sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded
kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud.
põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. "Dekameronis" valitsev elukäsitlususes ülistakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelelisi naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
Kohtudes lord Henryga, muutus aga peategelane üüratult. Henry mõjutas teda oma huumorimeelega, lõdvemate kommetega, nautleva eluviisi ning kunstiga. Mees pani Doriani hindama elus uut ja huvitavat. Grayle meeldis uue sõbra ellusuhtumine, tema põnevad seiklused ning mõtted. See oli loomulik jätk, et Dorian hakkas matkima tema elufilosoofiat. Mõjutatuna lord Henryst, hakkas noormees elama kohustusteta elu, mis oli täis vaid meelelisi rõõme ning kunstinaudinguid. Ühel õhtul aga tutvus Dorian Gray noore näitlejanna Sibyl Vane'ga. Nad armusid esimesest silmapilgust. Andekas neiu võlus noorhärrat oma imelise lavakunstiga. Tundes aga tõelist armastust, sai neiu aru, et ta ei pea seda enam teesklema teistele. Ta tahtis, et sellest saaks osa vaid Dorian. Preili tegi oma elu kõige halvema etteaste ning sel silmapilgul mõistis Gray, et ta ei olnudki mitte armastanud seda naist, vaid illusiooni temast
1 Inimkond ei ole leidnud arenemiseks õiget teed ning ei oska ise end aidata. 6 Sõnasta teose põhiidee (sõnum). 6.1 Õnn seisneb teiste inimeste aitamises, mitte meelelistes naudingutes. 7 Tõlgenda Mefistofelese öeldud fraasi "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab peab ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head". 7.1 Mefitofeles oli igal pool Faustiga kaasas ja võttis kõigest osa. Kuigi ta organiseeris Faustile palju lõbustusi ja meelelisi naudinguid, soovis ta tegelikult seda, et Faust põrgusse läheks. 8 Too 3 näidet selle kohta, et Faust on moraalsem kui Mefitofeles. 8.1 Faust tundis süümepiinu, Mefistofeles mitte. 8.2 Mefitofeles ei pidanud inimestest lugu, Jumalasti samuti mitte. 8.3 Mefitofeles peab end vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida, Faust ei ole nii enesekindel ja ei arva end nii oluliseks olevat.
tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade
sai Jules Mazarin. Louis XIV valitses absolutistlikult, tema lisanim sai Päikesekuningas, kuningavõim omandas enneolematu ulatuse, pani ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Peeter l- Venemaa tsaar ja keiser,liitis Vene impeeriumiga Eesti alad, tema ajal oli absolutistlik valitsemiseviis, tema ajal sai absolutism väga eheda kuju, kehtestas kubermangude süsteemi. Galileo Galilei- astroloog, alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, rõhutas meelelisi kogemusi ja eksperimendi tähtsust, avastas vabalangemise seadused ja inertsi. Rene Descartes- filosoof, inimhingel on kaks vabadust: mõistus-ja tahtevabadus, jagas teaduse 2te ossa: mateeriat uurivad ja hingega tegelevad, suur tähelepani oli pööratud inimmüistusele, pani aluse analüütilisele geomeetriale. Isaac Newton- füüsik, leiutas peegelteleskoobi, planeedid liiguvad ümber päikese elliptilisi trajektoore mööda, mehhaanika seadus, gravitatsiooni seadus,leiutas diferentsiaal-ja
sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. 4. sajandi e.m.a kriisi tõttu kreeka ühiskonnas, reeglid ja moraal lõdvenesid. Üldised huvid taganesid iga üksikisiku õnnetaotluse, naudingu- ja toredusjanu ees. Kreeklaste seni omane optimism andis maad ükskõiksusele ja skepsisele. See oli algul
· Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze
ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Õppimise tasandid: 1.Reflektoorne - õpitakse teatud stiimuleid ja reaktsioone enamasti teadvustamata ja automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3
ei tea, kas õnne kestvaks liiduks.´ ,,Ootamatused" ei raatsi maiõhtul kohtujad niisama hõlpsasti lahkuda. ´Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootamatult.´ ,,Nebuloosa" oktoobrisajuses linnas ei suuda noored äratada kustuvat armastust. ´Nii unenägudeta tutval teel üksteise kõrval kõndisime veel ja rändasime jalad ainult rakku.´ ,,Valge käsi" tõrjub unevaevas noormees kiusavaid meelelisi ja kiitvaid kujutusi. ,,Maikellukesed" - esiplaanile tõuseb ajaluuleline alge, armastusmotiivi käsitlus areneb meenusmuslikul foonil. Mu tuba on küllastatud lõhnadega Maikellukestest tillukestest. ,,Inspiratsioon" kõneleb vahekorra hellast usaldavusest, selle puhastavast toimest ning loob armastatust madonnalikult vaigistava kujutuse. ´See on nii imelik, nii imelik ja hää! Kui laps su sülle heita, peita tahaks pää ja ainult kuulata su hääle tasast, pehmet kõla,
tarvilikuks. Budausulistele tähendas vabasurm ainult eluvormi muutumist, sest hing sünnib uuesti koos uue ilme ja vormiga. Jaapanis, Indias ja Hiinas oli vabasurm suures lugupidamises ja peeti isegi kiiduväärt teoks, seda enam, et suur Buddha näljaajal ise oma elu lõpetas. Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata.
Ei ole olemas meelerahu, sest elu on liikumine. Shaftesbury Ja Leibnizi vastus Hobbes´i subjektivismile: *Shaftesbury:"Me kõik püüdleme õnne poole,ent kõsimus on milles seda otsitakse" -kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondumises ainult iseendale -või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes *tunnete harmoonia hinges Shaftesbury hinge harmooniast -hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes.Harmoonilisel inimesl on: 1.mõõduka suurusega meelelisi naudinguid 2suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest 3. ülimalt suur refleksiivne nauding-oma ühiskondlike tunnete sisekaemus ja neist tulenevad vooruslikud teod. -Voorus on õnne paratamatu tingimus.Tunneme valu: *nähes sisekaumuses inetuid tegusid -meenutades halba Shaftesbury jätab lahtiseks millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel et õnnelik elu on elu õhiskonna teenistuses Ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda
Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello
,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks. - Ideaalid on kättesaamatud, maine elu polnud nii hea kui teispoolne elu -> ühiskonnas kriis - näilisus -> vastandab tegelikkust - inimene sisemiselt lõhestunud pessimistlik - Gracian ühendab vastandid - klassitsismis on kindlad kriteeriumid, piiritletud - umbusaldati meelelisi naudinguid - seotud tunnete ja mõtetega - teadus-kultuur ei olnud eristatavad - 16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis anatoomia kajastub kirjanduses -> inimese psüühika analüüsimine - teravmeelsus - Gracian ütles, et kõik teemad on antiikajal juba läbi võetud, vaid inimene areneb edasi. Tema arvates puudus vaid teravmeelsus. Napolis(Marino): - kirjutas Venuse armastusest - mõjutused Boccacciost - rõhutab individuaalsust
Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga. Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu. Kolmesugune nauding: 1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua. 2)Loomulik nauding, mis pole hädavajalik, NT:iha delikatesside järele, samuti suguline armastus (tark ei abiellu). 3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab varjatult). Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse. 3)fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab. 2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla. Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid soodustab. Halb on see mis neid takistab. Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused
· Laemaali mõjuvaim episood on Aadami loomine. · Aadam on just ärkamas ja me tajume tema lihaselises kehas pulbitsema hakkavat elu, mille Jumal talle nüüdsama oma kerge puudutusega annab. · Selle maali dünaamika ja diagonaalne kompositsioon väljub renessansi piiridest. Tizian (1477 1576) · Lõi palju häid portreid Euroopa kuulsustest, kuid maalis ka julgelt meelelisi akte (,,Venus ja orelimängija"), mis on kaugelt erootilisem kui Botticelli ,,Venus". · Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast. · Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust. · Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline. · Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud
Koobas kujutab tervikuna saamise ja hävimise valda, seevastu maailm väljas puhta mõtlemise objektide valda, mis on igavesti olev ja tipneb omakorda päikesena esitatud hüve idees. Saamise ja hävimise vald on meie elumaailm, kus me kohtame ka teisi inimesi ja suhtleme nendega. 19) Mida kujutavad endast varjud koopa seinal ning kuidas seostuvad nad ,,vangide" maailmamõistmisega? Varje seinal võib seletada kui saamise ja hävimise valda kuuluvate objektide meelelisi nähtumisvorme. Sedamööda oleksid vangid -- meie hinged (mis Platoni jaoks on ju inimeste päristine ise), istmed -- meie kehad, ja ahelad -- kehameeled ja lõbutunded, millega me oleme fikseeritud asjade külge nende välistes, meelelistes nähtumisvormides, mis on kujutatud varjudena; mistõttu me püsime pelgalt neist tuletatud arvamuste juures. Juba iseenesestki ei saa vangid midagi muud tajuda kui varje, s
*kümblussaalid olid kõige paremad suhtluskohad, mõnikord läks seal selliseks vaidluseks,et naised hakkasid üksteist viskama puukingade ja puuviljaliududega *oli suur patt kui haareminaise mõnel varjatul ja intiimsel kehaosal kasvas väikseimgi karvaude ja sellepärast tormasid naised kohe, kui kusagil karvade tärkamist kahtlustasid, jooksujalu hamami *kümblussaalid polnud mitte ainult paik, kus naised oma meelelisi kihusid völja elasid vaid ka nende isanda teatav erootiline meelelahutus *vastastikku teineteist pestes ja hõõrudes ning tärkavate karvade esimesi märke uurides said neist pigem armastajad kui sõbrannad Toit *eelistatud oli magus ja sellest tekkinud hambavalu oli enamikule haareminaistest tuttav *enne kui toit lauale kanti proovit, kas see mitte mürgitatud pole *enne hõbedast lauanõude ilmumist söödi näppudega, muide väitsid nad,et esimese mulje toidu
Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks, tuntud skulptuur ,,Odakandja" Myron kujutas suurepäraselt liikumist, tuntuim kuju ,,Kettaheitja" Pheidias Ateena akropoli skulptuuride peamine autor Skopas üks esimesi, kes hakkas skulpuutides rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid Lysippos üks esimesi portreekunstnikke, lõi ka Aleksander Suure portree 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina-, tahvli- ja vaasimaalide 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vana-kreeka maalikunstist? Vaasimaalide ning seina- ja tahvlimaalide koopiate kaudu 3
jõekarbi terava servaga maha kraabiti. Kui kümblejad olid tundide kaupa leilitatud , küüritud ja masseeritud, kolisid nad üle puhkeruumi, kus jõuti kümblemismõnude tõelisse tippu. Seal hõõruti naised pimsskiviga üle ja masseeriti neid veel kord. Kõrvalruumis uhuti neid taas ja saadeti patjade najale lebama. Hamam oli ka koht, kus naised üksteiselt mõõtu võtsid ning rõõmuga kupeldajaks said. Kümblussaal polnud mitte ainult paik, kus naised meelelisi kihusid välja elasid, vaid ka nende isanda teatav erootiline meelelahutus. Ent kümblushoone erootika polnud ainult isanda ja käskija pärisosa. Naistele, kes oli kasvatatud naudingut valmistama ja kes vaid haruharva pääsesid sultani voodisse, oli teatud lohutuseks imetleda teiste naiste keha ja üksteist rahuldada. Vastastikku teineteist pestes ja hõõrudes ning tärkavate karvade esimesi märke uurides said neist pigem armastajad kui sõbrannad. Toit
üleloomulikke olendeid võib kohata igal pool. TAAVET kui renessansiaja inimese kehastus Renessansliku maailmavaate teljeks on veendumus, et olulisim väärtus on isiksuse vaba iseseisev areng ning individuaalsed omadused. Lemmikkangelaseks oli üldiselt Taavet, sest ta võitis Koljati. Taavetis kui võitleja ideaaltüübis nähti tihti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju; humanismi, mis ajastule iseloomulikult avaldus kunstis. Oluliseks peeti kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meelelisi naudinguid väärtustati kõrgelt. 15. sajandil hakkas skulptuur taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kunsti eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid püüti kõiki, ka piiblitegelasi, kujutada elavatena, kordumatute indiviididena. Nii hakkasid pühakud sarnanema Itaalia kaupmeeste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas üksnes pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk
kuna kõik tast pärineb,ta on keskkoht,sest ta on kõige päritoleva olemus,ja ta on lõpp,kuna kõik pürib tema kui oma eesmärgi poole. Üks kõige täiuslikumaid inimese hüve iseloomustusi on ära toodud ,,Phileboses".Siin on inimese hüve tingimustena ära toodud: 1)osalisus"idee" igaveses loomuses; 2)"idee" kehastamine tegelikkuses;3)mõistuse olemasolu ja teadmiste omamine 4)mõningate teaduste,kunstide valdamine,aga samuti õigete arvamuste olemasolu;5)mõningad liigid puhtaid meelelisi mõnusid,näiteks meloodia puhastest toonidest või maali värvidest. Need oleksid Platoni ,,ideede" õpetuse peamised jooned.Mida täpsemalt Platon ,,ideede" mittemeelelist ja isegi ülemeelelist olemust iseloomustas,seda raskem oli tal selgitada,kuidas nende olemus võis inimtunnetuse,seejuures usaldusväärse tunnetuse aineks saada.Juba üksnes ,,kauni" ,,idee" mõistmine,millel Platon tihti peatub,on keeruline ülesanne.Kaunis kui ,,idee"
Miks saame esteetilist naudingut kummalistest asjadest nagu hirmuäratavad loodusjõud? Miks eri kategooriatesse kuuluvad asjad võivad olla võrdselt kaunid? · Esteetiline kasvatus katse ilu ja kunstimeelt treenida. · Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku hoiakud on objektiivsed. Põhinevad teoreetilistel teadmistel või kõhutundel? · Esteetika üritab lahti mõtestada ilu olemust. · Meelelisi naudinguid võivad esile kutsuda ka teistsugused asjad inetud. Võivad meid sama moodi erutada. Ei saa öelda, et kõik, mis on ilus, tekitab meis meelelisi tundeid. · Esteetika ei ole ka pelgalt kunstiteooria. · Esteetika kui kunstiesteetika. Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi
kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile · Füüsika kannatustele järgneb suurem nauding." · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles. · Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist · See annab meelelistele naudingutele kestvuse. kõrvale kalduda, siit tekivad põrked ja seosed aatomite · Fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. vahel. · Naudingu väärtus: · Järelikult maailmas valitsevad nii paratamtus kui · 1) Mõtle kui kaua see nauding kestab. juhuslikus
lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist. Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma) võib lõpliku objekti või subjekti lause asendada vat-partitsiibiga (ta arvab, et sina magad VS ta arvab sind magavat). Nominaliseerunud täiendi puhul alussubjekt või objekt on genitiivis ja toimib kui nominaliseerunud verbi subjekti või objekti laiend (POISI minek tekitas segadust, ma nägin linna vallutamist, linna vallutamine vaenlase poolt). Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed
Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) 1 ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15
(sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Representatsiooniteooriaid esindavad kõik antiiksed filosoofid ja ka keskaegsed. PLATON nägi kunstis maailma mittetõelise jäljenduse musternäidist, mis tekitab küll meelelisi elamusi, kuid viib meid veel kaugemale tõelisest ideaalsete ideede maailmast. ARISTOTELES peab mimeesist ka inimese õppimisvõime juures vajalikuks protsessiks ja omistab kunstile veel muidgi positiivseid omadusi ( moraali jutustav, julgustav, tabudest vabanemine, vigade tunnistamine). Keskajal jätkus kunstniku roll olla hea jäljendaja ja vahendaja. Kunstnikud olid käsitöölised. Mida võibolla, et eristuvat tehti oli see, et kujutleti, millisena võib Jumal näha maailma ja siis
Myroni ,,kettaheitja"-hoogne liikuvus Relfeef-eelistasid kõrgreljeefi, aitab luua ruumilisust, tihti vabafiguurid, mis olid vaadatavad ainult altpoolt Parimad ehitusplastika teosed loodi ateena templi Partheoni jaoks, võitlusstseenid Akropoli skulptuuride autoriks Pheidias Nike templi reljeef kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme Hakatakse kujutama dramaatikat, nt skopas(halikarnassose mausoleum) Aktina hakati kujutama naisi Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine
teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine
pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. Kaasaelavad kogemused tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga. Ekstaatilised kogemused väljendavad intensiivset läheduse kogemust üleloomulikuga. Ilmutuslikud kogemused teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on erinevad seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. Uurimispõhine-Hardy kategooriad hõlmavad meelelisi kogemusi nagu nägemused, kuulmine puudutus ja haistmine. Samuti meeltevälist tajumist, tundeid ja mõistmist ning kogemuse mõju käitumisele. Pole välja kujunenud ühest tüpoloogiat 6. Usulise kogemise mudel ja selle põhielemendid: jälg, piir, lõhe, mina. Psüühika – usulise kogemuse sisu võimalik piirkond. Konkreetsus – integreeritus – psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni.
ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnne otsitakse ja selle poole tuleb püüelda. Küsimus on selles, kuidas seda tehakse. Kas tõelist loomust alla surudes ja koondades ihad vaid iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges kutsub esile voorusliku tegutsemise ja ühiskondlik harmoonia tagab õnneliku elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Vastandab loomuliku ja ühiskondliku inimese.
Hing taastab purunenud ühtsuse hingerahu. Kolm mõnu ehk naudingut: 1)loomulik (hädavajalik) - N:januse soov juua; 2)loomulik (pole hädavajalik - N: iha delikatesside järele, suguline armastus (tõeliselt tark ei abiellu; ära anna saatusele pantvange laste ja abielu näol; 3)ebaloomulik (mitte hädavajalik) - N: kuulsuse ja au tagaajamine (tark hoiab avalikust elust eemale; "Ela varjatult"). Valida tuleb vaimne nauding, kuna see: 1)peab meelelisi naudinguid meeles; 2)annab meelelistele naudingutele kestvuse; 3)fantaasia kaudu sünnitavad vaimsed naudingud uusi meelelisi naudinguid. Kui kaua nauding kestab, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias
Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist "mina" kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab kolm kuni kuus esimest eluaastat. Arengu etapid: *) normaalne autism - sünd kuni teine elukuu. Ehk siis enesessesulguvus. Ütleb, et laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi, ta jälgib, saab meelelisi aistinguid, näiteks kuuleb, näeb tunneb, ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. *) normaalne sümbioos - teine kuni viies elukuu. Siin ilmutab imik kiindumust hoidjasse. Kuid samal ajal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatundepuudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse. See on ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht
Samuti leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus muudab tervise meeldivaks, halba tundes mõistame headuse tähtsust, nälgides täis kõhu väärtust, väsinuna puhkuse vajadust. Herakleitos tõi esimese dialektilise arenguõpetuse mudeli (vastuolude toime nähtuste kujunemisel ja arengul). Tunnetuse aluseks peab Herakleitos meelelisi haistinguid. Looduse tunnetamiseks on vaja arvamustelt jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Hiljem kasutab õpetust vastuolude ühtsusest ehk dialektikat paljude teiste seas ka Hegel. NB! TAMMO VÕIB KÜSIDA: Mis siis ei liigu? Vastus: Liikumise enda printsiip ei muutu (logos). Postpositivism e positivismi eitamine. Jagunevad kaheks: internalistid, kes toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi; eksternalistid, kes uurivad seda,
Meeldejätmiseks (kodeerimiseks, omandamiseks) nimetatakse protsessi, mille käigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate teadmiste-oskuste vahel. Inimene töötleb infot ka erinevatel tasanditel (pindmised tunnused, sügavamad ideed ja seosed) ning viisidel (verbaalne ja visuaalne töötlemine). Pindmistel tasanditel töödeldakse meelelisi tunnuseid, sügavamatel tasanditel analüüsitakse info tähendust. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Meenutada saab seda, mida on õpitud ehk mällu salvestatud. Mitmed katsed on näidanud, et meenutamine on edukam, kui see toimub meeldejätmisega sarnastes tingimustes (nn kodeerimise spetsiifilisuse printsiip)
/…/ Vande eesmärk. Sõnade jõud on (nagu ma eespool märkisin) liiga nõrk selleks, et panna inimesi täitma oma lepinguid. Inimloomuses on vaid kaks mõeldavat abinõud sõnade jõu tugevdamiseks. Ja nendeks on kas hirm tagajärgede ees, mida oma sõna murdmine kaasa toob, või au ja uhkus, mis tekib siis, kui inimestel pole vajadust oma sõna murda. Viimane on suuremeelsus, mida esineb liiga harva selleks, et seda eeldada, eriti nende seas, kes jahivad rikkust, võimu või meelelisi naudinguid, ning kes moodustavad inimkonna suurima osa. Tunne, millega arvestada saab, on hirm; sellel on kaks väga üldist allikat: üks on nähtamatute vaimude võim, teine on nende inimeste võim, keda nad [lepingut rikkudes] pahandavad. Kuigi neist kahest esimesel on suurem võim, on siiski tavaliselt viimase puhul hirm suurem. /…/ Vannet võib anda vaid Jumalale. Sellest nähtub, et vanne, mis on antud ükskõik millise mooduse või riituse kohaselt, on vandeandja jaoks kehtetu ja
Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama – hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit. Renessansis saavad tähtsaks eneseteadvus, humanism ja isikuvabadus. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata – nn. „eesmärk pühitseb abinõu“ (Niccolo Machiavelli)
vormi . * Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS (reljeefid Halikarnassose mausoleumile). Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. 9. * Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust. * Aktina hakati kujutama ka naisi * PRAXITELES on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Nt Hermes Dionysos-lapsega on tõenäoliselt originaalina säilinud, Aphrodite kuju on aga tuntud arvukate koopiate kaudu * Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. Nt ,,Odakandjal" pea pikkus 1/7 kogupikkusest, ,,kaapijal" aga 1/8. (autor LYSIPPOS) 4.saj eKr hakkas levima portreekunst jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni
Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Shaftesbury ,,Me kõik nõustume, et õnne poole tuleb püüelda ning, et seda tõepoolest ka alati tehakse". Ent küsimus on selles, milles seda otsitakse. S. ja L. Rääkisid mõlemad, et õnneliku elu eelduseks on tunnete harmoonia, mis rajab teed vooruslikule tegutsemisele ja kokkuvõttes ühiskondlikule harmooniale = õnnelik elu. S. : hinge harmooniast see peegeldub naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid. Suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu : nähes endas halbu tundeid või meenutades oma halbu tegusid (südametunnistus). Järelikult on õnne jaoks oluline puhas südametunnistus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau tsivilisatsioonikriitika Loomulik inimene inimene, kes areneks ühiskonna mõjudest väljaspool.
" Ent küsimus on, milles seda otsitakse a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslikule tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Shaftesbury hinge harmooniast: Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding a) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes
1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“, 1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult armastusest, sotsiaalset ebaõiglust ja veriseid pilte sõjaõudustest ei kujutanud. Under tutvustab moodsat saksa luulet, tõlgib seda. Underile peetakse ekspressionistlikku stiili loomuomaseks. „Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides (meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma. 2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood 1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi veri ega maised ihad, pigem tekib ettekujutus luuletajast kui pooljumalikust väljavalitust, kes suuri tõdesid ja suurt
Mõistus (tarkus) tähendab teadmist, õppimisvõimet ja püüdlust leida tõde. Mõistus peab olema valitsejate-filosoofide pärisosa. Inimesed, kelles domineerib tahe, on võitlejad ja auahned. Neid iseloomustavaks jooneks peaks olema mehisus(vaprus, tasakaalukus) ja neid nimetab Platon korravalvuriteks v sõduriteks. Meelte domineerimisel 6 püüab inimene rahuldada meelelisi ja nö madalaid vajadusi (peamiselt esmaseid füsioloogilisi vajadusi). Platoni skeemi kohaselt on inimesed, kelle domineerivaks vooruseks on meeled, võimelised olema ainult "tootjad". Ja kõik inimesed on võimalik jaotada nende kolme grupi vahel. Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil.
Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist MINA kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab 3-6 esimest eluaastat. Arengu etapid: (1968, täiendamine 1975) · normaalne autism (sünd-2elukuu)- enesesulgus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endasse tõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht.
meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid – algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid – valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised.
tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest). Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest
objektide kohta saab Platoni järgi avaldada vaid arvamust; 2) olid standardiks, ideaaliks, malliks, millele toetudes hinnati muutuvat meelelist maailma kui ideede jäljendust. Nt õigluse idee oli ideaalse õigluse kriteerium, mille alusel ebatäiuslikke õiglasi tegusid tegelikkuses hinnatakse. Aristoteles: ideede kui iseseisvate, meelteüleste üliobjektide olemisviis on Platoni järgi individuaalne. Kuidas nad saavad samal ajal olla üldised, universaalsed, paljusid meelelisi objekte ühendavad (nt laua idee ja kõikvõimalikud erinevad lauad)? Kuidas muutumatud ideed on seotud asjade maailma muutumistega? Kuidas Platoni kaks maailma on omavahel ikkagi ühendatud? Kuidas meeltele kättesaamatut ideede maailma üldse uurida? Järelikult, et ideed on asjadest eraldi, ei saa nad õigupoolest seletada meelelise maailma objektide olemasolu, nende muutumist seda enam. Tegelikkust ei tule spekulatiivselt
ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Subjektivistliku õnnekontseptsiooni sünd Shaftesbury hinge harmooniast: Hobbesilik ihade rahuldamine Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka Shaftesbury’lik hinge harmoonia suurusega meelelisi naudinguid Rousseau moodsa inimese hingehaigusest suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses AU MÕISTE, III LOENG
mind ei ole, siis surm mulle ka midagi ei tähenda). *) Hüvesid on kerge saavutada (tahad midagi head, siis seda on kerge saavutada). *) Pahesid on kerge vältida. -) Suurim probleem tema jaoks on valu. *) Usub, et valust saab kõige lihtsamini üle, kui seda ületada naudinguga, kuid neid tuleb valida. Parim nauding on vaimne nauding, sest see annab meelelistele naudingutele kestvuse ja fantaasia kaudu saab esile kutsuda ka uusi meelelisi naudinguid. *) Ataraxia ehk hingerahu oli tema jaoks üks elueesmärk ning uskus ka, et tuleb elada varjatult, et seda saavutada. -) Nauding jaguneb: *) Loomulik ehk vajalik nauding (januse soov saada juua). *) Loomulik kuid mitte vajalik nauding (nt delikatessid, abielu). *) Ebaloomulik ja mitte vajalik nauding (nt kuulsuse ja au taga ajamine). -) Usub, et enne nautimist tuleks kaaluda: *) Kaua antud nauding kestab.
annaabi.ee 
