Muusika ajalugu (12)

Antiikaeg

Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni . Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene.
Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest
Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale . Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahulik harmoonia . Templid olid põhiliselt ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Arvukalt ehitati amfiteatreid. Neist suurejoonelisem on Colosseum, mis asub Roomas.
Skulptuur - Kreeka skulptuuri teemaks oli ideaalse inimese kuju. Valitsevaks olid rõivais naisfiguurid . Neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassi-taoline naeratus. Materjalina kasutati pehmeid, kergesti tahutavaid kivisorteja sitket pronksi. Kreeka portree rõhutas esmajoones üldinimlikke jooni, rooma portree aga lähtus individuaalsest karakteristikast, kartmatanäidata inimest niisugusena, nagu ta oli.
Maalikunst - Maalikunsti arenemist saame jälgida ainult vaasimaalide põhjal, kuna aja jooksul on kõik muud teosed hävinud. Vaasimaali sü˛eed pärinesid mütoloogiast, ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed , rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad.
Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos , Sophokles ja Euripides , kuulsaim komöödiate autor oli aga Aristophanes.
Muusika – Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik . Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima. Eelistatud pillideks oli aulos ja lüüra. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidustusi. Eriti toredad olid Dionysose pidustused, mis toimusid kevadel. Seal olid muusikapidustuste tegelaste rongkäigud ning pillimeeste ja kooride võistlused.

Keskaeg

Keskaeg kestis XIII sajandist XIV sajandini. Kesksel kohal oli Jumal ja kirikud, kes püüdsid kõigi vahenditega levitada ristiusku. Selle tarbeks ehitati uhkeid kirikuid ja tähtsaimaks raamatuks kuulutati piibel .
Kunst – XII-XVI sajandil levis Euroopas gootistiil, mis tekkis Prantsusmaal koos linnade kasvu ja kuningavõimu tugevnemisega. Õitsengu saavutas klaasimaal. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks (vitraa˛ideks), millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Suurepäraseid teoseid loodi ka miniatuurmaalis. Piiblid , palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst – kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad.
Muusika – Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul , mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt, puudusid dünaamilised varjundid, helisid esitati viisis ühtlaselt, ilma rõhutamata, tänu millele viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Koorimuusikas hakati vaimulikke koorilaule esitama mitmehäälselt. Esimesi vaimulikke mitmehäälseid koorilaule nimetati organumiteks, hiljem kujunes sellest välja motett . Gooti stiilile iseloomulikulikult oli viisijoontes teravkaared ja nende kõrgustesse tunglemine, seejuures oli esitus askeetlikult vaos hoitud, kõla väga puhas ja nagu tardunud.
Arhidektuur – Arhitektuur oli kunstidest esikohal. Väärtuslikum osa arhitektuurist koondus linnadesse. Linnad olid piiratud müüridega. Linna keskuseks oli ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik , raekoda , tsunfti- ja gildihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomus-tabvertikaalsus ja püüd kõrgusesse. Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar , tugikaared ja tugipiidad .
Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur.

Renessanss

Muusika - Humanistlik elutunnetus tegi muusika emotsionaalsemaks ja harmoonia ilmekamaks. Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali . Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper . Esimene ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Ilmaliku muusika harrastus muutus üldiseks. Kasvas esituse professionaalsus, tekkisid ka professionaalse muusiku ja helilooja staatused . Mängitavaimad pillid olid viola ja lauto.
Arhitektuur - Arhitektuur jälgis antiigi traditsioone. Palju kasutati sambaid ja kujusid . Kirikud muutusid lihtsamaks ja madalamaks. Iseloomulik oli ümar kuppel . Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus.
Maalikunst, skulptuur - Kasutatakse palju piibli temaatikat. Saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Skulptuuris vabastatakse inimene riietest ja tuuakse esile inimkeha ilu. Maalikunstis võeti kasutusele lõuend. Tekivad akti˛anr ja autoportree.
Kirjandus - Maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut . Inimest hakati tajuma looduse osakesena. Tekkis uus usk inimesse ja elutähenduslikkusesse. Leiutati trükikunst. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna. Kujutati tegelikkust ja selle vastu-olusid läbi ajalooprisma.
Inimene - Oluliseks muutus kõik eluline. Ülimaks hakati pidama inimmõistust. Renessanss toob inimese tähelepanu keskpunkti. Püüti mõista inimese mõtte- ja tundemaailma. Vähenes religiooni osa. Inimene avastas iseenda.

Barokk

Barokk tekis Itaalias XVI sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ning kustus XVIII sajandi keskel. Nii kirik kui ka feodaalid püüdisid barokki ajastul oma välise hiilgusega näidata oma võimu ja tugevust tõusvale kodanlusele.
Muusika - helidega sooviti kajastada inimese tundeid, see aga sundis üha suuremat tähelepanu pöörama muusikateose kõige esiletõusvamale häälele, mis omakorda soodustas homofoonia arengut. Tekkisid uued meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia . XVIII sajandil hakati ilmekuse tõstmiseks kasutama hääle paisutamist ja kahandamist. See avaldas kuulajatele väga suurt mõju. Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks, hakkasid valitsema motoorsed rütmid. Paljud heliloojad tegelesid kõlakontrastide otsingutega. Suuri võimalusi selle loomiseks andsid mitmeosalised teosed. Kontraste sai luua ka homofoonia ja polüfoonia kõrvutamisel. Barokiajastul levisid väga paljud muusikazanrid. Üks moekamaid oli concerto grosso. Aluse pani sellele itaalia viiulikunstnik ja helilooja Arcangelo Corelli (1653 – 1713). Concerto grosso nimetati mitmeosalised orksestriteosed, kus väike rühm soolot mängivaid pille vastandati orkestriga. Nendes elavates teostes püüti ära kasutada tolleaegsete orkestrite kõlavärve ning luua efektseid kontraste. Teiseks tähtsaks zanriks oli fuuga , mis kroonis polüfoonilise muusika ligi kümme sajandit kestnud arengut. Fuuga oli oma ülesehituselt küllaltki keeruline. Seal kasutati mitmesuguseid kontrapunkti- ja imitatsioonivõtteid, nad olid kahe-kuni viiehäälsed ning teemat korrati korda mööda kõikides häältes muutumatul kujul.
Maalikunst - Tahvelmaalile eelistati seina- ja laemaale. Tekib ettekujutus inimesest, kui vastuolulisest ning keskkonnast ja kaaskodanikest sõltuvast indiviidist. Armastati kujutada mitmesuguseid röövimisstseene. Rõhutati ka mõistuslikkust, tasakaalukust ja kirgede ohjeldamist. Barokk-kunsti inimene oli rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul musklitega.
Arhitektuur, skulptuur - Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokiarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Ehitise ilmekuse ning maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega.
Mood - Mehed hakkasid kandma pikki , vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube . Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat.

Rokokoo

Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst. Välditi traagilisi ja tõsiseid teemasid. Algas pastellmaali õitseaeg. Eelistati pehmeid värvikombinatsioone. Palju viljeldi portselanist pisiplastikat.
Arhitektuur - Losside seinu kaunistasid õhukeste liistudega puupannood, õrnades pastelltoonides maalingud , peeglid ja lillelised tapeedid . Mööbel oli kerge ja mugav. Välisarhitektuuris püsis klassitsism .
Mood - Mood muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukukestega. Moodi läksid laiad rehvseelikud. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi . Väga armastatud olid lillmustrid ja triibud . Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ning kalliskive. Kõrgeid soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Neid soenguid uuendati harva. Pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Mingiti ja puuderdati ohtrasti ning kasutati tugevaid lõhnaõlisid.

Klassitsism

Arhitektuur - Hooneid kaunistasid sambad, millele lisandusid niššide figuurid , seintel medaljonid ja rippuvad linikud. Hooned olid põhiplaanilt sirgjoonelised, kadunud on eenduvad ja taanduvad osad. Üldiselt valitseb hoonetes kergus ja kaunistavate detailide rohkus .
Muusika - Muusikas püriti ülsistavuse ja vormi tasakaalukuse poole ning välditi rahvuseripära. Muusika lakkas olemast ülikute ajaviide ja hakkas väljendama prantsuse revolutsiooni vaimu. Klassitsismile avaldasid tugevat mõju valgustajad . Sel perioodil oli esikohal instrumentaalmuusika. Ilmalik muusika pühitses võitu vaimuliku üle, lihtne ja harmooniline muusika keeruka ja polüfoonilise üle. Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline . Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt väga lihtsad, rajanevad kas mõnel rahvaviisil või siis kolmkõlakäikudel. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued ˛anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert , trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper . Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven .
Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust.
Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks oli inimese kasvatamine. Keel arenes selguse ja täpsuse suunas. Kirjandus muutus kuivaks moraliseeri-miseks. Arenesid novell , romaan ja draama. Tragöödia ja eepos olid aga liiga rangete reeglite kütkes. Primaarsed olid inimese mõistus ja tahe , loogilisus ning selgus. Sekundaarsed olid tunded ja kired.
Mood - Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid alguses frakilaadset kalevist kuube, vesti ja põlvpükse. Aegamööda asendusid põlvpüksid pikkadega. Parukad kadusid. Juuksed lõigati lühikesteks ja lokiti antiikeeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast roko-koo seelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti liibuvat trikood. Juuksed kammiti keerukasse soengusse. Napoleoni valitsusajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks.

Romantism

Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid - tunglevad, erutatud , vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile. Vaba tundeväljenduse nimel lubasid romantikud endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Selle tulemuseks olid nn. vabas vormis muusikateosed, millel vormiskeem tihti puu-dus ja muusikaliste mõtete kulgu määras helilooja fantaasia. Selle ajastu lemmik˛anr oli soololaul . Ooperi kõrval omandasid tähtsa koha ballett ja operett.
Maalikunst - Ainestiku valimisel pöörduti minevikku , tunti huvi Idamaade ja üldse eksootika vastu, kuid ei jäetud kõrvale ka kaasaja sündmusi. Pearõhk asetati väljendusviisidele - valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Kaalutletud rahule eelistati liikumist, järske kontraste, dramaatilisust ning tunnete ohjeldamatust.
Mood - Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, mille kõrval hakkas õigust nõudma pikk- kuub . Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Meeste rõivastus oli värvikas, sest kuub võis olla kõigis värvitoonides. Püksid olid valged. Peakatteks sai torukübar. Naiste mood pöördus tagasi laia seeliku juurde. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad rahviti hästi kohevaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade kohal rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid .