Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida rohkem, seda uhkem? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida rohkem seda uhkem?
Mida rohkem, seda uhkem?
Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti?
Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika , kunst ja muidugi ka arhitektuur . Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt.
Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armastatud .. Ehitised mida enamasti ehitati ja arendati olid kirikud ja lossid, kirevad ja uhked . Seal kõrval, aga maalikunst armastas küpseid ja sooje toone ning sujuvaid üleminekuid. Mida mina ei seosta ühestki otsast Barokiga, olid tagasihoidlikud ja sarnanevad teistele kunstiliikidele, pole pilkupüüdvad.
Tuntud olid ka skulptuurid . Need olid rahutud ja maalilised. Nende abil püüti inimeste tundeid mõjutada ning tekitada aukartust ja imetlust. Skulptuurid võisid olla ka tehtud kadunute auks ning mälestada ja tunnustada suuri tegusi korda saatnud inimesi, mis on igati sümpaatne moodus . Barokkmuusika ajal arenes suuresti koorimuusika, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaal muusika ning selle areng ja huvi kasvas. Instrumentaal muusika on kuulatav ka praegu, koorid olid väga professionaalsed ja on jäänud tänapäevani kooride esitustesse, kuid vaimulikul muusikal on raskem minuni soovitud sõnumit saata.
Barokkajastu oli väga rikkalik ning väärib tähelepanu tänapäeval. Seda meenutavad praegusel ajal paljud säilinud ehitised, maalid ja mudiugi ka muusikalised teosed. Barokiajastu kirevus on teda kandnud tänaseni võimsate detailsete ehitistega, koorilaulikutest leitavate muusikaliste paladega kui ka skulptuuride ning mälestiste keskist. Baroki edasi kandjaid leidub palju erinevates valdkondades, paistavad silma ja eristuvad teistest stiilidest oma värvikuse ja detailsuse poolest.
Kertu Heil 10.loodus
Mida rohkem-seda uhkem #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertuhe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

looduslikke varje: koopaid, tuulemurdu, süvendeid maapinnas. Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud. Esimesed primitiivsed 1 onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega ­ suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi ­ mesoliitikumi (10 000 ­ 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 ­ 20 000

Kunstiajalugu
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine

10.klassi ajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad? Tänapäeva maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), - maapinna modelleerimine (nn earthworks), - alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, - skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele:

Maastikuarhitektuuri ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks.

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun