Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikaorganisatsiooni tutvustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Praktikaorganisatsiooni tutvustus

As Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, mis teenindab reisijaid parvlaevade ja ro-pax tüüpi laevadel Läänemerel Eesti-Soome, eesti –Rootsi ja Läti-Rootsi vahelistel liinidel. Tallinkile kuuluvad ka soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail.
Tallinkil on ka kolm hotelli Tallinnas (Tallink city Hotle, Tallink SpaConference Hotel ja Pirita SPA Hotel ) ja üks hotell Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink takso).
Tallink asutati 1989.aastal. Tol ajal oli tegemist Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtyma OY ühisettevõttega. Esimene liinile sõitnud laev oli Suurlaid, parvlaev Tallink tegi esimese reisi 8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus . 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink.
Erinaevatel aegadel on Tallink teenindanud erinevaid liine. Esialgsetele marsruutidele Tallinn- Helsinki ja Tallinn-Stocholm lisandus 1994.aastal liin Tallinn-Travemünde ja 1997 Paldiski-Kapelskär.
1997.aastast sõidavad Helsingi liinil ka katamaraanid, kiirlaevad. 1999.aastal lisandus autotekiga katamaraan. 2004.aastal lisandusid aga Tallinn-Helsinki liinile ühekerelised autotekiga kiirlaevad.
Hetkel on käigus järgmised laevad sellistel liinidel:
Tallinkis töötab ca 6800 töötajat. Tallink Grupi esimees on ....
Laeva iseloomustus, kus praktika toimub:
Kapten, madruseid, töötajaid

Praktika sooritamise ametikoht


Peamised tööülesanded ja kohustused

Madrus peab teadma laevaehituse aluseid, laeva puudutavaid termineid ja definitsioone, laevasüsteeme, seadmeid ning vahendeid. Eriti hästi tuleb tunda tekitöid ning nende tegemisel kasutatavaid tööriistu. Samuti on vaja osata tegutseda eriolukordades – tähtis on omada teadmisi tuleohutusest ja esmaabist, päästevahenditest, häiresignaalidest. Käsklusi tuleb osata anda eesti ja inglise keeles.
Madruse amet eeldab rahulikku meelelaadi, vastutustunnet, valmidust meeskonnatööks ja huvi töötada loodusstiihia meelevallas. Isikuomadustest on tähtsamad keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse ning eraldatuse talumine, koostöövõime, õpivalmidus, püsivus ning täpsus.
Madruse ametit valides tuleks esmajärjekorras omada head füüsilist ettevalmistust ja head tervist.
Laeval töötamine eeldab füüsilise ja vaimse koormuse ning meretingimuste talumist. Näiteks võivad laeval töötamist segada merehaigusest tulenevad peavalu- ja iiveldushood. 3
Madrus I Ordinary Seaman
Vahimadrus II Watch rating deck department
Madrus I on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel. Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehnilised hooldustööd, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid. Madrus peab oskama kasutada: laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades; avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekkimehhanisme.
Vahimadrus II on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel ja lisaks ka vahikoosseisus. Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehniliste hooldustööde teostamine, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid. Madrus peab oskama kasutada: laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades; avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekimehhanisme; aru saama roolikäsklustlest; tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda. Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, mere eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust.
Enesepäästevõtted
1)ohuolukordade liigitus 2)päästevahendid, valvepaadid ja nende varustus 3) personaalsed päästevahendid 4)ellujäämine merel
Tuleohutus 1)tulekustutustöö korraldus laevas 2)tulekustutusvahendite ja varustuse asukohad ja inimeste evakuatsiooniteed 3) tulekolmnurk; süttimise tüübid ja allikad 4)laevadel tihti esinevad põlevad materjalid 5)valmisolek tegevusteks tulekahjude korral 6)tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 7)tulekahjude liigid ja nende kustutamiseks kasutatavad tulekustutusvahendid ja ained 8)tuletõrjuja tulekustutusvarustuse 9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded
5.1.9
Esmaabi (esmaabi baasõpe)
1 inimese anatoomia ja füsioloogia algteadmised 2)vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3) teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)šokis olev haige 7) luumurrud , põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine
Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid
Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5
Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine
5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder )
5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas
5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel
5.2.9Käsklused eesti ja inglise keeles: ankrusse jäämiseks, sildumisel
5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad
5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel
5.2.12Üldteadmised lastist
VAHIMADRUS II
Vahimadrus II kutsekvalifikatsioon sisaldab lisaks madrus I kutseoskusnõuetele alljärgnevat:5.3
Põhioskused ja teadmised
5.3.1Vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad
5.3.2Roolikäsklused eesti ja inglise keeles
5.3.3Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel ( COLREG ) vaatlejana tegutsemisel
5.3.4Rahvusvahelise signaalkoodi (ICS) põhilised ühelipulised signaalid
5.3.5Tegutsemine vahiteenistuse liikmena
5.3.6Magnet-ja gürokompasside kasutamine
5.3.7Üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele ja vastupidi
5.3.8Adekvaatne reageerimine meremärkidele ja signaalidele
MADRUS I, VAHIMADRUS II
5.4Lisaoskused ja –teadmised
5.4.1Navigatsioonivahendid
5.4.2Lootsitrepi kasutamine
5.4.3Päästmine helikopterilt
5.4.4Ohtlikud veosed ning laadimis-ja lossimistööd
5.5Isikuomadused ja võimed.
1)täpsus ja kohusetundlikus
2)füüsilise ja vaimse koormuse taluvus
3)eraldatuse talumine
4)koostöövõime
5)õpivalmidus
6)püsivus, rutiinitaluvus

Hinnang enda ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase


Hinnang toimetulekule tööülesannetega


Mida praktikakogemus on andudnu, hinnang

Praktikaorganisatsiooni tutvustus #1 Praktikaorganisatsiooni tutvustus #2 Praktikaorganisatsiooni tutvustus #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rongijuht Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Praktika aruanne
58
doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................

Merendus
TALLINK
17
odt

TALLINK

Eesti Merekool TALLINK Referaat Ülari Viljak 11LJ Tallinn 2018 Table of Contents Ajalugu.............................................................................................................7 Tallinki algus.................................................................................................7 Eminre..........................................................................................................7 1 AS Tallink Grupp Tallink logo.svg Asutatud 1989 Peakorter Tallinn Valdkonnad Laevandus Käive 1 miljard eurot (2017) Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017) Töötajaid 7163 (2016) Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt. Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, millele kuuluvad parvlaevad ja ro

Majandus
Merekool praktika aruanne tüürimeestele
252
doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?

Praktika aruanded
Madruse eksami piletid 2016
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee

Madruse koolitus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun