Indigolapsed (0)

Indigolapsed

Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni™ – kui nad tunnevad , et on selleks valmis.
Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last.
Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast.
Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo - ja kristallenergia segaaura.
Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud Auramediaator™.
☼ ☼ ☼ ☼ ☼
Indigolapsi iseloomustavad järgmised omadused: nad jäljendavad väga kiiresti oma ümbrust või leiavad ise uusi toimimisviise. Need lapsed võivad näida oma ümbruse suhtes väga provotseerivad. Vahel tundub, nagu puuduks neil aukartus paljude asjade vastu ja nagu poleks neil piire . Nad ei suuda austada täiskasvanuid, kes ise endast lugu ei pea.
Indigolapsed on sündinud täieliku sisemise tasakaaluga, kuigi see ei pruugi alati väliselt märgatav olla. Nad on väga ausad ja sisimas vankumatud tõeotsijad, kes ei suuda valetada ei endale ega teistele. Nad käituvad välismaailma suhtes sageli provotseerivalt, kuid mitte halbade kavatsuste tõttu – pigem väljendavad nad sel moel oma võimetust tulla toime olukorraga, kus puudub tasakaal ja kus ei osale ühtki täiskasvanut. Laps reageerib intuitiivselt igale ebakõlale. Indigolapsi iseloomustavad intuitsioon, tundlikkus ja empaatia , mis on antud väga vähestele täiskasvanutele.
Indigolastel on äärmiselt raske iseendale valetada, sest alati, kui nad teevad kas omaalgatuslikult või kellegi survel midagi niisugust, mis neile ei meeldi või mis ei tundu hea ja õige, järgneb sellele vahetu kehaline reaktsioon . Indigolastel, kelle isiklikke piire või kitsendusi on ühel või teisel moel ületatud, tekivad sageli seedimisprobleemid, peavalud ja kurguvalud.
Indigolapsed on sündinud karmast vabadena ning ilma hingeenergiata. Nende aura on ühtaegu väga magnetiline ja väga kaitstud, nii et lapse vaim ja keha saavad omavahel vabalt suhelda.
Indigolastel on sünnist saadik väga kõrge enesehinnang ning suur usk endasse ja oma võimetesse. On ilmne, et paljusid asju nad lihtsalt ei karda , uskudes, et suudavad enda eest hoolt kanda juba väga varases eas. Tegelikkuses võivad nad aga endale isegi ohtlikuks muutuda, sest nad ei mõista füüsilise keha piiranguid, kuigi suudavad oma vaimset potentsiaali juba sünnist alates suurepäraselt kasutada. See võib tekitada lapse enesehinnangus mõningaid komplikatsioone.
Indigolaste teadlikkus otseste elukogemuste osas on absoluutselt puhas ning seepärast juhtub sageli, et nad saavad haiget enne, kui kogevad või mõistavad, et oleks olnud parem täiskasvanuid kuulata. Vähehaaval tekib neil oma vanemate ja ka teiste täiskasvanute suhtes austus – isegi siis, kui lapsed on täiesti teadlikud, et vana ajastu auraga täiskasvanud ei ole suutelised selliseks vaimseks arenguks nagu nad ise.
AuraTransformatsiooni seanss kvalifitseeritud Auramediaatoriga™ aitab vanematel suhelda laste tasandil ning mõista nende otsekohest ja ausat mõtteviisi.

Segaauraga lapsed

Aastatel 1987-1995 sündinud laste aurasse lõimus üha rohkem indigoenergia osi, vaatamata sellele, et nad sündisid vana aja aurastruktuuriga.

1992-1994

Aastatel 1992-1994 sündisid kõik lapsed segaauraga, milles on veidi indigoenergiat ja vähem vana aja aurastruktuuri. Seetõttu iseloomustab neid lapsi suur isiklik mõju, kuid nad ei ole täielikult kaitstud ega suuda iseendale või teistele piire seada. Nad tunnevad sageli, et neil on raske sisemist tasakaalu leida ning teiste inimestega koos viibides on nad mõnikord täiesti tasakaalutud.
Sel ajal sündinud lapsed väljendavad end ümbruskonna suhtes otsekoheselt ja tundlikult, kuid pole veel piisavalt küpsed, et sama mõõduga tagasisidet vastu võtta. Nad võivad mõnel hetkel väga intensiivselt tegutseda ja hetk hiljem ilma ühegi olulise põhjuseta nutma puhkeda. Selliste laste vanematel tuleb olla ettevaatlik, et oma lastele ei kehtestataks liiga suuri täpselt määratlemata piiranguid. Igapäevaelus, kus tuleb hallata ka paljusid teisi inimsuhteid, on see on sageli suur katsumus . Need kergesti haavatavad lapsed võivad aeg-ajalt oma vanemaid lollitada, kasutades ära laste kenast käitumisest tulenevat vanemate heatahtlikkust.
Lapsevanematel tuleb kasvatusmeetodites sageli rakendada nii leebeid kui ka karme võtteid, sest lapsed on nii muutuva olemusega. Mõnikord võib see olla väga segadusttekitav, nii lapsele endale kui ka vanematele, vendadele ja õdedele, koolile ja lähisugulastele. Sel perioodil sündinud lapsed võivad panna oma vanemad teiste inimeste ees kohmetust tundma, vaatamata sellele, et vanemad püüavad laste kohati üsna keerulist meelelaadi lepitada ja suunata.
Kui lapsel puudub sisemine tasakaal, kandub see kiiresti üle kõigile inimestele, kellega laps igapäevaselt kokku puutub, väljendudes sageli välise tasakaalutusena, mida vanemad peavad aitama leevendada.
Lühike aura tasakaalustamise seanss aitab lastel indigoenergia täielikult oma aurastruktuuri lõimida. See vähendab stressi kõige suhtes, mida lapse kahes erinevas maailmas elamine kaasa toob, ning aitab elu paremini mõtestada.

1987-1991

Kõigil üleminekuperioodil (1987.a. suvi – 1991.a. lõpp) sündinud lastel on segaaura, milles on veidi indigoenergiat ja palju ka vana aja aurastruktuuri. Neil noortel on sageli raske valida, kas käituda ümbritsevate arvates hästi ja kombekohaselt või olla julge ja valida oma tee. Kaitse välismaailma eest ei ole kuigi tugev ja see on ka põhjus, miks nad valivad lõpuks sageli oma vanemate ideaalid ja tee, kuigi sügaval sisimas tahaksid toimida teisiti. Sellisel juhul peavad nad ootama, kuni kasvavad suureks ja saavad täisealisteks.
Paljud sel ajal sündinud noored võivad esmapilgul tunduda rahulikud ja rahulolevad, eriti vanemate silmis , kuid sageli puudub neil otsusekindlus. Kogemused on näidanud, et kui nende noorte energiad paika seada, hakkavad nad kiirgama puhast indigoenergiat ning kõik nende elus hakkab liikuma ja arenema väga kiiresti. Üsna lühikese aja jooksul kujuneb välja uus ja tugevam isiksus, üllatades sageli nii vanemaid kui ka teisi inimesi.
Üleminekuaja laste kasvatamisel on oluline teada, et nad näivad küpsemad kui nende vanus eeldaks . Sellegipoolest ei ole nad veel valmis oma elu eest täit vastutust võtma. Oleks arukas, kui vanemad oma lapse suunamist liiga vara ei lõpetaks.
INDIGOLAPSED MUUDAVAD MAAILMA
Moon Meier
Viimase kahekümne aasta jooksul sündinud ja kasvanud lapsed on hoopis teistsugused kui eelmised põlvkonnad, on avastanud kasvatusteadlased. Uut generatsiooni kutsutakse indigo- või tähelasteks.
Tähelapsed ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke vastu võtma. Hädas on nii koolisüsteem kui vanemad. Lapsed ise ka.
Indigolaps kui käitumishäirete diagnoos
80ndate algul hakkas USAs psühholoogide ja nõustajate poole pöörduma aina enam murelikke vanemaid, kes kaebasid, et nad ei saa oma lastega hakkama. Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks.
Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda „indigolastest" paremini nimetus „tavaline-ebatavaline laps"
(Tähelaste töögruppides püütakse leida võimalusi indigolastele sobivama ühiskonna loomiseks – M.M.). Selline nimi viitab , et indigolapsed on täiesti normaalsed lapsed, kes oma isikuomadustelt seniste kriteeriumide kohaselt ebaharilikud. Psühholoog Inge Taela sõnul esineb inimkonna arengus pidevalt suuremaid ja väiksemaid hüppeid, indigolaste puhul näib tegu olevat erakordselt suure ja tugeva muutusega.
Kes on indigolaps?
Kas kõik pärast 1980. aastat sündinud on indigolapsed?
Indigolaste jooni oli inimestes olemas ka enne 80ndaid. Ent selleks kümnendiks oli uue maailmapildi kandjaid ühiskonnas juba nii palju, et neid „uute lastena" märgati. Praeguste 10aastaste hulgas on indigolapsi uurijate hinnangul üle 90%, 20aastaste hulgas veidi vähem. Üheks tähelastele iseloomulikuks jooneks on pimeda autoriteediusu kadumine, mis võib näida allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama.
Väljakutse vanematele
Tähelastel on ebaharilikult tugev võime protsesse ja inimesi läbi näha. See võib väljenduda kohatukspeetud avameelsuses – laps võib öelda täiskasvanule midagi väga ootamatut ja õiget. Valusat tõtt, näkku ja otse. Nad on mõneti nagu väikesed täiskasvanud – pisemad vaid mõõtmetelt ja vähema elukogemusega, muus osas – võimes maailma asju mõtestada ja tervikpilti kokku panna – täiskasvanutega võrdsed.
Armen Tõugu sõnul seisneb tähelaste psühholoogiline erinevus selles, et erinevalt varasemate põlvede inimestest, kes tõmbavad oma tahte, tunnete ja iseenda vahele võrdusmärgi, suudavad indigolapsed end oma tunnetest eristada. Kui tunne on „minast" eristatav , saab sellest distantseeruda, seda kõrvalt vaadata. Indigolapsed suudavad samal viisil kõrvalt näha ka teiste inimeste tundeid, sellega on seletatav oskus näiteks vanemate varjatud tundeid tabada. Ja et indigolaps ei lepi ka „vanema ja targema" inimese totrate nõudmistega, on vanematel temaga põrgulikult raske. Armen Tõugu väitel testivad indigolapsed, kas täiskasvanu ikka on päriselt täiskasvanuks saanud. Täiskasvanu olemist määratleb ta oskusena oma emotsioonidega hakkama saada, selleks peab tunded iseendast lahutama.
Tähelaste töögrupi liikme Siiri Veensalu sõnul esitavad praegused lapsed vanematele tõsise väljakutse. Üks osapooltest, kas siis vanem või laps, peab end muutma . Siiri Veensalu teab ema ja õpetajana, et indigolaste vajadustega pole lihtne harjuda: „Meil ei ole kerge, me ei oska veel teisiti," sõnastab ta kasvatajaks olemise raskuse.
Inge Taela sõnul peavad vanemad esmalt oma probleemid lahendama, sest lapsed võtavad enda kanda ka vanemate mured. Vanemate ülesanne on süstida lapsesse jõudu ja kindlustunnet . Kuni vanem on endaga hädas, ei saa ka laps end hästi tunda.
Inge Tael kinnitab, et tegelikult tahab iga laps vastata talle pandud ootustele. Mäss kehtivate süsteemide vastu on märk, et ta ei oska enam enese päästmiseks midagi muud teha. Kui ta vastu ei hakkaks , siis ta kaotaks iseenda.
Koolireformid ei toimi
Viimase kolme-nelja aasta jooksul on Inge Taela poole pöördunud hulk vanemaid lastega, kel on koolis probleeme. „Need on olnud hästi arukad lapsed. Ma ei saanud aru, miks neid probleemsetena tähistatakse. Ja kui nad asju enda ümber nii hästi mõistavad, siis miks nad alluda ei suuda," kirjeldab Tael. Need lapsed jagasid Taela sõnul suurepäraselt, mis koolis toimus. Nad nägid ka mõttetusi, mida seal tehti. Selliste laste puhul nõuab õpetaja allumist pelgalt sellepärast, et tema on õpetaja ja parasjagu toimub tund. Indigolaste jaoks ei ole selline nõudmine mõistetav.
Õpetajate hulgas on Inge Taela kinnitusel õnneks palju ka neid, kes taipavad indigopõlvkonna vajadusi, see on laste jaoks väga suur toetus. Praeguses koolisüsteemis on täpselt ette kirjutatud mida, kuidas ja kui palju õpetama peab, see seob ka uuendusvalmis õpetajate käed. Indigolaste teemaga kokku puutunute kinnitusel tuleks koolisüsteemi sobivaks muutmiseks muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid.
Tulekul suhete revolutsioon
Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond , millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine . Väga paljud inimesed ei tahtnud enam jätkata vanemate teed. Hipid ei võtnud omaks mudelit, mille kohaselt inimeste koha ühiskonnas määras päritolu.
Indigolapsed vajavad siiramaid suhteid. Inge Taela seletuse kohaselt arenevad manipuleerivad ja võimusuhted siis, kui inimene saab haiget ja pole enam terveteks suheteks võimeline. Üks märk, et haiget saanuid on ka laste hulgas, on mõnuainete lai levik, näiteks nuusutatakse varakult ja see puudutab paljusid lapsi. Narkootikumid on märk, et hulgal lastel puudub igasugune toetus ja et nad ei suuda sellist olukorda taluda. Nad pigem põgenevad sellest reaalsusest.
Koolid õpetavad tagurpidi
Varem olid lapsed omavahel palju sarnasemad kui praegu. Nii vajavad praegused lapsed palju enam valikuvõimalusi, ka koolitüüpide osas. Üks, mida Inge Taela sõnul hariduspoliitikas indigolaste heaks teha saaks, oleks tunnustada alternatiivseid koolitüüpe, näiteks Montessouri õpetust ja waldorfpedagoogikat. Siiri Veensalu sõnul valitseb praegu nii koolireformijate kui õpetajate peades eelarvamus , et asju ei saa teistmoodi teha. Õpetajad peaksid enam mõtestama, mida nad teevad, tahtma pigem ümbritsevast aru saada, mitte niivõrd õpilasele mõjuda.
Indigolaste probleemid ei ole enamasti seotud mitte mõtlemise, vaid tunnetega. Praegusaja koolid tegelevad ainult mõtlemise arendamisega. Samas aitavad just tunded suhestuda maailmaga . „Inimesega ei juhtu midagi, kui tema intellekti arengut meeleheitlikult tagant ei torgita," ütleb Inge Tael. Taela kinnitusel saab inimesest, kes pole intellektuaalselt andekas, ehk teaduri asemel tubli töömees. Samas, kui välja arenemata jääb tundeelu , on inimene tõsiselt õnnetu. Peale teadmiste on ka muid võimalusi inimese väärtust hinnata.
Praegune koolisüsteem alustab valest otsast. Mõtlemine on oluline, aga seda peaks arendama alles siis, kui tundeelu on paigas.
Indigopõlvkond näitab selgesti, mis valesti tehakse ja annab kätte suuna, kuidas seda muuta.
Kust tuleb nimi „indigolaps"
USA terapeut ja sensitiiv Nancy Ann Tappe iseloomustas oma 1982. aastal ilmunud raamatus inimesi nende energiaväljade, aurade, värvuste kaudu. Varem oli ta näinud aurasid peamiselt punaste ja kollastena, nüüd domineeris laste energiaväljas indigosinine. Raamatus „Elu mõistmine värvide kaudu" nimetas ta uue käitumis- ja mõtlemislaadiga lapsed indigolasteks. Nimi „tähelapsed" tuleb sellest, et uue põlvkonna esindajad räägivad sageli teispoolsusest, tähtedest, millelt nad Maale on tulnud.
Mille järgi indigolapsi ära tunda?
Neid iseloomustab:
• Väga tugev ja järjepidev tahe , nad ei unusta oma soovi või küsimust.
• Võrdsustunne täiskasvanutega.
• Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima.
• Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte.
• Uus sotsiaalne käitumine, leppimatus etteantud reeglitega. Soov ise endale reeglid valida või kehtestada.
• Nõrk analüüsivõime, kuid tugev süntees. Haarates hästi tervikut , ei tarvitse nad suuta eristada detaile.
Indigolastele sobib kool, kus lähtutakse tervikust ning kogetakse otseselt õpitavat. Analüütiline kool neile ei sobi. Praegu olemasolevaist vastab nende vajadustele kõige paremini Waldorf-kool, kus last ei hinnata, vaid iseloomustatakse.
INDIGOLAPSED – KES NAD ON?
Ameerika terapeudid Lee Carrol ja Jan Tober kirjutavad oma raamatus "Indigolapsed - uued lapsed on juba siin", et neil lastel on uut laadi psüühilisi võimeid, mida varem pole täheldatud. Nad võivad olla ülimalt arukad, kuid täiskasvanud võivad pidada neid ka probleemseteks, kuna nende mõtlemine ei mahu levinud raamidesse. Autorite arvates esindavad need lapsed teadvuse uut tasandit , millele inimkond on tõusmas. Nad loetlevad nende laste käitumises järgnevaid jooni:
• Nad tulevad maailma n-ö kuninglikena (ja käituvad sageli vastavalt).
• Neile tundub, et on siin "teenete eest" ning on hämmastunud, kui teised seda ei arva .
• Nad jutustavad sageli oma vanematele, "kes nad on".
• Neil on raske täita käske, mida esitatakse ilma selgitusteta.
• Nad lihtsalt ei soovi teha teatud asju (näiteks järjekorras seismine on nende jaoks piin ).
• Neid väsitavad kindlapiirilised süsteemid, mis ei nõua loovat mõtlemist.
• Sageli leiutavad nad nii kodus kui koolis alternatiivseid tegevusviise, mis
jätab neist mulje kui süsteemi lõhkujatest.
• Kui nad ei viibi sobiva suunitlusega seltskonnas, võivad nad näida halvad suhtlejad. Vaimukaaslaste puudumisel pöörduvad nad sageli sissepoole - neile tundub, et teised ei mõista neid. Kool on neile tihti ränk katsumus.
• Nad ei allu süütunde-karistuse kasvatusmeetodile. (" Oota , kuni isa tuleb koju ja näeb, mis sa teinud oled!")
• Nad ei häbene välja öelda, mida vajavad.
Väidetavalt iseloomustab neid tähelapsi kümme omadust:
1. Nad tunnetavad enese kuninglikkust (ja tihti nad ka käituvad vastavalt).
2. Nad usuvad, et väärivad siinolemist ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga.
3. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem.
4. Neil on raskusi autoriteetidele vastuvaidlematult allumisega.
5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee; näiteks järjekorras ootamine on nende jaoks raske.
6. Neid muserdab see, kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone.
7. Nii kodus kui koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi, mõjudes aga sealjuures sagedasti „süsteemipurustajatena“.
8. Nad võivad tunduda suhtlemisvõimetud, kui ei viibi omasuguste seltskonnas. Nad tõmbuvad tihtipeale endasse, tundes, et keegi ei mõista neid. Seepärast on ka sotsiaalsete suhete loomine koolis neile sageli üpris raske.
9. Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardada või süütunnet tekitada.
10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama.
Mõiste “indigolaps” võttis esimesena kasutusele Ameerika sensitiiv Nancy Tappe, kes mainis neid juba 1982. aastal. Ta nimetab neid indigodeks, sest see on tema väitel nende (ja ainult nende) auras esinev värv ning.
Teine nimetus — “tähelaps” — tuleb sellest, et need lapsed seostavad oma sünnieelset minevikku sageli Päikese ja tähtedega.
Mida need imepärased olendid siis kaasa toovad? Psühholoogide kinnitusel uue vaimse maailmanägemise, uudsed sotsiaalsed mustrid. Olulisim on see, et nad ei usu automaatsesse autoriteeti (nende austus tuleb nii vanematel kui õpetajatel ära teenida), nad ei allu põhjendamata käskudele ega usu täiskasvanu juttu , kui too seda ise ei usu. Seega nad tunnetavad, kui inimene räägib tõtt ja kui ta valetab. Indigolaps šokeerib täiskasvanuid oma maailmast arusaamisega, selle osava tõlgendamise ja ka olukordade täpse ja tabava sõnastamisega. Ehk siis nad on vanemate mõistes ninatargad.
Nad õpivad siis, kui nad tunnevad, et selleks on vajadus ja seda, mida oluliseks peavad. Tühi tuupimine ongi nende jaoks tühi tuupimine ja seda nad ei tee. Ja nad paistavad suurepäraselt teadvat oma missiooni ja eesmärke.
Üleüldse on nad lapsed, kes ei suuda elada ühegi väljakujunenud süsteemi järgi, arvatakse, et nad muudavad maailma, raputades igandite, hierarhiliste ja bürokraatlike süsteemide ja põhjendamata käskude-keeldude alustalasid.
Kahtlaseks muutub asi siis, kui väidetakse, et sellistel inimestel on telepaatilised ja sensitiivsed võimed. Näiteks räägivad nad sageli vanematele oma elust enne sündi ja mainivad ka mineviku sündmusi “mida nad kuidagi teada ei saa”. Lisaks pidada nad suhtlema vaimude ja inglitega ja tontteab, kellega veel. Ilmselt pole tegu siiski suurte kolmandasilmalistega vaid elavat kujutlusvõimet julgelt rakendavate inimestega.
Olgu nende paranormaalsete võimetega, kuidas on, aga väidetakse, et selliseid lapsi on ilmselt alati olnud. Siiski on nende massilist esinemist täheldatud alles hiljuti . Paljud 1980. aastatel sündinutest mahuvad selle kirjelduse alla ning alates 1992. aastal sündinutest olevat 90% sellised “tähelapsed”. Niisiis , loe tunnused kokku ja võrdle neid endaga: kas Sina oled indigolaps?