Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõiki käske ning on El
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid, ametnikud ja hauaröövlid. Teose tegelastik jaotub omakorda kaheks. Osad on omakasupüüdlikud, ahned, kitsid ja võimukad. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ning tekkinud situatsiooni enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina erit
,,Dekameron" Giovanni Boccaccio, novelli kui kunstilise zanri rajaja, suutis kirjutada teose, mis põhjustas jahmatuse ja tekitas vastakaid tundeid teda ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilms
Dekameroni Giovanni Boccaccio Viies novell Probleemistik: Mõlemad peategelased jäid koduteel vihma kätte ja arutasid üksteise ilu üle. Tegelaskond: Forese da Rabatta-(Väikest kasvu, kole ja suur seaduste tundja. Oli tagasi tulemas oma valdusi vaatamast). Giotto-(Sama kole kui Forese, oli suur kunstnik kes oskas kõike ümber joonistada. Oli samuti tagasi teel oma valdusi vaatamast). Talumees-(tundis mõlemat meest ja andis mõlemale mantli).
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus end
Giovanni Boccaccio (16.juuni 1313 21. Detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli. (kerime nüüd natuke aega kiiresti edasi) Vahepeal ta tekitas häid sidemeid erinevate kaasõpilastega (noh, täpselt nii nagu
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid.
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
323 laadimist
12 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
tyra sellise sitta eeest nii palju kysida????
tõsiselt kasutu pask!!!
fucking tyrapea selle siia on pannud!!?!!
Kõik kommentaarid