Etnofuturism (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

Milline tegur on peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu- likke liikumisi, mis püüavad äratada ellu soomeugrilaste ürgset tarv või emakeelsete kõnelejate protsent nendest inimestest, kes arvavad boreaalset maailmatunnetust. end selle rahva hulka kuuluvateks? Üks silmapaistvamaid liikumisi kultuuri vallas on etnofuturism, 6. Arutlege rühmatööna, kas Eesti peaks toetama väiksemaid soomeug- mis püüab tõlkida soomeugri rahvaste rahvaloomingut mood- ri keeli ja miks. Kui otsustage toetada, millisel kujul seda peaks tegema. samasse kunstikeelde, et viia see traditsioonilise kultuuri märgi- Esitage oma töö tulemus kirjaliku ettepanekuna. süsteemist võõrandunud inimesteni. 7. Tutvu uurali suhtlusportaaliga http://uralistica.com/ ja vasta järgmistele

Eesti keele ajalugu

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam

Filosoofia

28

doc

Arvo valton

raamatut. Kui suur on teie arvates olnud tartlaste panus viimasel ajal hõimurahvaste kultuuri edendamisse? Paul Ariste on praegugi idapoolsete soomeugri rahvaste vaimukangelane, pooljumal. Kõik vanema põlve sealsed keeleteadlased on Tartus Ariste käe alt läbi käinud. Nad on oma austava suhtumise andnud edasi ka oma õpilastele. Praegu toimivad Tartus Ariste Keskus ja hõimurahvaste nõukogu. Selles linnas õpetatakse rohkem soome ugri tudengeid kui Tallinnas. Tartus on sündinud etnofuturism ja idapoolsetes soomeugri maades päriselt tuule tiibadesse saanud. Ja Võru Instituudi noored, kes alustasid Tartus, on tihedamalt kui teised kirjanikud seotud olnud soomeugri temaatikaga ja soomeugri noorte kirjanikega. Nii et praegu on soomeugri vaimses liikumises Tartul ikkagi jätkuvalt olulisem koht kui Tallinnal. Mis on teie enda loomingust ­ kui jätta tõlked siinkohal leheruumi nappusel kõrvale ­ äsja ilmunud ja kohe ilmumas ning mis on kirjutamisel?

Kirjandus

4

pdf

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majan

Rahvuslik ärkamine

9

docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu

8

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ­ ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- ­ Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beiträge" ­ baltisaksa

Eesti kultuuri alused ja tähendus

4

doc

Soomlased

Soomlased Tallinn, 2008  Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põ

Ajalugu

2

odt

Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid

Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste ­ soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavlaste jt. ­ emantsipeeruma ha

Ajalugu

Kommentaarid (0)