Tunnetus ja teadmine

Q: Miks põhjendatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetus ja teadmine

Kasak, Lauri

Tunnetus ja teadmine (0)

Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks põhjendatud?

Tunnetus ja teadmine

Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11.
Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud )
Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme).
Teadmine- et – Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud)
Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast.

Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.
Polanyi- filosoof , kes on lahendanud järgmiselt:

osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli).

Selgita mõiste teadmine. K. Popper – kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
Teadmine on põhjendatud tõene uskumus .
Miks põhjendatud? - sest pime usk ei saa olla teadmiseks. Põhjenduseks sobivad valemid, teoreemid, reeglid, faktid jms.
Miks tõene? – sest ei saa olla teadmist, mis on vale. Mõiste teadmine seostub mõistega tõde.
Miks uskumus? – Kui keegi väidab, et ta midagi teab, siis peab ta seda ka uskuma. Kui inimene ei usu teadmist, siis on ta vaid infokandja.
K.Popper väitis, et teadmised võivad esineda ka ilma nendeta , kes teavad, sest tema arvates on vaimne looming omaette maailm nii-öelda „kolmas maailm“ Sinna kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst . Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada.

Teadmiste liigitamise kaks võimalust.
Teadmisi võib liigitada kahte moodi:

teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms.

argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld , valel on lühikesed jalad)
Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et:

moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi.

Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid.
2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest.
aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks:
* mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.)
Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine , matemaatilised teadmised, sõnade tähendused, tavad).
See, et inimene saab konventsioonidest aimu kogemuse teel (lugemine jms) , ei muuda asja.
Röhitsemine- aprioorne , meie kultuuris pole see kombeks.
Tõde ja õigus- empiiriline - olen seda lugenud
Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen..
Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon.
Ükski poissmees pole abielus- aprioorne, sest poissmees tähendab seda, et ta pole abielus.
Ühes meetris on sada sentimeetrit - aprioorne- definitsiooni järgi on selline mõõtühikute omavaheline suhe.

Empirismi ja ratsionalismi võrdlus.
RATSIONALISM
EMPIRISM
TEADMISTE ALLIKAS
Kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähemväärtuslike teadmiste allikas.
Kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel.
TUNNETUSMEETOD
Deduktsioon
induktsioon
KAASASÜNDINUD IDEED
Inimese hing ei ole sündides tabula rasa – puhas leht, talle on mõistuse ideed kaasa sündinud, kuid mitte valmis kujul, vaid soodumustena teatud tõdedeni jõuda.
Inimese hing on sündides tabula rasa ja alles elu jooksul kujuneb ta tänu kogemustele, selleks, kes ta lõpuks on ( J. Locke ).
Tõelised teadmised- teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed- kõik ülejäänud on aga empiirilised.
Induktsioon- suure kogemusmaterjali põhjal järelduste tegemine.
Deduktsioon- mõnes kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine.
Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid Elea koolkonna filosoofid , nendest kuulsamad Parmenides ja Zenon . Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast.
Arusaam tõeõpetuse järgi
Arusaam arvamusõpetuse järgi
Maailm (olemine) on ühtne ainemass, sest puudub tühjus , mis ainet eraldaks.
Maailmale on omane paljusus, asju saab ka üksteisest eristada.
Maailm on liikumatu, muutumatu.
Maailmas toimub liikumine.
Õpetus tugineb mõistusele
↓
tegelikkus
Õpetus tugineb meelteandmetele
↓
näilisus
Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemi. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Tekib küsimus, kummad meid petavad -kas meeled või mõistus.
Zenoni apooriad:
Apooria - lahendamatu olukord, ummik .
Apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega .
Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa , peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad , peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad
Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale.
" Nool ". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat – ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda . Järelikult nool ei liigugi.
10. Platon .
Platoni arvates eksisteerib kaks maailma:
Meeleline maailm
Ideede maailm
Tabame meeltega
Tabame mõistusega
Materiaalne
Immateriaalne
On pidevas liikumises
↓
näilisus
Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene
↓
tegelikkus
Idee- asjade tõeline olemus ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada. Nt: maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, ning kui inimene hakkab maja uuesti ehitama, juhindub ta maja ideest- maja on maja tänu maja ideele. Inimene võib küll surra, kuid inimese idee on jääv
Koopamüüt- inimesed elavad justkui koopas, nad on aheldatud nii, et nad näevad koopaseina, kuna koopasuus jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varje , mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on varjud, mis asuvad väljaspool koobast . koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib tõelist olemust ehk ideede maailma.
Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku, ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattudes muutuvasse maailma, näeb hing ideede jäljendeid ja talle meenub , mida ta teadis varem. Olenevalt sellest, kui palju hing suudab meenutada, tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht või kuni orjani välja. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame seda, mida teadsime varem. Meeldetuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine .
11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu.
Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu ehk objektiivne maailm ja tekitab meis aistinguid. Sõltumatu maailma kohta, ei saa me midagi konkreetset öelda, see on asi iseeneses. Seda, kuidas asi meile iseeneses nähtub, nimetatakse „asi meie jaoks“ – see on subjektiivne ja seega pole see meie jaoks sõltumatu. Tunnetada saab vaid nähtusi, asjad iseenesest on tunnetamatud. kant eristas tunnetuses kahte tegurit:
Empiiriline tegur- selleks on tunnetuse sisu ehk mateeria , mis saadakse aistingutega.
Ratsionaalne tegur- inimese mõistus hakkab korrapärastama aistinguid. Paneb need paika, avastab maailmas kehtivaid seaduspärasusi, seoseid jms. Seega algab tunnetus aistingutest, kuid nendest üksi ei piisa, mõistusega on vaja maailmast aru saada.
14. Defineeri : empirism, ratsionalism, tabula rasa, tõelised teadmised, induktsioon, deduktsioon,.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lauri Kasak Õppematerjali autor

Tunnetus teadmine psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek 2) teadmine kuidas 3) teadmine - et 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus.

Filosoofia

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht.

Psühholoogia

doc

Teadmise liigid

süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1

Filosoofia

docx

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest te

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Filosoofia KT nr 1

Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde?

Filosoofia

rtf

Filosoofia - teadmine

-tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks:

Filosoofia

docx

Filosoofia koolieksam

Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on.

Filosoofia

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. Vastand materialism. Usub maailma loomist ja hinge surematust. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. Peab esmaseks ainet. Mateeria/ aine on põhiline ja teadvus tuleneb sellest. Maailm on olemuselt aineline. Eitab maailma loomist ja hinge surematust. 8. Relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsusestruktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Kõik on suhteline,

filosoofia teine kursus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk