TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
Jelizaveta Sarafanova
EESTI
VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL
SHARE -EESTI
UURINGU NÄITEL
Tallinn
2018 Olen
koostanud töö iseseisvalt.
Töö
koostamisel on kasutatud kõikidele teiste
autorite töid, kust
olulistele
seisukohtadele ja andmetele on
viidatud .
Jelizaveta
Sarafanova ……………………………
(
allkiri , kuupäev)
Üliõpilase
kood: 164317
Üliõpilase
e-posti aadress:
[email protected]Töö
vastab uurimistööle esitatud nõuetele
……………………………………………
(allkiri,
kuupäev)
Kaitsmiskomisjoni
esimees:
Lubatud
kaitsmisele
…………………………………
(
ametikoht ,
nimi, allkiri, kuupäev)
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1.DEMOGRAAFILINE OLUKORD 6
1.1Tööjõuvananemine 6
1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani
2050 7
1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050 8
2VANEMAELISTE TÖÖTURUKÄITUMISE
TEOREETILISED ALUSED 9
2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid 9
2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid 11
3VANEMEALISTE TÖÖTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE
EMPIIRILINE ANALÜÜS 15
3.1Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika 15
15
3.2Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal 18
KOKKUVÕTE 24
VIIDATUD ALLIKAD 26
SISSEJUHATUS
Rahvastiku
vananemine on maailmas
viimased aastakü
mned üha aktuaalsem
demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise
tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides
töö
ealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja
tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku
negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud
pöö
rama senisest enam tä
helepanu tööelu pikendamisele ning
töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise
toetamisele.
Eesti
on üks kiiremini
vananeva rahvastikuga riike Euroopas. Kui sajandi
alguses olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19. aastased ja
40-44 aastased, siis aastal 2050 on kõige enam inimesi vanuses
55-69. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb märkimisväärselt
tööealiste inimeste osakaal rahvastikus ning sellest tuleneval ka
potentsiaalsete töötegijate arv. Kõik need muutused sunnivad
mõtlema sellele, kuidas hoida töötajate töövõ
imet kõrge
vanuseni ning muuta tööturul osalemine võimalikult
atraktiivseks.
Vanemaealiste
arvukuse suurenemine ühiskonnas tingib suurema koormuse
riigieelarvele. Riigi
sotsiaalpoliitika ülesannete hulka kuulub
vanemaealistele teenitud pensionide väljamaksmine, millele neil
Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist
2017 toimub
üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65
eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta
jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on
keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks.
Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti
vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal
võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline
koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema
perioodi vältel tööturul hoida.
SHARE
uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab
andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise
kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE-uuringutega
2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev
töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu
tulemusi
tervikuna , vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad
andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal
määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte
uuringus (vt
täpsemat infot: www.share-project.org).
Selle
uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu
tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu
võ
imekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul
(vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu
püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle
selle).
Eesmärgi
saavutamiseks on seatud järgnevad uurimisülesanded:
- anda ülevaade vanemaealiste tööjõu pakkumise dünaamikast Eesti tööturul
- võrrelda SHARE-uuringu andmete põhjal empiirilisi andmeid vanemaealise tööjõu hõivatuse kohta teoreetilises osas välja toodud seisukohtadega
Käesolev
uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatük hõlmab
teooria osa, kus leiatatakse vanemaealise tööjõu nõudluse ja
pakkumise teoreetilised punktid. Teises osas teoreetilised seisukohad
empiiriliste
andmetega SHARE-Eesti ja Statistikaameti andmete põhjal.
Kuna
üle-Euroopalise SHARE-uuringu tulemuste koondandmebaas on
inglisekeelne, on tõlkimisel lähtutud mõ
istetest sellisena,
nagu nad on toodud küsitluse läbiviimiseks kasutatavas
küsitlusankeedis, mis on terviklikul kujul ära toodud SHARE-Eesti
kodulehekü
ljel , ning on samas ka kodeeritud küsimustepõhiselt,
tehes lihtsaks
algsete kü
simuste ja nende vastuste kokkuviimise.
Muus osas on tõlkimisel lähtutud eesmärgist tagada konkreetse
mõiste kasutamine konkreetset nähtust kirjeldavana kogu töö
lõ
ikes vä
ltimaks mõistete laialivalguvusest tulenevat
segadust .
DEMOGRAAFILINE OLUKORD
Tööjõuvananemine
Euroopa riikides ja Eestis on üheks olulisemaks
probleemiks tõusnud rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on
eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga.
Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides
tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning
tervishoiusüsteemile. See võib tähendada omakorda majanduskasvu
aeglustumist, mistõttu on Euroopa riigid olnud sunnitud reformima oma sotsiaalkaitse süsteeme ning leidma võimalusi, kuidas
tööjõudu kauem tööturul hoida. ( Reelika Leetmaa, 2004)
Kogu Euroopa seisab silmitsi tööjõu kahanemise
ja vananemisega, mis on seotud demograafiliste protsessidega. Seega
on tulevikus üha vähem töötavaid inimesi üha rohkemate
ülalpeetavate kohta. See seab suure küsimärgi alla riikide
sotsiaalsete skeemide ja heaolumudeli jätkusuutlikkuse, ohustades
samuti majanduskasvu. (Rosenblad, 2014)
Joonis 1. Rahvaarva vanuserühmaga järgi, 1990-2040 aastal
Allikas: Eesti Statistikaamet . Autori poolt
koostatud.
Sama
olukorraga seisab silmitsi ka Eesti. Joonisel 1, kus on esitatud
rahvaarvu prognoos vanuse- rühma järgi aastatel 1990–2040, on
kujukalt näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend.
Selle järgi on Eesti rahvaarv 30 aasta
pärast võrreldes praegusega ligi 125 000 inimese võrra ehk 10%
väiksem. Käesolevas analüüsis on ennekõike tähelepanu all
vanuserühmades 20–49 (noorem ja keskmine tööiga), 50–64
(pensionieelne iga) ja 65–79 (pensionile jäämise järgne iga)
möödunud kümnenditel toimunud ja prognoositavad proportsioonide ja
absoluutarvude muutused. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist,
toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades
inimeste arv kasvab. Prognoosi järgi on 20–49-aastasi 2040. aastal
praegusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem, pensioniealisi ehk 65–79-aastaseid aga ligi 20% rohkem. See muudab oluliselt
rahvastiku vanusjaotust. Kui praegu on 20–50-aastasi ligi 40% ja
50–79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need
proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised.
Kooskõlas üldise rahvastiku vananemisega vananeb
ka tööjõud (erinevalt veidi laiema tähendusega tavamõistest
käsitletakse tööturustatistikas tööjõuna hõivatute ja töötute
koguhulka). Sellel on mitu põhjust, muu hulgas järgmised
(Rosenblad, 2014):
- praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende vanemad või vanavanemad
- noorte ja nooremas keskeas olevate väljaränne, mis hoogustus esmalt pärast Eesti ühinemist EL-iga ning seejärel majanduskriisi tõttu
- töötatakse kauem (pensioniiga tõuseb praeguse kava järgi järk-järgult 65. eluaastani; kauem töötamist soosib tervelt elatud eluaastate kasvutrend ja hoiakute muutused).
Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050
Käesolevas
alapunktis vaadatakse Eesti rahvastiku soovanus koosseisu ja
rahvaarvu prognoosi aastani 2050 tuginedes Eesti Statistikaameti
(ESA) rahvastikuprognoosi stsenaariumile ning analüüsitakse
olulisemaid rahvastiku vananemist peegeldavaid näitajaid (rahvastiku
mediaanvanus, üle 65- aastaste osakaal rahvastikus,
sõltuvusmäär) Eestis, EL ja KIE riikides. Riikidevahelises
võrdluses on ESA prognoosi asemel kasutatud ÜRO
rahvastikuprognoosi, mille eeldused ning seetõttu ka tulemused
erinevad mõnevõrra ESA prognoosist.
ESA
rahvaarvu prognoos tugineb järgmistele eeldustele (stsenaarium
number II, vt detailide kohta pikemalt ESA väljaannet "Rahvastik.
2002. Population"):
- sündimuskordaja suureneb aastaks 2050 1,77-ni;
- oodatav eluiga suureneb meestel aastaks 2050 75,8 aastani (kasv ligi 10 aastat) ja naistel 81,3 aastani (kasv ligi 5 aastat);
- netomigratsioon on null
Nimetatud
eeldustel saadud rahvaarvu prognoos on aru saadud, et rahvaarv
väheneb vaadeldaval ajaperioodil 1 360,8 tuhandelt inimeselt 2002.
aastal, 1 248,8 tuhandele inimesele 2020. aastaks ja 1 078, 2
tuhandele inimesele 2050. aastaks. (Reelika Leetmaa, 2004)
Vanemaealiste
inimeste osakaal rahvastikus kasvab märgatavalt. Kui 2000. aastal
olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19 ja 40-44 aastased,
siis järgnevatel aastatel väheneb nooremate põlvkondade osakaal
märgatavalt. Aastal 2050 on kõige arvukamateks vanusegruppideks
60-64, 65-69 ja 55-59 aastased. Üle 65. aastaste osakaal
rahvastikus suureneb 15,5%-lt aastal 2002, 17,8%-le aastaks 2020 ja
25,4%-le aastaks 2050. Tööealiste (15-64) osakaal rahvastikus
väheneb 67,3%-lt 2002. aastal, 66,4%-ni 2020. aastal ning 59,4%-ni
2050. aastal. Rahvastiku mediaanvanus kasvab 38. aastalt (2002)
aastaks 2050 46. eluaastale. (Reelika Leetmaa, 2004)
Seega
väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel märgatavalt Eesti
rahvaarv, suureneb üle 65. aastaste ja väheneb tööealiste
osakaal rahavastikus. Lisaks kasvab 8. aasta võrra rahvastiku
mediaanvanus, mis viitab rahvastiku vananemisele.
Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050
ESA
(The European Space Agency ) esitas tööjõupakkumise prognoosi
aastani 2050. Seal on 4 võimalikku stsenaariumi. Tulenevalt
rahvastikuprotsessidest väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel
ka tööjõupakkumine ning hõivatute arv (Reelika Leetmaa,
2004):
Esimese stsenaariumi korral eeldatakse, et kehtima jäävad 2001. aasta tööjõus osalemise määrad (hõivatute ja töötute osatähtsus tööealises rahvastikus) 5-aastastes vanuserühmades.
Teise stsenaariumi puhul eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad eri vanuserühmades lä henevad aastaks 2030 Euroopa Liidu 2001. aasta näitajateni.
Kolmandas stsenaariumis eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad tõusevad OECD riikide keskmiste näitajateni.
Neljandas versioonis on eeldatud kasvu EL ühe kõrgeima tööjõus osalemise määradega riigi - näitajateni.
VANEMAELISTE TÖÖTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED
Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid
Kahekümnes
sajand mõjus murranguliselt inimeste eluea üldisele kasvule. Kui
veel sada aastat tagasi oli võ imalus elada üle kolmekümne aasta
väga väike ja püsinud sellisena kolmsada aastat, siis
kahekümnendal sajandil toimus põllumajanduses, sanitaarsetes
oludes ja arstiteaduses murrang ning sajandiga tõusis keskmine
eluiga üle kahe korra. ( Arrak , 2008)
Tänu
vanemaealiste inimeste võimalustele elada kauem ja olla ka vanemas
eas füüsilisel ja vaimsel tasemel paremas vormis, on muutumas
vanemaealiste inimeste tähtsus töötajaskonna hulgas.
Vanemaealiste inimeste kuvand on muutumas vanadusprobleemide käes
vaevlevatest vanuritest töövõimeliseks osaks elanikkonnast.
(Värk, 2007)
Just
tervislik seisund on see, mis loob peamise erinevuse nooremate ja
vanemaealiste töötajate vahel. Nii noored kui ka
täistööealised inimesed ei tunneta niivõrd teravalt
vanuselisest „kulumisest” tulenevaid vaegusi, ning on seetõttu
tõenäolisemalt valmis enda kanda võtma raskemaid
tööülesandeid ja sukelduma suurema stressitasemega protsesside
lahendamisesse.
Lisaks
füüsilise ja vaimse suutlikkuse võimalikule langusele kannatab vananedes ka sotsiaalse suutlikkuse tase (tabel 1). Võrreldes
nooremate inimestega on vanematel raskem uute tutvuste loomine ja ka
juba olemasolevate säilitamine. Tänapäevase
infotehnoloogiaajastu valguses on vanemaealistel kindlasti
raskendatud kiireltarenevate ja järjest mitmekesisemaks muutuvate
infokanalite haldamine, nende tundmaõ ppimine ja efektiivne
kasutamine.
Mõjutegur
Teguri mõju suund
Vanemaealiste eripära
Oskused
Oskuste kõrgem tase mõjutab töösooritust positiivselt
- Kogemuste põhjal kogutud oskustepagas
- Põhjalikumad oskused annavad eelise nooremate töötajate ees
Teadmised
Teadmiste mahu kasv mõjutab töösooritust positiivselt
- Lisaks teoreetilistele teadmistele ko kogemused nende rakendamist praktikas
- Põhjalikumad teadmised annavad tööturul eelise nooremate ees
Motivatsioon
Mida kõrgem on töötaja motivatsiooni tase, seda rohkem on ta valmis panustama tööülesannete täitmisse
- Vähene materiaalne kindlustus võib motiveerida aktiivsemale eneseteostusele tööturul
- Tüdimus pikast töötamisest võib sundida tööturult lahkuma
Väärtushinnangud
Kujunevad individuaalselt; sõltuvalt kujunemisest ja olemusest mõjutavad erinevalt kõki töösootitust puudutavaid aspekte
- Väärtushinnangud on kujunenud välja pikaajalise tööturul viibimise põhjal
Tabel
1. Töövõimet mõjutavad tegurid tööjõupakkuja seisukohalt
Allikas:
Ilmaren 1999 ja Leetmaa 2004, autori koostatud
Vanemaealiste
tööjõus osalemise või pensionile jää mise otsust
mõjutavad tegurid võib jagada tööjõunõudlusest,
-pakkumisest või sotsiaalkindlustussü steemist tulenevateks.
(Reelika Leetmaa, 2004) Rahvastiku vananemise valguses on tööjõu
nõ udlus pakkumisest kindlasti suurem, kuna tööturult lahkujate
hulk ületab tööturule sisenejate hulga, erinevate
majandusharude laienemisega kaasnev suurenenud vajadus
kvalifitseeritud tööjõu jä rele aga sä ilib . Vanemaealiste
tööjõupakkumine on aga otseselt ja selgelt seotud Eestis
kehtiva sotsiaalkindlustussü steemiga , mille ü lesehitus ei
võimalda vanemaealistel muretult pensionipõlve pidama siirduda,
muretsemata edaspidise materiaalse kindlustunde pärast. Lisaks
viimaste aastate tööjõupuudusele ja enneaegsete
pensioniskeemide piirangutele mõjutab vanemaealiste
tööjõupakkumist ka suhteliselt madalam pension . ( Luuk , kuupäev
puudub) Makstavate vanadus - ja töövõimetuspensionite madal tase
viib vanemaealised olukorda, kus nad on sunnitud töötamist
jätkama ka pärast pensionipõlve saabumist. Kindlasti ei tohi
siinkohal kõ rvale jätta fakti, et paljud vanemaealised inimesed
ei soovigi pensioniea saabudes siirduda täielikult pensionipõlve
pidama ka piisava materiaalse kindlustatuse korral.
Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid
Stabiilne
ja jätkusuutlik majanduskasv on iga riigi majanduspoliitika üks
peamisi eesmärke. Selle eesmärgi poole liikumiseks on vajalik
mitmete eelduste täitmine, millest üks on piisava tööjõubaasi
olemasolu, mille varal oleks võ imalik täita tööjõuvajaduse
kasvu. Piisava tööjõuvaru olemasolu on ühtmoodi oluline nii
vähemkvalifitseeritud lihttööjõu hulgas, kuid ka
spetsialistide ja oskustööliste vallas. Lihttööjõu ja
spetsialistide vajadus tööturul on muutlik , kuna erinevate
majandusharude tööjõuvajadus ei saa olla teineteise suhtes
staatiliselt muutumatu.
Tööjõuturul kauplemine erineb tavaliste hüvistega kauplemisest eelkõige selle
poolest, et töö taja ei müü turul iseennast , vaid oma aega ja
oma võimekust. Tööjõu teenuseid saab ainult rentida,
töötajaid endid on võimatu osta ja müüa. (Ehrenberg, 1993)
Vanemaealiste
töötajate puhul annab see võ imaluse läbirääkimisteks
töötingimuste osas, kuna vanemaealistele on aeg palju
väärtuslikumana tunnetatav ressurss kui noorematele. Siinkohal annabki kõrgem haridustase töö tajatele eelise vähemharitute
ees. Koos hariduse, aastate jooksul omandatud strateegiliste
teadmistega töövaldkonnast ning omandatud suhtevõrgustikega
klientide ja koostööpartnerite hulgas on töötajast saanud
vää rtuslik liige tööjõust, kelle palkamine või edasine
töölhoidmine (olenevalt olukorrast) aitab vältida vähemkogenud
töötaja väljakoolitamisele tehtavaid ressursikulusid. Madalama
haridustasemega vanemaealised töö tajad on siinkohal loomulikult
halvemas seisus, kuna lihttöö valdkonnas ei kujune asenduskulud
tõenäoliselt nii suureks.
Vanemaealiste
töötajate palkamine võib tööandja jaoks kaasa tuua mitmeid
riskitegureid (tabel 2).
Mõjutegur
Teguri mõju suund
Vanemaealiste eripära
Füüsiline suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt
- Reageerimiskiirus väheneb
- Väsimus tekib kiiremini
- Vä iksem vastupanuvõime füüsilistele ärritajatele
- Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöördumatult
Vaimne suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt
- Mälu talitluse aeglustumine
- Info töötlemine, talletamine ja edasitoimetamine muutub aeglasemaks
- Uute töövõ tete omaksvõtmine võtab aega
- Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöö rdumatu
Sotsiaalne suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt
- Uute tutvuste loomine ja vanade säilitamine võib osutuda keerulisemaks
- Suhtluskanalite haldamine muutub keerulisemaks
- Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöördumatult
Tööga rahulolu
Rahulolu tööga aitab vältida distantseerumist tehtavast tööst ja kõrgem rahulolu parandab soovi end tööalaselt teostada
- Tööga rahulolu või mitterahulolu on pigem seotud indiviidi isikuomadustega, mitte vanusest tulenevate iseärasustega
Suhtumine
Kujuneb individuaalsel tasandil; väljendub läbisaamises kolleegide, kui ka klientidega, samuti suhtumises tööülesannetesse ja/või -vahenditesse
- Omavad kogemustel põhinevaid teadmisi käitumisest ja käitumisviiside tulemustest erinevates olukordades
- Pikemast staažist tulenevalt on selgem tööalase usaldusväärsuse tase
Tabel
2. Töövõimet mõjutavad tegurid tööjõu nõudluse vaatepunktist
Allikas:
Ilmaren 1999, Leetmaa 2004. Autori koostatud.
Võimalikeks
negatiivseteks aspektideks vanemaealise tööjõu palkamisel
võivad tööandjale olla:
suuremad kulutused töötervishoiule,
suuremad kulutused tööohutusele,
vanemaealise töötaja töövõime ja
töösoorituse kvaliteedi võimalik langus järgnevate aastate
jooksul,
teadmatus töötaja kavatsustest edasitöötamise kestvuse osas.
Ettevõtte
kasumi maksimeerimise valguses on igasugune lisakulutuste tegemine
ettevõtjale loomulikult vastumeelne. Vanemaealiste töötajate
töölevõtmisega kaasnevad aga lisakulutused, mis on seotud nende
tervisliku heaolu säilitamisega ja tööohutuse tagamisega nii
nende endi, kui ka neid ümbritsevate kaastöötajate jaoks.
(Ilmarinen, 2006)
Suurenenud
kulutused tööohutusele tulenevad vanusega kasvavast „kulumisest“,
ehk siis füüsilise ja/või vaimse suutlikkuse vähenemisest.
Parim viis töötajate võimekuse võimalikust kahanemisest
tulenevate tööõnnetuste vältimiseks on õnnetuste võimalik
ennetamine, seega on ettevõtjad sunnitud investeerima
tööturvalisust tõstvatesse tegurtitesse sõltuvalt töö
iseloomust. Kuna vananemine toimub vältimatult, hakkavad
vananemisilmingud varem või hiljem paratamatult töösooritust
negatiivselt mõjutama, mis omakorda viib lõpuks töötaja
lahkumiseni töökohalt.
Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni ILO ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO
on rahvastiku üldise vananemise foonil võtnud kindla suuna
vanemaealise töötajaskonna töötingimuste parandamisele ja
seega satuvad tööandjad nendepoolse surve alla kohandada
töökohad sobivusse töötaja vajadustega, vastupidiselt
senisele valitsenud mentaliteedile, mille kohaselt oli töötaja
enda asi võimalikult palju kohanduda töökoha poolt
dikteeritavate nõudmistega. (Ilmarinen, 2006)
Tööandjate
olukorda sellises situatsioonis leevendab tõsiasi, et vananemine
puudutab liskas töölkäimisele ka kõiki teisi eluvaldkondi,
seega ei ole vanemaealistel töötajatel võimalik jääda
täiesti passiivseks oma igakülgse võimekuse säilitamisel.
Terviseprobleemidega kohanemine on vaadeldav erinevate protsesside
kogumina: harjumuspärastumine, kontrastsus, eesmärkide muutmine
ja toimetulek. (Bariletti, kuupäev puudub)
Samas
on vanemaealiste töötajate palkamisel ka omad võimalikud
positiivsed tulemused (Ilmarinen, 2006):
suurenevad töö alane pädevus, vaikiv
ehk sõ natu teadmine, koostööoskused;
paraneb struktuurne arusaam
organisatsioonist ja selle ülesannetes;
laienevad kontaktid klientide ja
võrgustikega;
tegevuskeskkonnas toimunud muutusi
mõistetakse paremini.
VANEMEALISTE TÖÖTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS
Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika
Euroopa
riikides ja Eestis on ü heks olulisemaks probleemiks kujunenud
rahvastiku vananemine, mille põ hjuseks on eelkõige langenud
sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. (SHARE teadustöö
andmekeskus, kuupäev puudub)
Tööjõu nappuse tingimustes on tööandjad üha enam sunnitud tähelepanu
pöörama vaenemaealisele elanikkonnale, käsitledes neid kui
potentsiaalset tööjõuressurssi. Vanemaealiste tööhõive on
muutumas Eestis sarnaselt muu maailmaga tööpoliitika üheks
kesksemaks teemaks. Euroopa Liidu siseselt seati Stockholmi
tippkohtumisel eesmärgiks tõsta vanemaealiste (konkreetsel juhul
töötajad vanuses 55-64 eluaastat) tööhõive määr (vt
joonis 2) 2010. aastaks viiekümne protsendini (Luuk, kuupäev
puudub)ning ühena esimestest sai Eestis see eesmärk ka tä idetud .
Joonis
2. Vanemate vanusegruppide hõivemäär protsentides
Allikas:
Eesti Statistikaamet, autori koostatud
Jooniselt
2 on vanemaealiste vanusegruppide hõivemäära dünaamikat
vaadeldes näha, et pärast nõukogude aja lõppu tegi
vanemaealiste hõivemäär läbi suure kukkumise. Selle ilmingu
peamiseks põhjuseks saab pidada Nõukogude Liidu tööpoliitikat,
mille üks eesmärk oli peaaegu sajaprotsendiline tööhõive.
Pärast nõukogude aja lõppu ja vabale turumajandussüsteemile
üleminekut hakkas vanemaealiste hõive kiiresti langema. Kõige
rängema kukkumise tegi läbi 60 – 64 aastaste inimeste
vanuseklass, kelle hõivemäär langes seitsme aastaga 52,3
protsendilt 29,0 protsendini 1996. aastal.
Pärast
üheksakümnendate aastate lõppu on vanemaealiste vanusegruppide
hõivemäär järjekindlalt, kuid mitte stabiilselt tõusma
hakanud. Ainsana on pärast kümnendi alguse langust endisele tasemele ja isegi kõrgemale kerkinud tööhõivetase
vanusegrupis 55 – 59 eluaastat, jõudes 2008. aastal 75% tasemele.
Viimaste
aastate majanduskriis kergitas tublisti töötute arvu, millest
Eesti majandus pole täielikult toibunud tänapäevalgi. Nagu
näha erinevate vanusegruppide töötuse määra kujutavalt
jooniselt 3, on 2007. aastal alguse saanud töötuse määra kasv
kõigis vanusegruppides olnud järsk, suuremahuline ja ka
pikaajaline, pöördudes langusesse alles 2010. aastaks.
Joonis
3. Töötuse määr ernivate vanusegruppide lõikes
Allikas:
Eesti Statistikaamet, autori koostatud
Vanemaealise
vanusegrupi (vanuses 50 – 74 eluaastat) töötuse määra
nä itaja on tunduvalt madalam, kui seda on nooremaealiste (vanuses
15 – 24 eluaastat) vastav näitaja, kuid võrreldes keskealise
töötajaskonnaga, on töötuse määr liikunud võrdlemisi
samas suurusjä rgus ja samas tempos.
Noorte
töötajate vanusegrupi kõrget töötuse määra võib
mõneti seletada tõsiasjaga, et Eesti tööturul ei ole eriti
levinud väga nooremapoolsete inimeste palkamine. Ühiskonna
seisukohaks on pigem kujunenud arusaam, et noorusaastad tuleks
kulutada hariduse omandamisele ning tööturule peaks sisenema alles siis, kui haridus ja kvalifikatsioon omandatud.
Kiired
muutused tööturul toovad kaasa ka kvalifikatsiooninõuete
muutuse tulevikus. Vastavalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuprognoosile on järgmise
kümnendi jooksul oodata muutusi tööjõu nõ udluse osas (vt
joonis 4).
Joonis
4. Tööhõive muutuse prognoos 2009- 2019
Allikas:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, autori koostatud
Majandusstruktuuri
muutudes kasvab vajadus eelkõige spetsialistide ning
oskustööliste ja seadmeoperaatorite järele, selgelt on langemas
lihttöö osatähtsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
kuupäev puudub). Kogu hõive kasvust annavad ligi 50%
spetsialistid, 40% oskustöölised, juhtide ja teenindajate arv
suureneb lihttööliste arvu vähenemisega samas suurusjärgus
(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuupäev puudub).
Nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele annab eelise
vanemaealisele töötajaskonnale, sest erinevalt noorematest
vanusegruppidest on neil ( eeldatavasti ) olnud võimalik pikema
töökarjääri jooksul omandada lisaks koolipõhisele
haridusele ka tööalaseid oskusi ja teadmisi.
Kuna
pensioniikka jõudnutel on tööelu pikendamiseks peamiselt kaks
võimalust – kesk– ja põhiharidusega pensionärid kas
jätkavad või leiavad lihttöölise koha, kõrgharidusega ja
professionaalsete oskustega pensioniealised aga jätkavad
töötamist tipp-spetsialistide, juhtide või kõ rgema kvalifikatsiooniga ametnikena (Luuk, kuupäev puudub), võib
eeldada, et kõrgema haridustasemega vanemaealistel töötajatel
võib tööjõuprognoosi arvesse võttes olla lihtsam tööd
leida, kui seda on madalama kvalifikatsiooniga samaealiste.
Pensioniealised, kes sooviksid jätkata töötamist
lihttöölistena, satuvad kü llaltki raskesse seisu, kuna
lihttöö seisneb enamasti suuremat füüsilist jõudlust
nõudvas töös, milles nooremad ja keskealised töötajad
suutlikumad on.
Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal
Üle-Euroopalise
SHARE uuringu raames koguti andmeid enam kui kaheksakümne viielt
tuhandelt vanemaealiselt inimeselt üheksateistkümnest riigist.
Vanemaealistena käsitleti inimesi vanuses 50 ja üle selle.
SHARE-Eesti uuringu raames jäid pärast andmete puhastamist
sõelale 6828 inimese poolt antud andmed, mis hõlmasid endas
kü simusi tööhõive, tervise, sotsiaalsete võrgustike ja ka
majandusliku olukorra kohta. Tänu küsitluse ülesehitusele ja
läbiviimismeetodile on saadud vastused selgelt kallutatud
illustreerima vanemaealiste tööjõupakkumist, jättes nõudluse
tagaplaanile.
Muutust
vanemaealiste tööjõupakkumises on viimase saja aasta jooksul
enim mõjutanud muutused tervishoiu alal. SHARE-Eesti
uuringu raames kü sitletud inimestest üle poole (50,6%)
prognoosisid ise oma arvatavaks elueaks vä hemalt 75 aastat, üle
kolmandiku (37%) eeldasid oma arvatavaks kõrgeimaks vanuseks
vahemiku 80 – 90 eluaastat, ning ülejäänud veelgi kõrgemaks.
Ühe optimistliku erandi puhul küündis prognoos koguni 110
eluaastani.
Ka
suhtumine vananemisprotsessi endasse on vanemaealiste poolt pigem
positiivse hoiakuga, nagu illustreerib ka järgnev joonis 5.
Joonis 5. Vanuse mõjumine takistusena, protsent
vastanute hulgast vanusegruppide lõikes
Allikas: SAHRE-Eeste, autori koostatud
Nagu
jooniselt 5 näha, sõltub vanuse poolt tehtav takistus soovituga
tegelemiseks tugevalt vanusest. Joonisel on välja toodud grupid
eesmärgiga illustreerida erinevusi vanusegruppide vahel, kellest
50–54-aastased on alles hiljuti siirdunud täistööealise
elanikkonna hulgast vanemaealiste hulka, 60–64-aastased on vanuses,
kus traditsiooniliselt pensionile siirdutakse ning 70-74-aastased on
selle künnise juba ületanud, olles küpses vanemas eas. 50-54-
aastaste vanusegrupis hindab ainult 6,4% vastanutest vanusest
tulenevaid vaegusi takistavateks tegutsemaks soovituga, samas kui
peaaegu pooled vastajad kinnitavad, et vastavad vaegused ei kimbuta
neid mitte kunagi harvemini. 60-64-aastaste hulgas on vastanute
osakaal, kes hindavad vanust takistavaks teguriks, juba umbes kaks
korda suurem (12,3%) ning 70- 74-aastasete hulgas juba umbes kolm
korda suurem (20,3%), kuid ka nendes vanusegruppides on üldjoontes
märgata positiivseid jooni. Nimelt märgib ligikaudu kolmandik
(29,4%) vanimast käsitletud vanusegrupist, et vaegused ei takista
neid mitte kunagi ning ülejäänud vastanud (kokku 47,9% ehk pea
pooled) hindavad vaeguste esinemise sageduseks „harva“ või
„mõnikord“. Vahepealse käsitletud vanusegrupi 60- 64-aastaste
hulgas hindas üle 40% vastanutest, et vanus ei takista neid mitte
kunagi, ning vaid 12,3% arvates juhtus seda sageli.
Samuti
näitab optimistlikku meelelaadi uuringu osa, mis puudutab eluga
rahulolu. Kümnepallisü steemis oma olukorda hinnates on
küsitlusele vastajad selgelt üle keskmise rahul, nagu näha ka
jooniselt 6. Lahutades vastajad eraldi meesteks ja naisteks, on
märgata, et naiste hulgas on rahulolu enamasti kõrgem kui seda on
meestel.
Joonis
6. Eluga rahulolu hinnang kümnepallisüsteemis vastajate hulga järgi
Allikas:
SHARE-Eesti, autori koostatud
Nii
joonise 5 kui ka joonise 6 puhul ei olegi käesoleva töö raames
niivõrd oluline välja tuua konkreetseid arvulisi ja protsendilisi
suurusi iga muutuja kohta, vaid illustreerida jooniste abil ü ldist hoiakute suunda, mis mõlema nähtuse puhul on selgelt positiivse
suunitlusega. Arvestades, et nii senikäsitletud näitajad on
pärit SHARE küsimustikust, mis puudutavad tulevikuootusi
( Expectations )
ja üldist aktiivsust (Activities)
ning lisades siia juurde ka optimistlikud hoiakud kõrgema vanuseni elamise suhtes on näha, et vanemaealiste inimeste puhul on
vanadusprobleemide käes vaevlevate vanurite asemel tegemist
aktiivsete ja tulevikku suunatud mõtteviisiga inimestega, mis võib
olla tingitud ka käesoleva töö esimeses peatükis kirjeldatud
kohanemisvõime heast tasemest.
SHARE
kü simustiku vaimset tervist ( Mental Health) puudutavas osas koguti andmeid
ka küsitletute tulevikuplaanide kohta, mis siia kõrvale
illustreerivana sobiv tuua oleks ning 6808 inimesest, kes sellekohast
infot andis, mainis 4534 inimest (66,6%) konkreetsete
tulevikuplaanide olemasolu. See omakorda viitab vanemaealiste
jätkuvale soovile eneseteostuse järele.
SHARE
andmete põhjal tehtavad üldistused vastajate endi poolt antud
hinnangute osas oma tervisele võivad aga olla subjektiivselt
kallutatud tulenevalt vastajate eesmä rkidest , seega ei saa neid
käsitleda absoluutselt täpsetena (Pollak, 2012).
Tööhõ ivet ja pensione puudutav osa SHARE küsimustikust (Employmenat and
pensions) moodustab kogu uuringu suurima osa, hõlmates umbes
kolmandiku küsimustiku kogumahust.
Hetke
hõiveseisundi kohta käiv osa küsimustiku põhjal saadud
andmetest langeb kokku käesoleva töö teoreetilises osas välja
toodud seisukohaga, et vanemaealised töötajad on Eestis
küllaltki altid vanusepiiri saabudes suunduma vanaduspensionile,
nagu näha tabelist 2.
Vanusegrupid
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75+
Pensionil ja töötamise lõ petanud
7
21
208
658
859
2004
Töötav või iseendale tööandja
348
711
625
315
172
88
Töötu
58
150
76
1
11
1
Töötamise täielikult lõpetanud pü siva haiguse, puude või töövõimetuse tõttu
27
145
145
31
1
18
Kodune
9
25
17
1
1
1
Tabel
2. Hõiveseisund vastamise hetkel vnusegruppide lõikes
Allikas:
SHARE-Eesti, autori koostatud
6828-st
inimesest, kelle kohta kä ivaid andmeid kü simustik kajastab,
vastasid oma hetke hõiveseisundit puudutavale küsimusele 6805,
kellest omakorda üle poole (55,2% ehk 3757 inimest) määratlesid
end pensionil olevatena. Siinkohal tuleb selgituseks välja tuua, et
SHARE uuring käsitleb pensionile jäänud inimesena ainult
vanaduspensionile jäänud inimesi, kes saavad pensioni töötatud
aja eest. Toitjakaotus- ja töövõimetuspensionil olijad on
määratletud pensionäridena ainult siis, kui ka nemad saavad
lisaks pensioni töötatud aja eest. Samuti ei ole pensionile
jäänute hulka arvestatud töötavaid pensionäre, s.o.
inimesi, kelle puhul on vanaduspensionile siirdumise vanusepiir juba
saabunud, kuid kes sellest hoolimata on otsustanud edasi töötada,
saades sel viisil sissetulekuid nii pensionimaksete kui ka palga
näol.
Järeldused vanemaealiste tööturukäitumist mõjutavate tegurite osas
Tänu
elujärje paranemisele ja arstiabi kättesaadavusele koos madala
sündivusega on Eesti liikumas sarnaselt teiste Euroopa Liidu
riikidega rahvastiku vananemise suunas. Põ hiline probleem, mis
rahvastiku vananemisega kaasas käib, on tõsiasi, et ühel hetkel
ei ole enam piisavalt töö tegijaid , kes sotsiaalsüsteemi üleval
suudaksid pidada. Tööjõudefitsiidi valguses pöördutakse
puudujäägi täitmisel üha enam vanemaealise tööjõu
poole, nagu näitas ka Statistikaameti andmebaas vanemate
vanusegruppide hõivemäära muutumise osas. Kuna Eesti on
pensionäride arv Statistikaameti andmebaasi põhjal kõrge juba
praegu (2012. aasta alguse seisuga üle 30% elanikkonnast), kuid
samas on siin ka vanemaealiste hõivemäär kõ rgel tasemel,
võib järeldada, et tööjõuvajaduse katmiseks vanemaealiste
hõive tõstmise abiga on Eestis head eeldused olemas.
Vanemaealisi
töötajaid ei ole mõttekas käsitleda samasuguste nõudmiste
ja vajadustega osana tööjõust nagu seda on nooremad või
keskealised töötajad. Aja jooksul halvenev tervis ja sellega
kaasaskäivad füüsilised, vaimsed või sotsiaalsed vaegused
loovad olukorra, kus tööprotsessis efektiivselt osalemine nõuab
võimalikult suurt kohanemisvõimet töötaja enda poolt ning
samas ka lisakulutusi tööandja poolt.
Tööjõuprognooside
kohaselt hakkab lähitulevikus üha enam oluliseks muutuma oskustööliste ja spetsialistide vajadus tööturul. Kuna
oskustööliseks või spetsialistiks saamiseks on lisaks
teoreetilisele haridusele vaja ka tööalaseid kogemusi rakendamaks
teoreetilisi teadmisi praktikas, oskusi meeskonnatööks, teadmisi
tegevusvaldkonnas laiemalt toimuvast ja võimekust tegemaks
iseseisvalt kiireid ja kompetentseid otsuseid, annavad muutused
tööturul vanemaealistele töötajatele mõningaid eeliseid.
Seda muidugi juhul, kui vanemaealise töötaja näol on tegemist
töötajaga, kes on oma tööliskarjääri jooksul tegelenud pideva enesetäiendamisega ja tööalase silmaringi laiendamisega.
Üldjoontes
võib pärast SHARE-Eesti uuringu andmetest ülevaate tegemist
väita, et uuringu tulemused langevad suures osas kokku käesoleva
uurimistöö teoreetilises osas välja toodud seisukohtadega.
Esmase teoreetilise seisukohana, mis empiiriaga positiivselt kokku
langeb, on tõdemus, et ka Eesti puhul on märgitav vanemaealiste
üldise tervise ja eluga rahulolu paranemine. Kui muutus parema
tervise ja aktiivsema ellusuhtumise suunas on jätkuv ja püsiv,
annab see võimaluse leevendada tööjõudefitsiiti üha enam
vanemaealiste töötajatega (defitsiiti sel viisil täielikult likvideerida pole loomulikult siiski võimalik).
Käesoleva
uurimistöö teoreetilises osas käsitletud tendentsi ilmingud
vanemaealise elanikkonna suundumisest tööjõuturule aktiivselt
tegutsema on märgatav ka SHARE- Eesti uuringu tulemustes, kuid kuna
Eesti osales SHARE uuringus esimest korda, ei ole võimalik välja
tuua trende või muutusi ainsa uuringu raames. Muutuste suuna ja ulatuse tajumiseks tuleks andmeid kõrvutada Statistikaameti
andmetega või oodata SHARE järgmise laine tulemusi, mis annaksid
veelgi parema võimaluse tulemuste uurimiseks, kuna muutusi
vastustes saab uurida samade küsimuste lõikes.
KOKKUVÕTE
Käesolev
uurimistöö käsitleb rahvastiku üldise vananemisega seonduvat
vanemaealise tööjõu temaatikat. Kuna rahvastiku vananemine
hõlmab nii Eestit, kui ka Euroopa Liitu tervikuna, on tegemist
küllaltki laialtkäsitletud teemaga.
Uurimistöö
teoreetilise osa põhiseisukohaks on fakt, et vanemaealisem osa
ühiskonnast on muutumas tervislikult piisavalt tugevaks , et ka
hilisemas eas tööturul toimuvast edukalt osa võtta. Kuna
viletsam tervis on peamine tegur, mis seni vanemaid inimesi
tööturult eemale on hoidnud, on vanemate inimeste näol
vabanemas tõsiseltvõetav ressurss täitmaks tekkivat
tööjõudefitsiiti.
Siiski
ei ole vanemaealine töötajaskond samasuguste nõudmiste ja
vajadustega nagu seda on nooremad ja keskealised töötajad.
Olgugi, et meditsiini areng on suutnud vananemisega kaasnevaid
vaegusi pidurdada, ei ole need jäädavalt kadunud. Vananemisega
kaasneb füüsilise, vaimse ja sotsiaalse suutlikkuse vähenemine.
Sellest tulenevalt muutuvad ka töökohale esitatavad nõudmised.
Kui senimaani on peamiselt valitsenud mõtteviis, mille kohaselt
töötaja ise on kohustatud kohanduma töökoha poolt
nõutavatele tingimustele, siis tänapäeval on üha enam maad
võtmas suhtumine, mille kohaselt tööandjad on sunnitud
kohandama töö ü mber sobimaks vanemaealiste töötajate
nõudmistele.
Siiski
ei ole tööandjad sellises olukorras nurkasurutud ohvrite olukorras, kuna kohandudes vanemaealiste töötajate nõudmistele,
on neil võimalik kasu lõigata vanemaealise töötajaskonna
potentsiaalsetest tugevatest külgedest, mida nooremad töötajad
pahatihti pakkuda ei suuda. Nendeks tugevateks külgedeks on pika
tööliskarjääri jooksul omandatud teadmised ja kogemused
töövaldkonnast. Seega on käimas pidev kompromisside otsimine
töötingimuste osas, otsimaks tasakaalu vanemaealise töötaja
soovitud tööalase kompensatsiooni ja tööandjatepoolsete
kulutuste osas nende palkamiseks.
Peamiseks
miinuseks tööandja jaoks vanemaealisi töötajaid palgates on
teadmatus nende edasiste plaanide osas. Vanemaealised töötajad on
noorematest rohkem teadlikud aja väärtusest, kuna tervena elada
jäänud aega on neile noorematega võrreldes vähem järgi
jäänud. Tunnetades vananemist, võivad vanemad töötajad
otsustada töötamisest ja sellega kaasnevatest materiaalsetest
hüvedest ning eneseteostusevõimalusest loobuda .
Uurimistöö
empiirilises osas on esmalt Statistikaameti andmebaaside põhjal illustreeritud vanemaealiste vanusegruppide tööhõivealast
dünaamikat viimase kahe aastakümne lõikes. Vanusegruppides 55
kuni 69 eluaastat näitas hõivetase sel perioodil kasvutrendi, mis
saavutas tipptaseme enne majandussurutise algust.
Uurimistöö
empiirilise osa põhiosaks on alapeatükis 3.2 välja toodud
SHARE- Eesti uuringu andmetel põhinev ülevaade vanemaealiste
olukorrast tööhõive alal. Põhiosa nimetatud alapeatü kist põhineb SHARE küsimustiku osale, mis käsitleb hõivet ja
pensioni puudutavat infot.
Kuna
SHARE-Eesti küsimustiku puhastatud tulemuste hulka jäid lõpuks
6828 vastaja poolt antud andmed, muutub nende põhjal üldistuste
tegemine koge eesti vanemaealsite kohta ebapraktiliseks.
VIIDATUD ALLIKAD
Arrak, A. E. R.
P. E., 2008. Eesti majandus: lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu: Avatar Holding .
Bariletti, A. C.
G., б.д. Health, Happiness and Adaption: an economic
perspective. б.м.:б.н.
Ehrenberg, R. S.
R., 1993. Modern Labor Economics: Theory and Public Policy. New York : HarperCollins College Publishers.
Ilmarinen, J.,
2006. Towards a longer workslife. Jyväskylä: Gummerus
Kirjapaino Oy.
Luuk, M., б.д.
Eakate taandumine tööturult. [В Интернете]
Available at: www.stat.ee/dokumendid/33335
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, б.д. Tööjõuvajaduse prognoos
aastani 2019. [В Интернете]
Available at:
https://www.mkm.ee/et/uudised/toojouvajaduse-prognoos-aastani-2019-spetsialistide-ja-oskustooliste-osatahtsus-kasvab
Pensionikeskus,
б.д. Vanaduspension . [В Интернете]
Available
at:
http://www.pensionikeskus.ee/i-sammas/riiklik-pension/vanaduspension/
Pollak, C., 2012.
Employed and Happy despite weak health? Labor Market Participation
and Job Quality of Older Workers with Disabilities . б.м.:б.н.
Reelika Leetmaa,
A. V. E. K., 2004. Vanemaealine tööjõud tööturul ja
tööelus. [В Интернете]
Available at: praxis.ee
Rosenblad, Y.,
2014. Muutuv majandus ja tööturg. [В Интернете]
Available at: stat.ee
Sõrmus, K.,
2014. EESTI VANEMAEALISTE TÖÖJÕU PAKKUMIST MÕJUTAVATE
TEGURITE ÖKONOMEETRILINE ANALÜÜS. [В Интернете]
Available at: http://dspace.ut.ee/
SHARE teadustöö
andmekeskus, б.д. [В Интернете]
Available at:
http://share-estonia.ee/index.php?id=37
Statistikaamet, б.д. [В Интернете]
Available at:
http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp
Värk, A., 2007.
Vanemealised ja töötamine. Tallinn: б.н.
Kõik kommentaarid