Narva Eesti Gümnaasium
Referaat
Manerism
Katti Tširkova
12.klass
Narva, 2011
Manerism
Mis
on manerism ?
Itaalia kunsti tabas langus
ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti
jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid
tekkis eraldi kunstivool , mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism
(tuntud
kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt
imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism
siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine .
Maneristlikud pildid mõjuvad
kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning
värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite
nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti
tunneteülevoolavat kujutamist.
Millised
kunstnikud iseloomustavad manerismi ?
Manerismiaja kunstnikud
7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst
Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla. Parmigianino (1503-1540) “Pikakaelaline Madonna” Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: “Püha õhtusöömaaeg”, “Paradiis” El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: “Krahv Orgazi haudapanek” Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko “Maarja taevaminek”. Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: “Zeusi armulood” Skulptuur: Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: “Perseus”
Kõik kommentaarid