kes on sündinud õnnetud. See võib tulla sellest, et usutakse, et inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et suudaks end muuta õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub vaid välistest teguritest, so teistest inimestest ja sündmustest. Psühholoogid on oma uuringutes aga avastanud, et üheks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mõjutab õnnetunnet, on see, kuivõrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu põhilaad. Meelelaadi määrab see, kas inimese elus domineerivad positiivsed või negatiivsed tunded. Oma põhilise meelelaadi äratundmiseks võime jälgida, kas märkame enda ümber ja sees pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune õnnetus või aps, kas võtame siis seda kui "karistust" või kui võimalust õppimiseks. Siiski ei pruugi negatiivsete tunnete ülekaal inimest õnnetuks teha. Seega, et olla õnnelik, on oluline nii see, kui palju on inimesel positiivseid emotsioone ja
• provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada • Mõned Tristan Trazara tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.
Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem
kontrollimast ja sünnib ümber "loomulikuks" inimeseks, keda huvitab vaid isiklik elamismõnu. "Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma
Massiteabevahenditest saadud faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule saame ka hulga kasutut teavet. Kahjulik mõju avaldub informatsiooni tekitatud negatiivsetes emotsioonides. Kuna inimesi huvitavad rohkem maailmas toimuvad halvad uudised, siis ka pakutakse seda rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikult tekitada tunde, et kõik ongi halvasti ning viia masendusse. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimesed, eriti lapsed, õpivad peamiselt matkimise kaudu. Seetõttu tuleks tänapäeva inforikkas ühiskonnas lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Juba vanadel aegadel oli seltskonnadaamide meelistegevuseks teiste rõivaste ja eraelu kommenteerimine. Tol ajal tehti seda diskreetselt, kui tänapäeval on eriti kuulsuste eraelu muudetud võimalikult avalikuks. Meedia kajastab
Abielu ja lahutus Abielu oli eraasi Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena,
Kriitilisus Skeptitsism maailmavaade Passiivsus fatalism Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus Konkreetse meelelaadi muutus on meeleolu muutusega võrreldes aeganõudvam ja vaevalisem, tuginedes sugestioonile ning autosugestioonile. (sugestioon- publiku meelelaadi muutust taotlev fastsinatsioon ; autosugestioon on iseenese meelelaadi mõjutus sugestiooni teel) 3.5 MEELEOLU TELJESTIK MEELEOLU - on seadumuse näitaja, mis iseloomustab emotsionaalse seisundi ja ratsionaalse aktiivsuse muutlikku vahekorda. Meeleolu on mudeldatav koordinaatteljestikus, mille abstsisstelg mõõdab emotsionaalset
halvasti, nagu uudistesse paistab, ja viia masenduse ning pessimismini. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses "1984" sobiva näite "vihkamise minutiga", kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Täiskasvanutel võib samuti olla raskusi tõese ja väära informatsiooni eristamisel, kui nad ei saa
vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad sbrad ja kui neil on suhted kigiga korras . Minu arvates sltub nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest . Ka pshholoogid on oma uuringutes leidnud, et heks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mjutab nnetunnet, on see, kuivrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu philaad. Meelelaadi mrab ra see, kas inimese elus domineerivad positiivsed vi negatiivsed tunded. Kuidas ra tunda, milline on iga inimese philine meelelaad? Sellele ksimusele vastuse saamiseks piisab sna lihtsatest thelepanekutest: niteks enda puhul saame me jlgida, kas mrkame enda mber ja enda seeski pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune nnetus vi aps, kas vtame siis seda kui "karistust" vi kui vimalust ppimiseks .On selge, et positiivse meelelaadiga inimene keskendub oma elus pigem heale, ehk
hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses "1984" sobiva näite "vihkamise minutiga", kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Meedia mõju laste arengule on aga individuaalne ning paljude tahkudega.
Minu rezissöör - Luis Buñuel Luis Buñuel, sünninimega Luis Buñuel Portolés sündis 22. Veebruaril 1900 Calandas, kuid perekond kolis juba nelja kuu pärast Saragossasse, kus nad kuulusid jõukamate perekondade hulka. Buñuel omandas esimese hariduse väga ranges jesuuutide erakoolis, aga kuna ta polnud kõige usklikumat meelelaadi läks ta ennem kooli lõpetamist õppejõuga tülli ning lahkus koolist. 1917. aastal astus Buñuel Madridi ülikooli, kus ta kohtus oma tulevase filmi kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja
Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis levisid ristiusuliste seas juba Vanas-Roomas. Need viisid tõi Vahemere maadesse Juudirahvas. Aja jooksul need laulud kaotasid oma idamaise värvingu, ning muutusid lihtsamateks ja karmima- teks.Paavst Gregorius I auks hakati neid viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Paavst Gregorius I koostas koraaliviiside valikkogumiku, mis sai valmis 7 saj. alguses. Need laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Nad olid nukra varjundiga karmid laulud. tavaliselt aeglase rütmiga. Puudus kindel taktimõõt, ning rütm allus tekstile.Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles. Mitmehäälse muusika areng pole täpselt teada, kuid vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7 -ndal saj. Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist. Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik. Oreli levikuga on
palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud
Peamised tööülesanded ja kohustused Madrus peab teadma laevaehituse aluseid, laeva puudutavaid termineid ja definitsioone, laevasüsteeme, seadmeid ning vahendeid. Eriti hästi tuleb tunda tekitöid ning nende tegemisel kasutatavaid tööriistu. Samuti on vaja osata tegutseda eriolukordades tähtis on omada teadmisi tuleohutusest ja esmaabist, päästevahenditest, häiresignaalidest. Käsklusi tuleb osata anda eesti ja inglise keeles. Madruse amet eeldab rahulikku meelelaadi, vastutustunnet, valmidust meeskonnatööks ja huvi töötada loodusstiihia meelevallas. Isikuomadustest on tähtsamad keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse ning eraldatuse talumine, koostöövõime, õpivalmidus, püsivus ning täpsus. Madruse ametit valides tuleks esmajärjekorras omada head füüsilist ettevalmistust ja head tervist. Laeval töötamine eeldab füüsilise ja vaimse koormuse ning meretingimuste talumist. Näiteks
Pilates Tartu Ülikool 2010-05-10 Pilates on kaasaaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Algselt nimetas pilates selle kontroloogiaks, kuid tänapäeval tuntakse seda Pilatese nime all. Pilatese definitsiooni kohaselt on kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise
ehitada, saavad seega jätkata oma elu kaasaegsel viisil, samas oma esivanemate traditsioonilisele rahvuslikule loomusele toetudes. Võrk aitab ugrilasel säilitada neile omast hajusat eluviisi, kaotamata sealjuures kontakti maailmaga, see aitab saada eneseväljenduseks ja suhtlemiseks seninägematud võimalused. Võrgus pole ühelgi rahval sajandite edumaad, see on uus nii Ameerikas, Skandinaavias kui Siberis. Ugrilaste maailmavallutamise plaan on rajatud iidse meelelaadi ja kaasaegse tehnoloogia loovale kooskõlale. Siin peitub soomeugrilaste suur võimalus. Etnofuturism, mis paneb liikuma loomisjõud, ta ei ole ideoloogia, vaid püsimise ja elamise viis.
4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid on lihtsalt objektid, mida uuritakse bioloogilistes ja füüsikalistes teadustes, samuti on nad obejktid, mida kasutatakse kõigi teaduste poolt. Biosemiootikas loeti teda algajaks Peirce’i jäljendajaks
Keha valitsemine on meele üle valitsemise õnnestumiseks siiski vältimatu. Ülemäärane ja tähenduseta fanaatilisus, mis taandab filosoofia täielikult toidu ja köögi poolele, on erikujuline materialism." Järgmine tähtis tegur ongi kirgede talitsemine. Tundemeeled ei tohiks vabalt ringi uidata, vaid need tuleks allutada tahte juhtimisele. Mõtted tuleks püüda suunata kõrgematele asjadele. Mõtlemist ei saa siiski sundida teatud suunda, vaid tuleb vähehaaval kasvatada meelelaadi. Puhtus on bhaktis üheks suureks alusmüüriks, millele rajaneb kogu bhakti. Keha välist puhtust ja toiduvalikut on kerge jälgida, kuid ilma sisemise puhtuseta pole nad midagi väärt. Sisemisse puhastumisse kuuluvad siirus, teiste inimeste omakasupüüdmatu aitamine, ausus, kedagi ei tohi kahjustada ei mõtte, sõna ega teoga; ei tohi himustada teise omandit; ei ole vaja toita tarbetuid mõtteid ega arutleda teiste õnnetuste ja eksimuste üle
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaaz
Kristus-teadvust omav isik suudab selles sogases vees orienteeruda ning sealt puhtalt välja tulla. Ilmselgelt on siin tegemist juhtumitega, kus oleks vaja rakendada vanglat või vaimset kinnipidamisasutust, et kaitsta teisi inimesi nende eest, kes on muutunud vaimseteks kiskjateks ja otsivad oma järgmist ohvrit, keda nahka pista. On saabunud aeg, kus inimesed peaksid õppima suutma läbi näha eepiliste draamade ja meelelaadi olemust ning ületama uskumuse, et inimkonna võib jagada kaheks eraldiseisvaks osaks. Selline veendumus on äärmiselt ahvatlev ja väga üksikud inimesed suudavad sellega täna toime tulla, langemata uskumusse, et nad osalevad eepilises võitluses „hea kurja vastu” ja nende eesmärgiks on vabaneda inimestest, kes on „hea” võidule vastu. Sedamööda, kuidas avalik teadlikkus kasvab ja üha enam inimesi kasvab välja
Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt, puudusid dünaamilised varjundid, helisid esitati viisis ühtlaselt, ilma rõhutamata, tänu millele viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Koorimuusikas hakati vaimulikke koorilaule esitama mitmehäälselt. Esimesi vaimulikke mitmehäälseid koorilaule nimetati organumiteks, hiljem kujunes sellest välja motett. Gooti stiilile
,,Ella, Ella, kõik on hoopis teisiti! Surm on ainult rüü vahetamine!" hõikas Enno oma abikaasale aluseks võttes enda ning Bo Yin Ra teadmisi. Seetõttu võttis Enno surma vastu naerusuil. Kauged rannad ei olnud tema jaoks enam kuskil kaugel, vaid siinsamas tema ümber. Enno maailmavaate kujunemise tähtsamateks etappideks olid üliõpilasaastad Riias, ajakirjanikutööga seotud Tartu periood ja pangaametniku elujärk Valgas. Passiivse, maailmavalulise meelelaadi tõttu kiindus Enno varakult idealistlikesse ja müstilistesse õpetustesse. Tema maailmamõistmises on kokku sulatud dualistlikud, panteistlikud ja müstilised elemendid. Riia-perioodil tutvus Enno E. Hartmanni idealistliku arenguteooriaga, kuid veelgi külgetõmbav tundus talle Saksamaal levinud teofilosoofiline õpetus, mis ühendas lääne idealistliku filosoofiaga budismi ja taoismi elemente. Uut mõju avaldas Enno vaadete kujunemisel 20. sajandi alguses M.
kodanike vaenu alt; seda suutmata aga luua head suhted tugevamate ja mõjukamate kodanikkonna rühmitustega, mistõttu valitsejad tihti seovad end enne sõdurite, kui kodanikega. Vaenu teenitakse nii heade kui halbade tegudega, mistõttu valitseja on oma võimu säilitamiseks sageli sunnitud headuse kõrvale jätma, sest "kui on rikutud see osa ühiskonnast, keda sa enda püsimajäämiseks otseselt tarvilikuks pead, tuleb sul tema meele järele olemiseks järgida ta meelelaadi ning sel juhul on head teod sulle kahjulikud". Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitseja kohuseks on olla kas sõber või vaenlane, mitte mingil juhul ei tohi ta olla erapooletu. Valitseja ei tohi kunagi liituda endast tugevamaga, et tungida kallale teisele, sest võidu korral jääb ta tema vangiks. Valitseja peab arvestama ka sellega, et kõik
mis tekivad lapse psühholoogiliste eripärade tõttu; b) mis tulenevad keskkonna ja lapse konfliktidest. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Ka Eestis korraldatud uuringu tulemuste põhjal on paljud andekad koolis hoopis probleemseteks lasteks (Leino, 1996). Üheks põhjuseks on kindlasti see, et oma isiksusliku eripära ja tundliku meelelaadi tõttu võivad andekad sageli sattuda kas isolatsiooni või konflikti ümbruskonnaga, sest neile on iseloomulikud raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnustamisega. Sageli loovad nad oma isikliku väärtuste süsteemi, mis ei tarvitse kattuda üldiste moraalinõuetega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus jne. Andekate juures on mõnikord täheldatud ka püüdu maskeerida oma
Kuulekust autoriteedile peeti kõige tähtsamaks. ,,Üks põhiülesannetest, mille eest tuleb kasvatamisel hoolitseda juba alguses, teisel ja kolmandal eluaastal, on täpne allumine vanematele ja eestkostjatele ning lapselik rahulolu kõigega, mida nad teevad. Need omadused pole vajalikud mitte ainult edukaks kasvatuseks, vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui
väärtust. Tayasu kirjutab, et toetab luule poliitilist ja moraalset funktsiooni (konf. Vaade). Mõlemad leidsid, et waka on muutunud lihtsalt üheks lingvistiliseks vormiks. Kamo no Mabuchi - oli 18 saj. kirjanduskultuuri eeskuju. Tegemist poeediga Edo ajastul. Ta oli kindel, et kui ülem klass naudib luulet, siis teeb seda ka alam klass. Esseedekogumikus Man`yshk innustas kirjutama Man`ysh vaimus luuletusi, et nii taaselustada vana aja loomulikku meelelaadi. Klassikalise keele kaudu oli võimalik mõista jaapanlase tõelist südant (magokoro). 1764a - Ka`i k ja 1765a- Kokuik (meie maa mõtteviisid-Hiina traditsioonide vastu). Leidis, et poeesial peaks olema roll valitsemisel. Poliitiline kasu tuleneb luule võimalusest väljendada inimeste sügavamaid tundeid. ''Thoughts about poetry'' (Kunagi ammu ole Jaapani keel lihtne ja puhas...Hiina ja India ''babbeling words''...rikkusid kõik ära. Be aware of womens poetry) Motoori Norinaga -
püüda pääseda kodanike vaenu alt; seda suutmata aga luua head suhted tugevamate ja mõjukamate kodanikkonna rühmitustega, mistõttu valitsejad tihti seovad end ennem sõdurite kui kodanikega. Vaenu teenitakse nii heade kui halbade tegudega, mistõttu valitseja on oma võimu säilitamiseks sageli sunnitud headuse kõrvale jätma, sest "kui on rikutud see osa ühiskonnast, keda sa enda püsimajäämiseks otseselt tarvilikuks pead, tuleb sul tema meele järele olemiseks järgida ta meelelaadi ning sel juhul on head teod sulle kahjulikud". Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tõsist ülekohut tegemast neile, keda ta kasutab või kes teda teenides teda ümbritsevad. Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on
12. aprill oli suureks päevaks Cookile ja tema meeskonnale. Sel päeval jõuti ühele saarele Seltsi saarestikus, mis oli sobiv Veenuse-vaatluste toimetamiseks. James Cook nimetas selle saare Tahitiks. Saarele jõudmise päev oli kõigi jaoks rõõmupäev, sest selja taga oli kaheksa kuud vaevarikast ja väsitavat mereteed, ees aga lebas paradiisilik rand. Maale minnes said inglased armastusväärse vastuvõtu osaliseks. Pärismaalased näitasid igasuguste märkide abil oma sõbralikku meelelaadi ja nad tegid suurepärast vahetuskaupa laevameeskonnaga. Päev hiljem tulid 2 pärismaalast laeva pardale, need näisid olevat pealikud. Kumbki metslastest valis endale sõbra. Üks valis Kapteni ja teine ühe teise meeskonnaliikme. Siis võtsid nad osa oma riideid seljast ära ja mässisid oma sõbrad nendesse. Vastutasuks anti neile kirves ja mõned pärlid. Igal pool tervitas neid rõõmus ja sõbralik rahvas roheliste okstega, näidates nii oma head tahet ja rahuarmastavat meelt
5. MÕTTEMAAILM JA ELLUSUHTUMINE Vaatamata kehvadele elamistingimustele, kasinele toidule, ränkraskele tööle, igapäevasele olelusvõitlusele, suurtele näljahädadele ja epideemiatele ning pidevale sõjaohule, ei olnud Euroopa talupoeg ideaalide ja eesmärkideta mühkam. Kas või kirjaoskamatus, mida on peetud väga üldiseks. Ometi oli siin mõningaid erandeid. Eriti majanduslikult arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja
Lapsevanematel tuleb kasvatusmeetodites sageli rakendada nii leebeid kui ka karme võtteid, sest lapsed on nii muutuva olemusega. Mõnikord võib see olla väga segadusttekitav, nii lapsele endale kui ka vanematele, vendadele ja õdedele, koolile ja lähisugulastele. Sel perioodil sündinud lapsed võivad panna oma vanemad teiste inimeste ees kohmetust tundma, vaatamata sellele, et vanemad püüavad laste kohati üsna keerulist meelelaadi lepitada ja suunata. Kui lapsel puudub sisemine tasakaal, kandub see kiiresti üle kõigile inimestele, kellega laps igapäevaselt kokku puutub, väljendudes sageli välise tasakaalutusena, mida vanemad peavad aitama leevendada. Lühike aura tasakaalustamise seanss aitab lastel indigoenergia täielikult oma aurastruktuuri lõimida. See vähendab stressi kõige suhtes, mida lapse kahes erinevas maailmas elamine kaasa toob, ning aitab elu paremini mõtestada. 1987-1991
Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati
protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned) isiksuse suundus (tõekspidamised, valdavad vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid) 1.2 psühholoogia metodoloogilised alused Psühhonoomia (teaduslik psühholoogia) – eesmärk uurida psüühika avaldumise seaduspärasusi ning psüühikanähtustevaheliste seoste ja reeglite sõnastamine Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad
Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit
Näidendi aluseks on Kitzbergi varasem jutustus. "Libahundi" lavastusega avati 1911 Pärnus Endla teatri hoone. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. "Libahundi" tegevus toimub pärisorjuse ajal, kuid mõis jääb siiski taustaks. Konflikt hargneb külas, talurahva keskel. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta kasupere alandlikku, tundevaest ja rõõmutut meelelaadi. Tekib jällegi armastuskolmnurk perepoja ja kahe kasutütre vahel. 1912 lavastati Vanemuises karakterdraama "Kauka jumal". Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena
Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit
Nimelt märgib ligikaudu kolmandik (29,4%) vanimast käsitletud vanusegrupist, et vaegused ei takista neid mitte kunagi ning ülejäänud vastanud (kokku 47,9% ehk pea pooled) hindavad vaeguste esinemise sageduseks ,,harva" või ,,mõnikord". Vahepealse käsitletud vanusegrupi 60- 64-aastaste hulgas hindas üle 40% vastanutest, et vanus ei takista neid mitte kunagi, ning vaid 12,3% arvates juhtus seda sageli. 19 Samuti näitab optimistlikku meelelaadi uuringu osa, mis puudutab eluga rahulolu. Kümnepallisüsteemis oma olukorda hinnates on küsitlusele vastajad selgelt üle keskmise rahul, nagu näha ka jooniselt 6. Lahutades vastajad eraldi meesteks ja naisteks, on märgata, et naiste hulgas on rahulolu enamasti kõrgem kui seda on meestel. Üldine rahulolu eluga 900 840 811 800
koosnes. Vallutused ja ettekujutus: aeg, mälu, minevik * Lääne sõjajõudude võidukas edasiliikumine kõrgkeskajal, mis viis väikese vallutate eliidi Palestiinasse, Kreekasse, Andaluusiasse, Ulsterisse ja Preisimaale, ning seda saatev linna. Na maauusasunike immigratsioon tõi kaasa väga enesekindla maailmavaate tekkimise. Nad aimasid ette veel suuremat ekspansionistlikku tulevikku ning kujundasid välja vaimu- ja meelelaadi, mida võib nimetada üksnes ekspansioonimentaliteediks. Vürstid, isandad ja kleerikud hakkasid tulevikult ootama ja lootma veelgi enam jõuga omandatud uusi valdusi rohkem eesmärgipärast puhastustööd ja uusasustamist, aina enam sissetulekuid tribuutidest, maksudest, rentidest ja kümnistest. * maa alistamise hetk sai lähtepunktiks, mille ümber organiseeriti mälu ja minevik _ vallutust kirjeldati kui uut algust, ja kes olid nende juures asjaosalised, mütologiseeriti kiiresti ja neile
- venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära - algteadmised omandas kodupaiga koolis - 1886 – asus õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse, siis reaalkooli - 1896-1904 – Riia polütehnikum (kaubandusteadus) - pärast lõpueksameid läks tööle Postimehe toimetusse Tartus - seejärel asus tööle õpitud erialal Looming
17. Siinkohal tuleb märkida, et vaenu teenitakse välja nii heade kui halbade tegudega ja seetõttu on valitseja, nagu juba eespool nimetasin, oma võimu säilitada soovides sageli sunnitud mitte olema hea, sest kui on rikutud see osa ühiskonnast - kas kodanikud või sõdurid või nobiilid või kes iganes -, kellest sa arvad, et püsimajäämiseks on sul nende järele tarvidus, tuleb sul neile meele järele olemiseks järgida nende meelelaadi, ning sel juhul on head teod sulle kahjulikud. 18. Tuleme aga Alexandri juurde, kes oli nii hea ja õiglane, et kõigi teiste talle omistatud kiituste hulgas on ka see, et neljateistkümne aasta jooksul, mis ta võimu hoidis, ei hukatud tema poolt kedagi ilma kohtuotsuseta; siiski, kuna teda peeti naiselikult pehmeloomuliseks, meheks, kes laseb end juhtida oma emal, sattus ta põlgusse, armee sepitses tema vastu vandenõu ja võttis talt elu. 19
* Millised on lugeja ootused ja lugemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist kultuuriline ja individuaalne taust? * Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta, lugendes mõnd lühikest teksti lõik- lõigult? Kuidas see, mida tekst lugejaga ,,teeb" erineb sellest, mida tekst ise ,,ütleb"? Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Psühholoogilise ja psühhoanalüütilise kriitika erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele
põhjustab enesest lugupidamise kaotamine, samuti sotsiaalse koostöö katkestus, mida ei tea keegi, kuidas seda parandada, kui empaatilist ebakindlustunnet. 10. Atributsiooniteooria püüab selgitada, kuidas me teeme järeldusi teiste isikute käitumisest, omistades selle põhjuse olukorrast tulenevale tegurile või nende meelelaadi kvaliteedi tasemele. Osaliselt on see protsess täiesti ratsionaalne ja oleneb tingimustest, missugustes küsimusealune käitumisviis aset leidis. Kuid see võib viia mitmesuguste eksimusteni. Arvustades teisi, kaldume tegema põhilisi atributiivseid vigu, lahkhelide kvaliteedi ülehindamist ning olukorrategurite alahindamist
kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik-kultuuriline 4 kontekst, haridus, inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kanoonilised autorid, nt Shakespeare, püütakse autori meelelaadi tema teoste kaudu rekonstrueerida. Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline ja psühhonalaüütiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
lähemate sõprade ringis. Tema ühiskondlik positsioon annab talle õiguse olla uhke: ’’Ma annaksin talle tema uhkuse andeks, kui ta poleks riivanud minu uhkust’’(Elizabethi arvamus lk 20). “Mul on mitmeid vigu, aga ma loodan, et vähemalt mu mõistusel pole midagi viga. Oma iseloomu eest ma ei vastuta. Ma ei suuda teiste inimeste rumalusi ja pahesid nii kiiresti unustada, kui peaksin, samuti mulle osaks saanud solvanguid. Iga katse mind liigutada ei küta veel mu tundeid üles. Minu meelelaadi võib vist sapiseks nimetada. Kui keegi on minu silmis kord juba langenud, on ta langenud igaveseks.’’ (lk 60 mr Darcy arvamus endast) . Elizabethi isa mr Bennet on teraste vaimuannete, sarkastilise huumori, tagasihoidlikkuse ja kapriiside iseäralik segu. Ta armastab kõiki tütreid, kuid hoiab eriliselt Elizabethi. Mr Bennet oma tütardest: “Ükski neist pole eriti kiita, nad on kõik ühteviisi rumalad nagu tüdrukud ikka. Aga Lizzyl on terake elavam vaim kui ta õdedel’’ (lk 5)
või `tähendab'? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt
1) tunnete endi uurimine, nii nagu neid on kirjeldatud, kujutatud jne (pertseptsioonide uurimine) 2) tunnetesse suhtumise uurimine kuidas on läbi aegade erinevalt reageeritud tunnetega seonduvale, kuidas neid on väärtustatud, varjatud või tõrjutud (representatsioonide uurimine). Eelkäijad JOHAN HUIZINGA (1872-1945) üks esimesi, kes pööras süstemaatilist tähelepanu ajaloolise tundemaailma rekonstrueerimisele oma uurimistöös. Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo tähtsust üldise kultuuri- ja sotsiaalajaloo raames; tsiviliseerumisprotsess on lahutamatult seotud meie tunnete distsiplineerimisega, afektistruktuuri teisenemisega. LUCIEN FEBVRE
või ‘tähendab’? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt
Põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist antakse tekstiga ikkagi mingisugune üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) kirjanduseteoste tõlgendamise viis 68.Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus (alates 1920ndad) 29 Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsile Alateadvus
,,Milline on Norra rahva põhiiseloom, mis kehtestub vabades talupoegades?" NB! Norras ei esitata enne 1814.aastat Norra riikliku iseseisvuse kõnet. Norra rahvuskultuuriline (kultuurnatisonalistlik) liikumine Aluseks Norra traditsiooniline talupojakultus, kultuuriline ja usuline homogeensus. Eesmärk: selle kultuuripärandi igakülgne säilitamine ja teadustamine sihiga süvendada rahvuslikku identiteeti. Kultuurrahvuslik liikumine /poliitiline rahvus Mõjutaja: rahva meelelaadi oli kujundanud Norra loodus: loodus peegeldus edasi maalikunstis, muusikas, kirjanduses. Kultuuriline rahvuslus pidi jätkuvalt võistlema Taani mõju vastu kultuurisektori. Kultuurrahvuslik liikumine arenes vabalt ja tegutses laialdaselt igas piirkonnas ja mitmel tasandil. Poliitiline rahvuslus oli suunatud Rootsi ja uniooni vastu. Norras poliitiline ja kultuuriline natsionalism võisid areneda teineteisest lahus. Kronoloogia ja väljendused, foorumid 1820-30. aastatel debatt
sellega ei ole kaasnenud poliitiline ja meelelaadiline modernsus. Kas demoderniseerumine on võimalik? Alguses arvati, et see ei ole võimalik. Praegu näeme, et see ei pruugi nii olla. Irratsionaalsed, müstilised argumendid võivad inimestele palju tugevamalt mõjuda. Mõistuse võimulepääsu nimel andsid modernsuse toetajad liiga suure kaalu tehnoloogilise ja majandusliku arengule. Samas need siiski ei lahenda kõiki probleeme. Modernsus eeldab igalt ühiskonna liikmelt modernset meelelaadi, kuid on inimesi, kes ei taha ise otsustada, mõelda. Neil võib olla instinktiivne soov otsuste tegemine delegeerida kellelegi teisele. Mõni liider võib saavutada ülekaalu nende toetusel, kelle eesmärk on modernsuse teel tagasi pöörata. Modernsus vs traditsionaalsus: Traditsionaalsus (kus on traditsioonil on juhtiv ja kontrolliv jõud) Modernsus toetub väitele, et maailma muutumine on areng paremuse poole. Uuendused on midagi millest inimesed saavad kasu.
annaabi.ee 
