Platoni käsitlus riigist (0)

Q: Mida need allegooriad võiksid tähendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Milline on hariduse mõiste eelkõige sofistidelt pärit millele vastandub Paton?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Mida tähendab hariduse andmine platonlikus mõttes?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Kuidas on seotud haridus ja riigijuhtimine ning kes ei tohiks riiki juhtida?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Mis on õiglase seaduse mõte?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Milline on Platoni õigluskontseptsiooni üldine aluseeldus seoses hüvega?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Q: Mida on tarvis et saada õiglaseksvooruslikuks inimeseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Platoni käsitlus riigist

Tallinna Tehnikaülikool - Haldus - Haldusjuhtimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida need allegooriad võiksid tähendada?
Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel?
Milline on hariduse mõiste eelkõige sofistidelt pärit millele vastandub Paton?
Mida tähendab hariduse andmine platonlikus mõttes?
Kuidas on seotud haridus ja riigijuhtimine ning kes ei tohiks riiki juhtida?
Mis on õiglase seaduse mõte?
Milline on Platoni õigluskontseptsiooni üldine aluseeldus seoses hüvega?
Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt?
Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks?
Mida on tarvis et saada õiglaseksvooruslikuks inimeseks?
Millisele arusaamale väärtustest vastandub Platon oma filosoofiaga?
Kuidas suhestuvad idee ja meelelis-empiiriline vald?
Mida kujutab allegooriliselt päikese võrdpilt?
Mida kujutab allegooriliselt joonte võrdpilt?
Mida kujutab allegooriliselt koopa võrdpilt?
Mida kujutavad koopa võrdpildis koobas ning sellest välja jääv maailm?
Mida kujutab ahelaist vabanemine ning tõus koopavälisesse maailma?

Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide
PLATON , Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828

Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida?
Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu.

Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada?
Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks.

Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel?
Ta üritab ka oma kaasvange mõistma panna asju, mida tema tänu valgustatusele mõistab. Siiski on see kaasvangide jaoks võõras ja sobimatu. Ta ei suuda enam sobituda vanasse (tema jaoks pimestatud) keskkonda, kuna ta ise on muutunud. Ja otsuste langetamine temast teistmoodi mõtlevate inimeste üle ja veel täiesti teises keskkonnas põhjustab vaid naeru ja arusaamatust.

Millist mõju avaldab koopast väljunule päikese valgus ja kuidas selle allegooria kaudu selgitab Platon hüve ideed?
Koopast väljunu silmadele teeb päikesevalgus valu ja ei suudaks sädeluse tõttu enam näha neid varje , mis ta varem nägi. Ta satuks segadusse , kui talle räägitakse, et varasemad varjud olid tühised ja nüüd on ta õigele lähemal. Pigem läheks ta tagasi varjude juurde, mis tundusid talle loogilisemad ja tõelisemad.
Inimesed ei mõista kohe hüvesid, nad vajavad harjumiseks ja mõistmiseks aega, et näha suuremat pilti (maailmast, polisest, valitsemisest).

Milline on hariduse mõiste (eelkõige sofistidelt pärit), millele vastandub Paton?
Nende kohaselt ei ole haridus olemas inimeses endas vaid, et see pannakse nende sisse. Nii nagu keegi täidaks asja, mis on ennem tühi, nagu pimedatesse silmadesse nägemise panemine.

Mida tähendab hariduse andmine platonlikus mõttes?
Platon väidab, et võimekus on kõigis olemas, samuti ka see kuidas ja millega igaüks teadmiseni jõuab. Näiteks ei saa teadmisi saada ilma keha ja hingeta . On teadmisi mis saavutatakse kogemuste ja proovimiste teel, kui on ka neid teadmisi mis on olemas sünnist saati, mida pole võimalik ära kaotada

Kuidas on seotud haridus ja riigijuhtimine ning kes ei tohiks riiki juhtida?
Riiki peavad juhtima need, kes on rikkad mitte rahaliselt võid selle poolest mille poolest peab rikas olema nagu hüvelisest ja targast elust. Riiki ei tohiks juhtida need, kes tahavad selle pealt nö. endale kasu teenida ehk nagu tekstis oli kerjused ja näljased. Kui võideldakse võimu pärast siis see sõda hävitab võimule pürgijad ja ka riigi. Samuti ei saa minna valitsema see kes valitsemist armastab . Veel ei saa riiki juhtida harimatud ja mittekogenud sest neil pole eesmärke, samuti ka need kes on pühendunud eneseharimisele.

Mis on õiglase seaduse mõte?
Õiglase seaduse mõte ei ole selles, et ühel inimesel läheks väga hästi vaid, et kõigil, kes elavad riigis läheks ühtlaselt hästi. Kõik kodanikud peavad jagama üksteisega oma tulu. Need kes ise ei taha valiteda riiki valitsevad seda kõige paremini ja õiglasemalt. Õiglastele tuleb anda õiglasi käske.
JAN SZAIF, Platoni koopa-võrdpilt. Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1829-1842
1) Kuidas on Platoni jaoks seotud õigluse küsimus ja parima poliitilise režiimi küsimus?
Platon esitab oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb omavahel ühendada: ainult siis, kui kuningateks saavad filosoofid või kuningad filosoofideks, olevat võimalik õnnestunud poliitiline ühiskond.
2) Milline oli suhtumine filosoofidesse Platoni ajal ning milline probleem tuleneb sellest Platoni ideaalse riigi mudeli jaoks?
Filosoofe peeti (ja praegugi) kasututeks lobisejateks ning eluvõõrasteks teoreetikuteks, kellelt ei saavat oodata ei tervet praktilist otsustusvõimet ega ennastsalgavat panust ühiskonna heaks. Et oma riigimudelit selle klausli vastu kaitsta ja filosoofi valitsuse paradoksaalsust usutavaks muuta, on Platon sunnitud esmalt selgeks tegema, milles filosoofia olemus õigupoolest seisneb.
3) Kuidas mõistab Platon filosoofiat ning kuidas seondub see tema arusaamaga õiglasest valitsemisest ning õnnest?
Platon mõistab „ filo -soofia” all kõigepealt armastust tõe ja tunnetuse vastu kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid on eranditult nende kontrolli all, kes oma iseloomult ja hariduskäigu tõttu on „tõekohuslased” ja kes äratundmisest, et õnn pole õigluseta võimalik, teostavad oma võimu õiglaselt ja seega valitsevad kõigile kasutoovalt.
4) Milline on Platoni õigluskontseptsiooni üldine aluseeldus seoses hüvega?
Platon eeldab, et on olemas objektiivselt tunnetatav hüve olemus ja et see tunnetus — vähemasti siis, kui sel on osa iseloomu kujundamisel — mõjutab vastava isiku tegutsemist hea ja õiglase suunas. Ning eeldusest, et selliseid inimesi võib vastava haridussüsteemi baasil ühiskonnas olla, ehkki vähe, järeldab ta, et kõik ülejäänud kodanikud peavad
andma valitsemise selle teadmiseliidi kätesse. Sest nad ise ei ole ju võimelised kindlalt ära tundma isegi mitte seda, mis on nende endi jaoks parim, kuna nad on hüve suhtes üldiselt ignorandid, nõnda et nende endi jaoks on parem allutada end mõnede väheste harimise ja valitsuse alla, kes teavad.
5) Millistele olulistele lahknevustele Platoni ideaalriigi mudeli ning meie tänapäevaste õiglusarusaamade vahel osutab autor?
Kas üleüldse on midagi sellist, nagu objektiivsed väärtused ja normid, tänapäeva filosoofias vaieldav. Ent isegi kui neid aktsepteerida, tekitab kindlasti suuri kahtlusi, kas selline haridussüsteem on võimalik, mille kasvandike puhul saaks olla kindel, et nad ei korrumpeeru poliitilise võimu tõttu. Muus osas on Platoni eestkosteline riigimudel vastuolus meie tänase arusaamaga õiglasest poliitilisest korrast eeskätt selles, et meie jaoks on keskse tähtsusega orientatsioon põhiõigustele, millega igale kodanikule antakse teatav vabadus-sfäär, mille raames ta on ise vastutav oma elu kujundamise eest. Selle põhjus on, et ei ole enam üht terviklikku hüve mudelit, mis määraks igaühele tema obligatoorse koha ja ülesanded ühiskonnas. Pigem on igaüks (temale antud vabadus-ruumis, mille piir on kokkuleppeliselt määratud teiste vabaduse piiriga) ise vastutav oma elutee eest ning võib ja peab sealjuures võtma orientiiriks omaenda ettekujutuse hüvest.
6) Milline on Platonile ning laiemalt kogu antiigi traditsioonile omase eetika põhiprobleem ning kuidas selle valguses tõmmatakse selge eraldusjoon inimeste ning loomade vahele?
Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Kui loomade bioloogiline varustatus on tervenisti suunatud üksnes ellujäämisele, ning lõpuks esmajoones liigi ja mitte indiviidi püsimajäämisele, siis ei kanna inimene oma elus hoolt mitte üksnes ellujäämise eest, vaid ka selle eest, et ta hästi elaks. Ja see hästi-elamine pole talle looduse poolt niisama sülle pandud, vaid see on inimese enda saavutus tema enesetunnetuse põhjal. Seda enesetunnetust soodustada ja hea, õnnestunud elu võimalikuks teha on kõigi antiikaja filosoofiliste suundade siht. Sealjuures eeldavad nad, et hea elu ei seisne mitte lihtsalt selles, et rahuldatakse oma faktiliselt olemasolevaid vajadusi, sest me võime oma faktiliste vajaduste ja soovidega just nimelt selle suhtes eksida, mis meile tõeliselt head võiks teha
7) Mis on eetilis -filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt?
Eetilis- filosoofiline refleksioon peab meid aitama ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb — seega meie tõelisi vajadusi; ning korrigeerida meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb.
8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks?
Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv , mis on paratamatult egotsentriline — omaenda õnne pärast muretsemine — ühendatakse altruistliku ehk moraalse perspektiiviga: kaasinimeste ja nende õiglaste nõudmiste arvestamisega. Kusjuures seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitletakse antiikajal õiglusena. Põhitees, mida Platonist alates ikka ja jälle kaitstakse, kinnitab, et tõeline õnn on võimalik üksnes iseloomu teatava disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes nõudmistes ja suhtutakse neisse õiglaselt. Sel viisil on hüve tähenduses „minu jaoks kasulik” seotud moraalse hüvega. Sealjuures peab Platon,
nagu mainitud , inimese õiglust suhetes teistega justkui sisemise hoiaku sümptomiks, milles inimene on enesega üks, suuteline lugu pidama iseendast ning milles ta viib oma afektid ja tungid kooskõlla ratsionaalsega, mida mõistetakse hüvena: üksnes õiglane saab olla enesele sõber ja sisemiselt vaba, üksnes tema on tõesti hingeliselt terve ja üksnes tema tunneb seejuures, et see on puhas ja selgepiiriline heaolu vorm.
9) Mida on tarvis, et saada õiglaseks/vooruslikuks inimeseks?
Nii Platoni kui teiste antiikfilosoofide jaoks eeldab iseloomu täiuslikkus (voorus) suutlikkust eristada ratsionaalselt, s.t mõistusega nähes, näilist hüvet tõelisest hüvest. Inimene püüdleb küll alati ju õnnegi poole kui — tema jaoks — hüve poole. Kuid seni kui ta pole tunnetanud, mis tema õnne võimalikuks teeb, seega — mis tema jaoks on parim —, ei ole tal võimalik seda saavutada. Selles mõttes on ratsionaalsus vooruse tingimus.
10) Millisele arusaamale väärtustest vastandub Platon oma filosoofiaga ?
Et kõik kõlbelised väärtused näivad olevat ajalooliselt relatiivsed ning huvidest määratud, oli just nimelt Platoni-aegsetele kreeklastele selge ja ümberlükkamatu kogemus. Sest „ isade ” normide ja väärtusarusaamade enesestmõistetavus oli „sofistikaks” nimetatud valgustusliikumises ning ühiskondlike kriisi- ja allakäiguilmingute jadas kaduma läinud.
Ning just neid tendentse vastustades püüab Platon, toetudes Sokratesele, kindlustada kõlbeliste väärtuste ratsionaalset taibatavust ja objektiivsust.
11) Mis on Platoni järgi „ideed“ ning kuidas need erinevad mõttekonstruktsioonidest?
„Ideed“ on puhta mõtlemise objektid, nagu ideaalne kolmnurk või ring. Platon nimetab neid objekte „ideedeks”, aga need ideed ei ole tema jaoks pelgad ettekujutused või mõtte- konstruktsioonid , vaid just tegelikkus, mida avastatakse mõtlemise kaudu ja mis eksisteerib sellest sõltumatult.
12) Millised järelmid tulenevad Platoni „ideede“ käsitlusest eetilise (ja poliitilise) refleksiooni jaoks?
Kui rakendada Platoni ideede-hüpoteesi eetilise refleksiooni objektidele, tähendab see esiteks, et eetika valdkonnas on tunnetus [1833] võimalik; teiseks, et seda on võimalik saa-
vutada — vähemasti tema tuumas (s.t printsiipide tasandil) — puhtalt intellektuaal-argumentatiivse meetodiga, ilma kogemuseni laskumata; ja kolmandaks, et tal on seetõttu teatavaid alatiolevaid, meie arvamustest sõltumatuid „ideesid” hõlmav loomus.
13) Kuidas suhestuvad idee ja meelelis- empiiriline vald?
Nende „ideede” suhet hüve, õigluse jne realiseerumisega meelelis-empiirilises vallas — seega, võib ehk öelda, meie konkreetsetes toimingutes ja institutsioonides — võrdleb Platon jäljendamisega: nii nagu kera- kujulised objektid jäljendavad ringi ideaalseid vorme, ehkki ebatäiuslikult ja ajalistes piirides, nii peab see ligikaudu kehtima ka kõlbeliste omaduste ja nende realiseerumise puhul meie toimingute empiirilises valdkonnas: ühel pool ideaalsed, intellektuaalselt hõlmatavad hüve, õigluse jne sisud; teisel pool meie toimimise
valdkond , meie konkreetne, meeleliselt kogetav elumaailm, kus ideaalsed sisud võivad reaalseks saada üksnes piiratud, ebatäiuslikul viisil.
15) Mida kujutab allegooriliselt päikese võrdpilt?
Platoni jaoks pole hüve mitte ainult kõigi eetika küsimuste sihtpunkt , vaid tunnetuse
vundament üleüldse, sest kõik tunnetatavad tõed rajanevad hüve idees. (Selle taga on Platoni kontseptsioon , et ideede eriomane olemisviis, mille kaudu nad on tunnetatavad, on ise hüvelise olemise viis — millel siinkohal pole võimalust pikemalt peatuda .)
16) Mida kujutab allegooriliselt joonte võrdpilt?
Joonte-võrdpildis näitlikustati üldteesi, et mõistusele on kitsendusteta tunnetatavad üksnes puht intellektuaalse, meeltest vabastatud tunnetuse objektid, s.t üksnes ideed; samas kui kõikidest teistest nii selgelt ja ühetähenduslikult mõelda ja arvata pole võimalik.
17) Mida kujutab allegooriliselt koopa võrdpilt?
Koopa-võrdpilt püüab näitlikustada harimatu olemist ja „tõusu” harituse ja teadmise juurde. Seisundit , milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse vangidega mingis koopas ; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte; ning lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanud — seega juba teadja — ja asub nüüd jälle oma vanale kohale koopas.
18) Mida kujutavad koopa võrdpildis koobas ning sellest välja jääv maailm?
Koobas kujutab tervikuna saamise ja hävimise valda, seevastu maailm väljas puhta
mõtlemise objektide valda, mis on igavesti olev ja tipneb omakorda päikesena esitatud hüve idees. Saamise ja hävimise vald on meie elumaailm, kus me kohtame ka teisi inimesi ja suhtleme nendega.
19) Mida kujutavad endast varjud koopa seinal ning kuidas seostuvad nad „vangide“ maailmamõistmisega?
Varje seinal võib seletada kui saamise ja hävimise valda kuuluvate objektide meelelisi nähtumisvorme. Sedamööda oleksid vangid — meie hinged (mis Platoni jaoks on ju inimeste päristine ise), istmed — meie kehad, ja ahelad — kehameeled ja lõbutunded, millega me oleme fikseeritud asjade külge nende välistes, meelelistes nähtumisvormides, mis on kujutatud varjudena; mistõttu me püsime pelgalt neist tuletatud arvamuste juures. Juba iseenesestki ei saa vangid midagi muud tajuda kui varje, s.t nad mõistavad ka iseenda olemasolu üksnes meelelise nähtumise ja pelga arvamise kaudu.
20) Mida kujutab ahelaist vabanemine ning tõus koopavälisesse maailma?
Et ahelatest vabanemine sünnib filosoofilise uurimise kaudu, näitab Platon sellega, et vabanenu pannakse Sokratese tüüpilise küsimuse ette: mis miski on? — seega konfronteeritakse definitsiooni- ehk olemusküsimusega. S.t et kui me hakkame küsima asjade olemuse järele ega juhindu enam nende nähtumisviisidest, hakkame end lahti rebima meelelisuse ahelatest. Vangi tuleb aga vabanema suisa sundida , sest pilk teise suunda, valguse poole, põhjustab talle alul, nagu võrdpilt näitab, üksnes valu, kuna ta pole harjunud valgusega ja ta silmad pimestuvad. Pimestatuse pärast näeb ta alul isegi halvemini kui enne ja arvab seetõttu, et ta oli enne varje vaadates tõesemat näinud. Sel kombel kujutatakse tüüpilist kogemust, mis saab osaks inimesele, kui ta näeb end esimest korda sokraatilise küsimuse ees, mis on asjade olemus. Esmalt ajab see küsimus tabatu üksnes segadusse. Teoreetilise küsimise objektidega silmitsi seismine nõuab harjutamist ja harjumist.
21) Millised probleemid kerkivad esile „koopasse“ naasmisel ja millist praktilist probleemi see sümboliseerib?
Kui peaks kõigele vaatamata uuesti vanasse paika tagasi sattuma, s.t jälle pöörduma meeltega vahendatud maailma poole, mis on ühtlasi tegudemaa-ilm ja tema kaaskodanike ühine tugipunkt, siis oleks tulemuseks, et ta alguses tuntaks end veelgi palju halvemini, sest vahepeal on harjutud puhta theoria’ga ega evi enam endist osavust läbikäimises varjudeilma saamisprotsessidega. — Platon pöördub siin probleemi poole, et puhtad teoreetikud paistavad olevat praktikas kasutud, sest praktika kuulub elumaailma, kus meil on
tegemist konkreetse ja alati-muutuvaga, mille osav käsitsemine sõltub kogemusest; samas kui theoria juhib puht intellektuaalselt mõistetavate paratamatuste juurde.
22) Kuidas Platoni ideaalriigis arvestatakse „koopast“ tõusmise ja sinna naasmisega seonduvate probleemidega?
On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele — seda annab ainult praktika. Nimetatud faktiga on arvestatud filosoofi ja riigimehe hariduses Platoni ideaalriigis, kus teoreetiline väljaõpe — tõus koopast — katkestatakse pikemateks perioodideks, mil teadmisi kinnistatakse poliitilise ühiselu praktikas, millega saavutatakse, et filosoofil ja riigimehel on lõpuks nii teadmised teoreetilistest alustest kui vajalikud praktilised kogemused.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cryss88 Õppematerjali autor

Konspekt "Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide"

Põhineb artiklitel "PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828" ja "JAN SZAIF, Platoni koopa-võrdpilt. Akadeemia nr 9/1997. lk 1829-1842"

platon riigi käsitlus poliitikafilosoofia

Sarnased õppematerjalid

doc

PLATONI KOOPA-VÕRDPILT

PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased teod tulenevad inimese inimese psyche seesmisest korrastatusest, milleta inimese jaoks tõelist õnne ei saa eksistreerida

Filosoofia

doc

Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid

Filosoofia ajalugu

docx

PLATON

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on

tehnomaterjalid

docx

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.

Filosoofia

doc

Platoni ja Aristotelese seminar

1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on

Filosoofia

docx

Platoni idealism

MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima.

Filosoofia

doc

Aristoteles ja Sokraates

Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi

Filosoofia

doc

Platon

Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all

Filosoofia

Rohkem sarnaseid