettekujutus vili. Autor oskas välja selgitada jumala täiuslikkust, mille läbi saame ka mõista meie oma olemust.
Descartes-Arutlus meetodist #1 Descartes-Arutlus meetodist #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veronika24ns Õppematerjali autor
4. osa.

Sarnased õppematerjalid

Descartes-Arutlus meetodist-Teadmine
2
docx

Descartes, Arutlus meetodist (Teadmine)

Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja,

Filosoofia
Filosoofia 1 vahearvestus
2
docx

Filosoofia 1.vahearvestus

I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsna kiiresti tekstis olevast p?

Filosoofia
Descartes-R-Arutlus meetodist-4-osa
3
doc

Descartes, R. Arutlus meetodist. 4. osa

1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) ­ vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.

Filosoofia
Nimetu
2
rtf

Nimetu

FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, s

Kombed
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid-mis on metafüüsika põhialused
2
docx

Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused

a) Miski täiuslik peab selle idee inimesse sisestama b) Inimene (ebatäiuslik) ei saa eksisteerida ilma jumalata (täiuslikkuseta) Autori enda vastuväited: Descartes esitab vastuväite oma geomeetria tõestuseile öeldes, et nendes pole midagi, mis veenaks teda nende objektide eksistensis. Ei ole olnud ühtki põhjendit, mis meid oleks veennud, et ideedel on täiuslikkust olla tõelised. Oma poolse kriitika koha pealt on üks põhiline asi, mis mind häiris. Descartes väidab kindlalt, et on olemas Jumal, sest et ei saa olla olemas ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Minu arvates ei pea inimese eksisteerimiseks olema olemas midagi kõrgemat ja ülitäiuslikku. Inimesed ongi ebatäiuslikud, igaüks omal erineval moel ning seeläbi nad täiendavad üksteist. Nõnda tekibki tervikpilt täiuslikkusest ­ kui kõik annavad omalt poolt mingi panuse. III Korduvad väited ja argumendid: 1

Filosoofia
Rene Descartes – arutlus meetodist IV osa
2
doc

Rene Descartes – arutlus meetodist IV osa

Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem ­ kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, et selleks täiuslikuks olevuseks oli Jumal. Ta oli kindle, et Jumalas

Filosoofia
Filosoofia vahearvestus 2012
2
docx

Filosoofia vahearvestus 2012

1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma

Filosoofia
Descartes- Arutlus meetodist
2
docx

Descartes: „Arutlus meetodist“

1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun