Meedia (2)

Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi , kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab.
Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni “Sakalale”, Jannseni “Eesti Postimehele” ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse uuendamisest. Seega on meedia osalust eesti rahva ajaloos raske ületähtsustada.
Tänaseski Eestis kasutatakse meediat propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on oma häälekandja. Selles pole midagi halba, sest demokraatiat iseloomustabki vaadete paljusus ning igale inimesele peab jääma võimalus vabalt valida omale meelepärane partei, liit või muu selletaoline. Riiklikud tele- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks. Just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu, keda teatavasti on kerge mõjutada, ei tohiks neil välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid need meediakanalid ebaausaks relvaks - kellel ajakirjanike poolehoid, sellel rohkem valijaid – toetajaid ja seeläbi ka võim.
Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna puutume sellega kokku iga päev, on väga oluline, et ajakirjandus oleks rahvale heaks eeskujuks – ei läheks seadustega vastuollu. Seeläbi võib ajakirjandus mõjuda ka kasvatavalt, seda nii halvas kui ka heas mõttes.
Meedial on väga oluline roll - selle vahendusel saame teada, mis mujal maailmas toimub, teame ette mis ilma on oodata homme ning oleme palju teadlikumad oma võimalustest. Valitsuse usalduse osas toob ajakirjandus ühiskonda selgust ja mõistmist, mis muidu võiks jääda kodanikele teadmatuseks. Lähtudes arvamusliidrite meedias kõvahäälselt avaldatud ütlustest ollakse väga mõjutatavad. Samuti kirjutatakse õigetest ja valedest käitumisnormidest, suhtumisest ühte või teise ühiskonda läbivasse teemasse ja üritatakse leida vastuseid paljudele aktuaalsetele probleemidele.
Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Kogu meelelahutust võib info hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses “1984” sobiva näite “vihkamise minutiga”, kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema.
Meedia mõju laste arengule on aga individuaalne ning paljude tahkudega.
Meedia võib tugevalt mõjutada lapse uskumusi, hoiakuid ning lastel jääb puudu oskustest kaitsta end reklaamide veenva mõju eest. 
Reklaamid aga võivad lapses suurendada materialistlikke hoiakuid. Lapsed jäetakse liiga tihti oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühelt poolt täiendab või juhatab televisioon talle omaste võimalustega lapsele kätte selle, mida varemalt õpetasid kodu, kool ja kogukond : missugused on lapsed, missugused on täiskasvanud, missugune on elu, missugused on meie väärtushinnangud. Palju on näiteks selliseid lastesaateid, mis abistavad last õppetöös, kasvatavad ja hoiavad lapses soojust ja õigeid tõekspidamisi.
Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Mõju on nii positiivset kui ka negatiivset. Kuidas ja kui palju keegi ennast mõjutada laseb , sõltub juba temast endast.