EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
Jelizaveta Sarafanova
EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE -EESTI UURINGU NÄITEL
Tallinn 2018
Olen koostanud töö iseseisvalt.
Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust
olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud .
Jelizaveta Sarafanova ……………………………
( allkiri , kuupäev)
Üliõpilase kood: 164317
Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]
Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele
……………………………………………
(allkiri, kuupäev)
Kaitsmiskomisjoni esimees:
Lubatud kaitsmisele
…………………………………
( ametikoht , nimi, allkiri, kuupäev)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1.DEMOGRAAFILINE OLUKORD 6
1.1Tööjõuvananemine 6
1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050 7
1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050 8
2VANEMAELISTE TÖÖTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED 9
2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid 9
2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid 11
3VANEMEALISTE TÖÖTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS 15
3.1Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika 15
15
3.2Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal 18
KOKKUVÕTE 24
VIIDATUD ALLIKAD 26

SISSEJUHATUS

Rahvastiku vananemine on maailmas viimased aastakü mned üha aktuaalsem demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides töö ealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud pöö rama senisest enam tä helepanu tööelu pikendamisele ning töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele.
Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas. Kui sajandi alguses olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19. aastased ja 40-44 aastased, siis aastal 2050 on kõige enam inimesi vanuses 55-69. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb märkimisväärselt tööealiste inimeste osakaal rahvastikus ning sellest tuleneval ka potentsiaalsete töötegijate arv. Kõik need muutused sunnivad mõtlema sellele, kuidas hoida töötajate töövõ imet kõrge vanuseni ning muuta tööturul osalemine võimalikult atraktiivseks.
Vanemaealiste arvukuse suurenemine ühiskonnas tingib suurema koormuse riigieelarvele. Riigi sotsiaalpoliitika ülesannete hulka kuulub vanemaealistele teenitud pensionide väljamaksmine, millele neil Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida.
SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE-uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna , vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org).
Selle uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu võ imekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul (vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle selle).
Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad uurimisülesanded:

anda ülevaade vanemaealiste tööjõu pakkumise dünaamikast Eesti tööturul
võrrelda SHARE-uuringu andmete põhjal empiirilisi andmeid vanemaealise tööjõu hõivatuse kohta teoreetilises osas välja toodud seisukohtadega

Käesolev uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatük hõlmab teooria osa, kus leiatatakse vanemaealise tööjõu nõudluse ja pakkumise teoreetilised punktid. Teises osas teoreetilised seisukohad empiiriliste andmetega SHARE-Eesti ja Statistikaameti andmete põhjal.
Kuna üle-Euroopalise SHARE-uuringu tulemuste koondandmebaas on inglisekeelne, on tõlkimisel lähtutud mõ istetest sellisena, nagu nad on toodud küsitluse läbiviimiseks kasutatavas küsitlusankeedis, mis on terviklikul kujul ära toodud SHARE-Eesti kodulehekü ljel , ning on samas ka kodeeritud küsimustepõhiselt, tehes lihtsaks algsete kü simuste ja nende vastuste kokkuviimise. Muus osas on tõlkimisel lähtutud eesmärgist tagada konkreetse mõiste kasutamine konkreetset nähtust kirjeldavana kogu töö lõ ikes vä ltimaks mõistete laialivalguvusest tulenevat segadust .

DEMOGRAAFILINE OLUKORD

Tööjõuvananemine

Euroopa riikides ja Eestis on üheks olulisemaks probleemiks tõusnud rahvastiku vananemine, mille põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning tervishoiusüsteemile. See võib tähendada omakorda majanduskasvu aeglustumist, mistõttu on Euroopa riigid olnud sunnitud reformima oma sotsiaalkaitse süsteeme ning leidma võimalusi, kuidas tööjõudu kauem tööturul hoida. ( Reelika Leetmaa, 2004)
Kogu Euroopa seisab silmitsi tööjõu kahanemise ja vananemisega, mis on seotud demograafiliste protsessidega. Seega on tulevikus üha vähem töötavaid inimesi üha rohkemate ülalpeetavate kohta. See seab suure küsimärgi alla riikide sotsiaalsete skeemide ja heaolumudeli jätkusuutlikkuse, ohustades samuti majanduskasvu. (Rosenblad, 2014)
Joonis 1. Rahvaarva vanuserühmaga järgi, 1990-2040 aastal
Allikas: Eesti Statistikaamet . Autori poolt koostatud.
Sama olukorraga seisab silmitsi ka Eesti. Joonisel 1, kus on esitatud rahvaarvu prognoos vanuse- rühma järgi aastatel 1990–2040, on kujukalt näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend. Selle järgi on Eesti rahvaarv 30 aasta pärast võrreldes praegusega ligi 125 000 inimese võrra ehk 10% väiksem. Käesolevas analüüsis on ennekõike tähelepanu all vanuserühmades 20–49 (noorem ja keskmine tööiga), 50–64 (pensionieelne iga) ja 65–79 (pensionile jäämise järgne iga) möödunud kümnenditel toimunud ja prognoositavad proportsioonide ja absoluutarvude muutused. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist, toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades inimeste arv kasvab. Prognoosi järgi on 20–49-aastasi 2040. aastal praegusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem, pensioniealisi ehk 65–79-aastaseid aga ligi 20% rohkem. See muudab oluliselt rahvastiku vanusjaotust. Kui praegu on 20–50-aastasi ligi 40% ja 50–79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised.
Kooskõlas üldise rahvastiku vananemisega vananeb ka tööjõud (erinevalt veidi laiema tähendusega tavamõistest käsitletakse tööturustatistikas tööjõuna hõivatute ja töötute koguhulka). Sellel on mitu põhjust, muu hulgas järgmised (Rosenblad, 2014):

praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende vanemad või vanavanemad
noorte ja nooremas keskeas olevate väljaränne, mis hoogustus esmalt pärast Eesti ühinemist EL-iga ning seejärel majanduskriisi tõttu 
töötatakse kauem (pensioniiga tõuseb praeguse kava järgi järk-järgult 65. eluaastani; kauem töötamist soosib tervelt elatud eluaastate kasvutrend ja hoiakute muutused).

Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050

Käesolevas alapunktis vaadatakse Eesti rahvastiku soovanus koosseisu ja rahvaarvu prognoosi aastani 2050 tuginedes Eesti Statistikaameti (ESA) rahvastikuprognoosi stsenaariumile ning analüüsitakse olulisemaid rahvastiku vananemist peegeldavaid näitajaid (rahvastiku mediaanvanus, üle 65- aastaste osakaal rahvastikus, sõltuvusmäär) Eestis, EL ja KIE riikides. Riikidevahelises võrdluses on ESA prognoosi asemel kasutatud ÜRO rahvastikuprognoosi, mille eeldused ning seetõttu ka tulemused erinevad mõnevõrra ESA prognoosist.
ESA rahvaarvu prognoos tugineb järgmistele eeldustele (stsenaarium number II, vt detailide kohta pikemalt ESA väljaannet "Rahvastik. 2002. Population"):

sündimuskordaja suureneb aastaks 2050 1,77-ni;
oodatav eluiga suureneb meestel aastaks 2050 75,8 aastani (kasv ligi 10 aastat) ja naistel 81,3 aastani (kasv ligi 5 aastat);
netomigratsioon on null

Nimetatud eeldustel saadud rahvaarvu prognoos on aru saadud, et rahvaarv väheneb vaadeldaval ajaperioodil 1 360,8 tuhandelt inimeselt 2002. aastal, 1 248,8 tuhandele inimesele 2020. aastaks ja 1 078, 2 tuhandele inimesele 2050. aastaks. (Reelika Leetmaa, 2004)
Vanemaealiste inimeste osakaal rahvastikus kasvab märgatavalt. Kui 2000. aastal olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19 ja 40-44 aastased, siis järgnevatel aastatel väheneb nooremate põlvkondade osakaal märgatavalt. Aastal 2050 on kõige arvukamateks vanusegruppideks 60-64, 65-69 ja 55-59 aastased. Üle 65. aastaste osakaal rahvastikus suureneb 15,5%-lt aastal 2002, 17,8%-le aastaks 2020 ja 25,4%-le aastaks 2050. Tööealiste (15-64) osakaal rahvastikus väheneb 67,3%-lt 2002. aastal, 66,4%-ni 2020. aastal ning 59,4%-ni 2050. aastal. Rahvastiku mediaanvanus kasvab 38. aastalt (2002) aastaks 2050 46. eluaastale. (Reelika Leetmaa, 2004)
Seega väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel märgatavalt Eesti rahvaarv, suureneb üle 65. aastaste ja väheneb tööealiste osakaal rahavastikus. Lisaks kasvab 8. aasta võrra rahvastiku mediaanvanus, mis viitab rahvastiku vananemisele.

Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050

ESA (The European Space Agency ) esitas tööjõupakkumise prognoosi aastani 2050. Seal on 4 võimalikku stsenaariumi. Tulenevalt rahvastikuprotsessidest väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel ka tööjõupakkumine ning hõivatute arv (Reelika Leetmaa, 2004):

Esimese stsenaariumi korral eeldatakse, et kehtima jäävad 2001. aasta tööjõus osalemise määrad (hõivatute ja töötute osatähtsus tööealises rahvastikus) 5-aastastes vanuserühmades.

Teise stsenaariumi puhul eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad eri vanuserühmades lä henevad aastaks 2030 Euroopa Liidu 2001. aasta näitajateni.

Kolmandas stsenaariumis eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad tõusevad OECD riikide keskmiste näitajateni.

Neljandas versioonis on eeldatud kasvu EL ühe kõrgeima tööjõus osalemise määradega riigi - näitajateni.

VANEMAELISTE TÖÖTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED

Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid

Kahekümnes sajand mõjus murranguliselt inimeste eluea üldisele kasvule. Kui veel sada aastat tagasi oli võ imalus elada üle kolmekümne aasta väga väike ja püsinud sellisena kolmsada aastat, siis kahekümnendal sajandil toimus põllumajanduses, sanitaarsetes oludes ja arstiteaduses murrang ning sajandiga tõusis keskmine eluiga üle kahe korra. ( Arrak , 2008)
Tänu vanemaealiste inimeste võimalustele elada kauem ja olla ka vanemas eas füüsilisel ja vaimsel tasemel paremas vormis, on muutumas vanemaealiste inimeste tähtsus töötajaskonna hulgas. Vanemaealiste inimeste kuvand on muutumas vanadusprobleemide käes vaevlevatest vanuritest töövõimeliseks osaks elanikkonnast. (Värk, 2007)
Just tervislik seisund on see, mis loob peamise erinevuse nooremate ja vanemaealiste töötajate vahel. Nii noored kui ka täistööealised inimesed ei tunneta niivõrd teravalt vanuselisest „kulumisest” tulenevaid vaegusi, ning on seetõttu tõenäolisemalt valmis enda kanda võtma raskemaid tööülesandeid ja sukelduma suurema stressitasemega protsesside lahendamisesse.
Lisaks füüsilise ja vaimse suutlikkuse võimalikule langusele kannatab vananedes ka sotsiaalse suutlikkuse tase (tabel 1). Võrreldes nooremate inimestega on vanematel raskem uute tutvuste loomine ja ka juba olemasolevate säilitamine. Tänapäevase infotehnoloogiaajastu valguses on vanemaealistel kindlasti raskendatud kiireltarenevate ja järjest mitmekesisemaks muutuvate infokanalite haldamine, nende tundmaõ ppimine ja efektiivne kasutamine.
Mõjutegur
Teguri mõju suund
Vanemaealiste eripära
Oskused
Oskuste kõrgem tase mõjutab töösooritust positiivselt

Kogemuste põhjal kogutud oskustepagas
Põhjalikumad oskused annavad eelise nooremate töötajate ees

Teadmised
Teadmiste mahu kasv mõjutab töösooritust positiivselt

Lisaks teoreetilistele teadmistele ko kogemused nende rakendamist praktikas
Põhjalikumad teadmised annavad tööturul eelise nooremate ees

Motivatsioon
Mida kõrgem on töötaja motivatsiooni tase, seda rohkem on ta valmis panustama tööülesannete täitmisse

Vähene materiaalne kindlustus võib motiveerida aktiivsemale eneseteostusele tööturul
Tüdimus pikast töötamisest võib sundida tööturult lahkuma

Väärtushinnangud
Kujunevad individuaalselt; sõltuvalt kujunemisest ja olemusest mõjutavad erinevalt kõki töösootitust puudutavaid aspekte

Väärtushinnangud on kujunenud välja pikaajalise tööturul viibimise põhjal

Tabel 1. Töövõimet mõjutavad tegurid tööjõupakkuja seisukohalt
Allikas: Ilmaren 1999 ja Leetmaa 2004, autori koostatud
Vanemaealiste tööjõus osalemise või pensionile jää mise otsust mõjutavad tegurid võib jagada tööjõunõudlusest, -pakkumisest või sotsiaalkindlustussü steemist tulenevateks. (Reelika Leetmaa, 2004) Rahvastiku vananemise valguses on tööjõu nõ udlus pakkumisest kindlasti suurem, kuna tööturult lahkujate hulk ületab tööturule sisenejate hulga, erinevate majandusharude laienemisega kaasnev suurenenud vajadus kvalifitseeritud tööjõu jä rele aga sä ilib . Vanemaealiste tööjõupakkumine on aga otseselt ja selgelt seotud Eestis kehtiva sotsiaalkindlustussü steemiga , mille ü lesehitus ei võimalda vanemaealistel muretult pensionipõlve pidama siirduda, muretsemata edaspidise materiaalse kindlustunde pärast. Lisaks viimaste aastate tööjõupuudusele ja enneaegsete pensioniskeemide piirangutele mõjutab vanemaealiste tööjõupakkumist ka suhteliselt madalam pension . ( Luuk , kuupäev puudub) Makstavate vanadus - ja töövõimetuspensionite madal tase viib vanemaealised olukorda, kus nad on sunnitud töötamist jätkama ka pärast pensionipõlve saabumist. Kindlasti ei tohi siinkohal kõ rvale jätta fakti, et paljud vanemaealised inimesed ei soovigi pensioniea saabudes siirduda täielikult pensionipõlve pidama ka piisava materiaalse kindlustatuse korral.

Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid

Stabiilne ja jätkusuutlik majanduskasv on iga riigi majanduspoliitika üks peamisi eesmärke. Selle eesmärgi poole liikumiseks on vajalik mitmete eelduste täitmine, millest üks on piisava tööjõubaasi olemasolu, mille varal oleks võ imalik täita tööjõuvajaduse kasvu. Piisava tööjõuvaru olemasolu on ühtmoodi oluline nii vähemkvalifitseeritud lihttööjõu hulgas, kuid ka spetsialistide ja oskustööliste vallas. Lihttööjõu ja spetsialistide vajadus tööturul on muutlik , kuna erinevate majandusharude tööjõuvajadus ei saa olla teineteise suhtes staatiliselt muutumatu.
Tööjõuturul kauplemine erineb tavaliste hüvistega kauplemisest eelkõige selle poolest, et töö taja ei müü turul iseennast , vaid oma aega ja oma võimekust. Tööjõu teenuseid saab ainult rentida, töötajaid endid on võimatu osta ja müüa. (Ehrenberg, 1993)
Vanemaealiste töötajate puhul annab see võ imaluse läbirääkimisteks töötingimuste osas, kuna vanemaealistele on aeg palju väärtuslikumana tunnetatav ressurss kui noorematele. Siinkohal annabki kõrgem haridustase töö tajatele eelise vähemharitute ees. Koos hariduse, aastate jooksul omandatud strateegiliste teadmistega töövaldkonnast ning omandatud suhtevõrgustikega klientide ja koostööpartnerite hulgas on töötajast saanud vää rtuslik liige tööjõust, kelle palkamine või edasine töölhoidmine (olenevalt olukorrast) aitab vältida vähemkogenud töötaja väljakoolitamisele tehtavaid ressursikulusid. Madalama haridustasemega vanemaealised töö tajad on siinkohal loomulikult halvemas seisus, kuna lihttöö valdkonnas ei kujune asenduskulud tõenäoliselt nii suureks.
Vanemaealiste töötajate palkamine võib tööandja jaoks kaasa tuua mitmeid riskitegureid (tabel 2).
Mõjutegur
Teguri mõju suund
Vanemaealiste eripära
Füüsiline suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt

Reageerimiskiirus väheneb
Väsimus tekib kiiremini
Vä iksem vastupanuvõime füüsilistele ärritajatele
Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöördumatult

Vaimne suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt

Mälu talitluse aeglustumine
Info töötlemine, talletamine ja edasitoimetamine muutub aeglasemaks
Uute töövõ tete omaksvõtmine võtab aega
Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöö rdumatu

Sotsiaalne suutlikkus
Kõrgem suutlikkuse tase mõjub töösooritusele positiivselt

Uute tutvuste loomine ja vanade säilitamine võib osutuda keerulisemaks
Suhtluskanalite haldamine muutub keerulisemaks
Suutlikkus väheneb prognoosimatu kiirusega, kuid pöördumatult

Tööga rahulolu
Rahulolu tööga aitab vältida distantseerumist tehtavast tööst ja kõrgem rahulolu parandab soovi end tööalaselt teostada

Tööga rahulolu või mitterahulolu on pigem seotud indiviidi isikuomadustega, mitte vanusest tulenevate iseärasustega

Suhtumine
Kujuneb individuaalsel tasandil; väljendub läbisaamises kolleegide, kui ka klientidega, samuti suhtumises tööülesannetesse ja/või -vahenditesse

Omavad kogemustel põhinevaid teadmisi käitumisest ja käitumisviiside tulemustest erinevates olukordades
Pikemast staažist tulenevalt on selgem tööalase usaldusväärsuse tase

Tabel 2. Töövõimet mõjutavad tegurid tööjõu nõudluse vaatepunktist
Allikas: Ilmaren 1999, Leetmaa 2004. Autori koostatud.
Võimalikeks negatiivseteks aspektideks vanemaealise tööjõu palkamisel võivad tööandjale olla:
 suuremad kulutused töötervishoiule,
 suuremad kulutused tööohutusele,
 vanemaealise töötaja töövõime ja töösoorituse kvaliteedi võimalik langus järgnevate aastate jooksul,
 teadmatus töötaja kavatsustest edasitöötamise kestvuse osas.
Ettevõtte kasumi maksimeerimise valguses on igasugune lisakulutuste tegemine ettevõtjale loomulikult vastumeelne. Vanemaealiste töötajate töölevõtmisega kaasnevad aga lisakulutused, mis on seotud nende tervisliku heaolu säilitamisega ja tööohutuse tagamisega nii nende endi, kui ka neid ümbritsevate kaastöötajate jaoks. (Ilmarinen, 2006)
Suurenenud kulutused tööohutusele tulenevad vanusega kasvavast „kulumisest“, ehk siis füüsilise ja/või vaimse suutlikkuse vähenemisest. Parim viis töötajate võimekuse võimalikust kahanemisest tulenevate tööõnnetuste vältimiseks on õnnetuste võimalik ennetamine, seega on ettevõtjad sunnitud investeerima tööturvalisust tõstvatesse tegurtitesse sõltuvalt töö iseloomust. Kuna vananemine toimub vältimatult, hakkavad vananemisilmingud varem või hiljem paratamatult töösooritust negatiivselt mõjutama, mis omakorda viib lõpuks töötaja lahkumiseni töökohalt.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO on rahvastiku üldise vananemise foonil võtnud kindla suuna vanemaealise töötajaskonna töötingimuste parandamisele ja seega satuvad tööandjad nendepoolse surve alla kohandada töökohad sobivusse töötaja vajadustega, vastupidiselt senisele valitsenud mentaliteedile, mille kohaselt oli töötaja enda asi võimalikult palju kohanduda töökoha poolt dikteeritavate nõudmistega. (Ilmarinen, 2006)
Tööandjate olukorda sellises situatsioonis leevendab tõsiasi, et vananemine puudutab liskas töölkäimisele ka kõiki teisi eluvaldkondi, seega ei ole vanemaealistel töötajatel võimalik jääda täiesti passiivseks oma igakülgse võimekuse säilitamisel. Terviseprobleemidega kohanemine on vaadeldav erinevate protsesside kogumina: harjumuspärastumine, kontrastsus, eesmärkide muutmine ja toimetulek. (Bariletti, kuupäev puudub)
Samas on vanemaealiste töötajate palkamisel ka omad võimalikud positiivsed tulemused (Ilmarinen, 2006):
 suurenevad töö alane pädevus, vaikiv ehk sõ natu teadmine, koostööoskused;
 paraneb struktuurne arusaam organisatsioonist ja selle ülesannetes;
 laienevad kontaktid klientide ja võrgustikega;
 tegevuskeskkonnas toimunud muutusi mõistetakse paremini.

VANEMEALISTE TÖÖTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS

Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika

Euroopa riikides ja Eestis on ü heks olulisemaks probleemiks kujunenud rahvastiku vananemine, mille põ hjuseks on eelkõige langenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. (SHARE teadustöö andmekeskus, kuupäev puudub)
Tööjõu nappuse tingimustes on tööandjad üha enam sunnitud tähelepanu pöörama vaenemaealisele elanikkonnale, käsitledes neid kui potentsiaalset tööjõuressurssi. Vanemaealiste tööhõive on muutumas Eestis sarnaselt muu maailmaga tööpoliitika üheks kesksemaks teemaks. Euroopa Liidu siseselt seati Stockholmi tippkohtumisel eesmärgiks tõsta vanemaealiste (konkreetsel juhul töötajad vanuses 55-64 eluaastat) tööhõive määr (vt joonis 2) 2010. aastaks viiekümne protsendini (Luuk, kuupäev puudub)ning ühena esimestest sai Eestis see eesmärk ka tä idetud .
Joonis 2. Vanemate vanusegruppide hõivemäär protsentides
Allikas: Eesti Statistikaamet, autori koostatud
Jooniselt 2 on vanemaealiste vanusegruppide hõivemäära dünaamikat vaadeldes näha, et pärast nõukogude aja lõppu tegi vanemaealiste hõivemäär läbi suure kukkumise. Selle ilmingu peamiseks põhjuseks saab pidada Nõukogude Liidu tööpoliitikat, mille üks eesmärk oli peaaegu sajaprotsendiline tööhõive. Pärast nõukogude aja lõppu ja vabale turumajandussüsteemile üleminekut hakkas vanemaealiste hõive kiiresti langema. Kõige rängema kukkumise tegi läbi 60 – 64 aastaste inimeste vanuseklass, kelle hõivemäär langes seitsme aastaga 52,3 protsendilt 29,0 protsendini 1996. aastal.
Pärast üheksakümnendate aastate lõppu on vanemaealiste vanusegruppide hõivemäär järjekindlalt, kuid mitte stabiilselt tõusma hakanud. Ainsana on pärast kümnendi alguse langust endisele tasemele ja isegi kõrgemale kerkinud tööhõivetase vanusegrupis 55 – 59 eluaastat, jõudes 2008. aastal 75% tasemele.
Viimaste aastate majanduskriis kergitas tublisti töötute arvu, millest Eesti majandus pole täielikult toibunud tänapäevalgi. Nagu näha erinevate vanusegruppide töötuse määra kujutavalt jooniselt 3, on 2007. aastal alguse saanud töötuse määra kasv kõigis vanusegruppides olnud järsk, suuremahuline ja ka pikaajaline, pöördudes langusesse alles 2010. aastaks.
Joonis 3. Töötuse määr ernivate vanusegruppide lõikes
Allikas: Eesti Statistikaamet, autori koostatud
Vanemaealise vanusegrupi (vanuses 50 – 74 eluaastat) töötuse määra nä itaja on tunduvalt madalam, kui seda on nooremaealiste (vanuses 15 – 24 eluaastat) vastav näitaja, kuid võrreldes keskealise töötajaskonnaga, on töötuse määr liikunud võrdlemisi samas suurusjä rgus ja samas tempos.
Noorte töötajate vanusegrupi kõrget töötuse määra võib mõneti seletada tõsiasjaga, et Eesti tööturul ei ole eriti levinud väga nooremapoolsete inimeste palkamine. Ühiskonna seisukohaks on pigem kujunenud arusaam, et noorusaastad tuleks kulutada hariduse omandamisele ning tööturule peaks sisenema alles siis, kui haridus ja kvalifikatsioon omandatud.
Kiired muutused tööturul toovad kaasa ka kvalifikatsiooninõuete muutuse tulevikus. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuprognoosile on järgmise kümnendi jooksul oodata muutusi tööjõu nõ udluse osas (vt joonis 4).
Joonis 4. Tööhõive muutuse prognoos 2009- 2019
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, autori koostatud
Majandusstruktuuri muutudes kasvab vajadus eelkõige spetsialistide ning oskustööliste ja seadmeoperaatorite järele, selgelt on langemas lihttöö osatähtsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuupäev puudub). Kogu hõive kasvust annavad ligi 50% spetsialistid, 40% oskustöölised, juhtide ja teenindajate arv suureneb lihttööliste arvu vähenemisega samas suurusjärgus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuupäev puudub). Nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele annab eelise vanemaealisele töötajaskonnale, sest erinevalt noorematest vanusegruppidest on neil ( eeldatavasti ) olnud võimalik pikema töökarjääri jooksul omandada lisaks koolipõhisele haridusele ka tööalaseid oskusi ja teadmisi.
Kuna pensioniikka jõudnutel on tööelu pikendamiseks peamiselt kaks võimalust – kesk– ja põhiharidusega pensionärid kas jätkavad või leiavad lihttöölise koha, kõrgharidusega ja professionaalsete oskustega pensioniealised aga jätkavad töötamist tipp-spetsialistide, juhtide või kõ rgema kvalifikatsiooniga ametnikena (Luuk, kuupäev puudub), võib eeldada, et kõrgema haridustasemega vanemaealistel töötajatel võib tööjõuprognoosi arvesse võttes olla lihtsam tööd leida, kui seda on madalama kvalifikatsiooniga samaealiste. Pensioniealised, kes sooviksid jätkata töötamist lihttöölistena, satuvad kü llaltki raskesse seisu, kuna lihttöö seisneb enamasti suuremat füüsilist jõudlust nõudvas töös, milles nooremad ja keskealised töötajad suutlikumad on.

Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal

Üle-Euroopalise SHARE uuringu raames koguti andmeid enam kui kaheksakümne viielt tuhandelt vanemaealiselt inimeselt üheksateistkümnest riigist. Vanemaealistena käsitleti inimesi vanuses 50 ja üle selle. SHARE-Eesti uuringu raames jäid pärast andmete puhastamist sõelale 6828 inimese poolt antud andmed, mis hõlmasid endas kü simusi tööhõive, tervise, sotsiaalsete võrgustike ja ka majandusliku olukorra kohta. Tänu küsitluse ülesehitusele ja läbiviimismeetodile on saadud vastused selgelt kallutatud illustreerima vanemaealiste tööjõupakkumist, jättes nõudluse tagaplaanile.
Muutust vanemaealiste tööjõupakkumises on viimase saja aasta jooksul enim mõjutanud muutused tervishoiu alal. SHARE-Eesti uuringu raames kü sitletud inimestest üle poole (50,6%) prognoosisid ise oma arvatavaks elueaks vä hemalt 75 aastat, üle kolmandiku (37%) eeldasid oma arvatavaks kõrgeimaks vanuseks vahemiku 80 – 90 eluaastat, ning ülejäänud veelgi kõrgemaks. Ühe optimistliku erandi puhul küündis prognoos koguni 110 eluaastani.
Ka suhtumine vananemisprotsessi endasse on vanemaealiste poolt pigem positiivse hoiakuga, nagu illustreerib ka järgnev joonis 5.
Joonis 5. Vanuse mõjumine takistusena, protsent vastanute hulgast vanusegruppide lõikes
Allikas: SAHRE-Eeste, autori koostatud
Nagu jooniselt 5 näha, sõltub vanuse poolt tehtav takistus soovituga tegelemiseks tugevalt vanusest. Joonisel on välja toodud grupid eesmärgiga illustreerida erinevusi vanusegruppide vahel, kellest 50–54-aastased on alles hiljuti siirdunud täistööealise elanikkonna hulgast vanemaealiste hulka, 60–64-aastased on vanuses, kus traditsiooniliselt pensionile siirdutakse ning 70-74-aastased on selle künnise juba ületanud, olles küpses vanemas eas. 50-54- aastaste vanusegrupis hindab ainult 6,4% vastanutest vanusest tulenevaid vaegusi takistavateks tegutsemaks soovituga, samas kui peaaegu pooled vastajad kinnitavad, et vastavad vaegused ei kimbuta neid mitte kunagi harvemini. 60-64-aastaste hulgas on vastanute osakaal, kes hindavad vanust takistavaks teguriks, juba umbes kaks korda suurem (12,3%) ning 70- 74-aastasete hulgas juba umbes kolm korda suurem (20,3%), kuid ka nendes vanusegruppides on üldjoontes märgata positiivseid jooni. Nimelt märgib ligikaudu kolmandik (29,4%) vanimast käsitletud vanusegrupist, et vaegused ei takista neid mitte kunagi ning ülejäänud vastanud (kokku 47,9% ehk pea pooled) hindavad vaeguste esinemise sageduseks „harva“ või „mõnikord“. Vahepealse käsitletud vanusegrupi 60- 64-aastaste hulgas hindas üle 40% vastanutest, et vanus ei takista neid mitte kunagi, ning vaid 12,3% arvates juhtus seda sageli.
Samuti näitab optimistlikku meelelaadi uuringu osa, mis puudutab eluga rahulolu. Kümnepallisü steemis oma olukorda hinnates on küsitlusele vastajad selgelt üle keskmise rahul, nagu näha ka jooniselt 6. Lahutades vastajad eraldi meesteks ja naisteks, on märgata, et naiste hulgas on rahulolu enamasti kõrgem kui seda on meestel.
Joonis 6. Eluga rahulolu hinnang kümnepallisüsteemis vastajate hulga järgi
Allikas: SHARE-Eesti, autori koostatud
Nii joonise 5 kui ka joonise 6 puhul ei olegi käesoleva töö raames niivõrd oluline välja tuua konkreetseid arvulisi ja protsendilisi suurusi iga muutuja kohta, vaid illustreerida jooniste abil ü ldist hoiakute suunda, mis mõlema nähtuse puhul on selgelt positiivse suunitlusega. Arvestades, et nii senikäsitletud näitajad on pärit SHARE küsimustikust, mis puudutavad tulevikuootusi ( Expectations ) ja üldist aktiivsust (Activities) ning lisades siia juurde ka optimistlikud hoiakud kõrgema vanuseni elamise suhtes on näha, et vanemaealiste inimeste puhul on vanadusprobleemide käes vaevlevate vanurite asemel tegemist aktiivsete ja tulevikku suunatud mõtteviisiga inimestega, mis võib olla tingitud ka käesoleva töö esimeses peatükis kirjeldatud kohanemisvõime heast tasemest.
SHARE kü simustiku vaimset tervist ( Mental Health) puudutavas osas koguti andmeid ka küsitletute tulevikuplaanide kohta, mis siia kõrvale illustreerivana sobiv tuua oleks ning 6808 inimesest, kes sellekohast infot andis, mainis 4534 inimest (66,6%) konkreetsete tulevikuplaanide olemasolu. See omakorda viitab vanemaealiste jätkuvale soovile eneseteostuse järele.
SHARE andmete põhjal tehtavad üldistused vastajate endi poolt antud hinnangute osas oma tervisele võivad aga olla subjektiivselt kallutatud tulenevalt vastajate eesmä rkidest , seega ei saa neid käsitleda absoluutselt täpsetena (Pollak, 2012).
Tööhõ ivet ja pensione puudutav osa SHARE küsimustikust (Employmenat and pensions) moodustab kogu uuringu suurima osa, hõlmates umbes kolmandiku küsimustiku kogumahust.
Hetke hõiveseisundi kohta käiv osa küsimustiku põhjal saadud andmetest langeb kokku käesoleva töö teoreetilises osas välja toodud seisukohaga, et vanemaealised töötajad on Eestis küllaltki altid vanusepiiri saabudes suunduma vanaduspensionile, nagu näha tabelist 2.
Vanusegrupid
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75+
Pensionil ja töötamise lõ petanud
7
21
208
658
859
2004
Töötav või iseendale tööandja
348
711
625
315
172
88
Töötu
58
150
76
1
11
1
Töötamise täielikult lõpetanud pü siva haiguse, puude või töövõimetuse tõttu
27
145
145
31
1
18
Kodune
9
25
17
1
1
1
Tabel 2. Hõiveseisund vastamise hetkel vnusegruppide lõikes
Allikas: SHARE-Eesti, autori koostatud
6828-st inimesest, kelle kohta kä ivaid andmeid kü simustik kajastab, vastasid oma hetke hõiveseisundit puudutavale küsimusele 6805, kellest omakorda üle poole (55,2% ehk 3757 inimest) määratlesid end pensionil olevatena. Siinkohal tuleb selgituseks välja tuua, et SHARE uuring käsitleb pensionile jäänud inimesena ainult vanaduspensionile jäänud inimesi, kes saavad pensioni töötatud aja eest. Toitjakaotus- ja töövõimetuspensionil olijad on määratletud pensionäridena ainult siis, kui ka nemad saavad lisaks pensioni töötatud aja eest. Samuti ei ole pensionile jäänute hulka arvestatud töötavaid pensionäre, s.o. inimesi, kelle puhul on vanaduspensionile siirdumise vanusepiir juba saabunud, kuid kes sellest hoolimata on otsustanud edasi töötada, saades sel viisil sissetulekuid nii pensionimaksete kui ka palga näol.

Järeldused vanemaealiste tööturukäitumist mõjutavate tegurite osas
Tänu elujärje paranemisele ja arstiabi kättesaadavusele koos madala sündivusega on Eesti liikumas sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega rahvastiku vananemise suunas. Põ hiline probleem, mis rahvastiku vananemisega kaasas käib, on tõsiasi, et ühel hetkel ei ole enam piisavalt töö tegijaid , kes sotsiaalsüsteemi üleval suudaksid pidada. Tööjõudefitsiidi valguses pöördutakse puudujäägi täitmisel üha enam vanemaealise tööjõu poole, nagu näitas ka Statistikaameti andmebaas vanemate vanusegruppide hõivemäära muutumise osas. Kuna Eesti on pensionäride arv Statistikaameti andmebaasi põhjal kõrge juba praegu (2012. aasta alguse seisuga üle 30% elanikkonnast), kuid samas on siin ka vanemaealiste hõivemäär kõ rgel tasemel, võib järeldada, et tööjõuvajaduse katmiseks vanemaealiste hõive tõstmise abiga on Eestis head eeldused olemas.
Vanemaealisi töötajaid ei ole mõttekas käsitleda samasuguste nõudmiste ja vajadustega osana tööjõust nagu seda on nooremad või keskealised töötajad. Aja jooksul halvenev tervis ja sellega kaasaskäivad füüsilised, vaimsed või sotsiaalsed vaegused loovad olukorra, kus tööprotsessis efektiivselt osalemine nõuab võimalikult suurt kohanemisvõimet töötaja enda poolt ning samas ka lisakulutusi tööandja poolt.
Tööjõuprognooside kohaselt hakkab lähitulevikus üha enam oluliseks muutuma oskustööliste ja spetsialistide vajadus tööturul. Kuna oskustööliseks või spetsialistiks saamiseks on lisaks teoreetilisele haridusele vaja ka tööalaseid kogemusi rakendamaks teoreetilisi teadmisi praktikas, oskusi meeskonnatööks, teadmisi tegevusvaldkonnas laiemalt toimuvast ja võimekust tegemaks iseseisvalt kiireid ja kompetentseid otsuseid, annavad muutused tööturul vanemaealistele töötajatele mõningaid eeliseid. Seda muidugi juhul, kui vanemaealise töötaja näol on tegemist töötajaga, kes on oma tööliskarjääri jooksul tegelenud pideva enesetäiendamisega ja tööalase silmaringi laiendamisega.
Üldjoontes võib pärast SHARE-Eesti uuringu andmetest ülevaate tegemist väita, et uuringu tulemused langevad suures osas kokku käesoleva uurimistöö teoreetilises osas välja toodud seisukohtadega. Esmase teoreetilise seisukohana, mis empiiriaga positiivselt kokku langeb, on tõdemus, et ka Eesti puhul on märgitav vanemaealiste üldise tervise ja eluga rahulolu paranemine. Kui muutus parema tervise ja aktiivsema ellusuhtumise suunas on jätkuv ja püsiv, annab see võimaluse leevendada tööjõudefitsiiti üha enam vanemaealiste töötajatega (defitsiiti sel viisil täielikult likvideerida pole loomulikult siiski võimalik).
Käesoleva uurimistöö teoreetilises osas käsitletud tendentsi ilmingud vanemaealise elanikkonna suundumisest tööjõuturule aktiivselt tegutsema on märgatav ka SHARE- Eesti uuringu tulemustes, kuid kuna Eesti osales SHARE uuringus esimest korda, ei ole võimalik välja tuua trende või muutusi ainsa uuringu raames. Muutuste suuna ja ulatuse tajumiseks tuleks andmeid kõrvutada Statistikaameti andmetega või oodata SHARE järgmise laine tulemusi, mis annaksid veelgi parema võimaluse tulemuste uurimiseks, kuna muutusi vastustes saab uurida samade küsimuste lõikes.

KOKKUVÕTE

Käesolev uurimistöö käsitleb rahvastiku üldise vananemisega seonduvat vanemaealise tööjõu temaatikat. Kuna rahvastiku vananemine hõlmab nii Eestit, kui ka Euroopa Liitu tervikuna, on tegemist küllaltki laialtkäsitletud teemaga.
Uurimistöö teoreetilise osa põhiseisukohaks on fakt, et vanemaealisem osa ühiskonnast on muutumas tervislikult piisavalt tugevaks , et ka hilisemas eas tööturul toimuvast edukalt osa võtta. Kuna viletsam tervis on peamine tegur, mis seni vanemaid inimesi tööturult eemale on hoidnud, on vanemate inimeste näol vabanemas tõsiseltvõetav ressurss täitmaks tekkivat tööjõudefitsiiti.
Siiski ei ole vanemaealine töötajaskond samasuguste nõudmiste ja vajadustega nagu seda on nooremad ja keskealised töötajad. Olgugi, et meditsiini areng on suutnud vananemisega kaasnevaid vaegusi pidurdada, ei ole need jäädavalt kadunud. Vananemisega kaasneb füüsilise, vaimse ja sotsiaalse suutlikkuse vähenemine. Sellest tulenevalt muutuvad ka töökohale esitatavad nõudmised. Kui senimaani on peamiselt valitsenud mõtteviis, mille kohaselt töötaja ise on kohustatud kohanduma töökoha poolt nõutavatele tingimustele, siis tänapäeval on üha enam maad võtmas suhtumine, mille kohaselt tööandjad on sunnitud kohandama töö ü mber sobimaks vanemaealiste töötajate nõudmistele.
Siiski ei ole tööandjad sellises olukorras nurkasurutud ohvrite olukorras, kuna kohandudes vanemaealiste töötajate nõudmistele, on neil võimalik kasu lõigata vanemaealise töötajaskonna potentsiaalsetest tugevatest külgedest, mida nooremad töötajad pahatihti pakkuda ei suuda. Nendeks tugevateks külgedeks on pika tööliskarjääri jooksul omandatud teadmised ja kogemused töövaldkonnast. Seega on käimas pidev kompromisside otsimine töötingimuste osas, otsimaks tasakaalu vanemaealise töötaja soovitud tööalase kompensatsiooni ja tööandjatepoolsete kulutuste osas nende palkamiseks.
Peamiseks miinuseks tööandja jaoks vanemaealisi töötajaid palgates on teadmatus nende edasiste plaanide osas. Vanemaealised töötajad on noorematest rohkem teadlikud aja väärtusest, kuna tervena elada jäänud aega on neile noorematega võrreldes vähem järgi jäänud. Tunnetades vananemist, võivad vanemad töötajad otsustada töötamisest ja sellega kaasnevatest materiaalsetest hüvedest ning eneseteostusevõimalusest loobuda .
Uurimistöö empiirilises osas on esmalt Statistikaameti andmebaaside põhjal illustreeritud vanemaealiste vanusegruppide tööhõivealast dünaamikat viimase kahe aastakümne lõikes. Vanusegruppides 55 kuni 69 eluaastat näitas hõivetase sel perioodil kasvutrendi, mis saavutas tipptaseme enne majandussurutise algust.
Uurimistöö empiirilise osa põhiosaks on alapeatükis 3.2 välja toodud SHARE- Eesti uuringu andmetel põhinev ülevaade vanemaealiste olukorrast tööhõive alal. Põhiosa nimetatud alapeatü kist põhineb SHARE küsimustiku osale, mis käsitleb hõivet ja pensioni puudutavat infot.
Kuna SHARE-Eesti küsimustiku puhastatud tulemuste hulka jäid lõpuks 6828 vastaja poolt antud andmed, muutub nende põhjal üldistuste tegemine koge eesti vanemaealsite kohta ebapraktiliseks.

VIIDATUD ALLIKAD

Arrak, A. E. R. P. E., 2008. Eesti majandus: lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu: Avatar Holding .
Bariletti, A. C. G., б.д. Health, Happiness and Adaption: an economic perspective. б.м.:б.н.
Ehrenberg, R. S. R., 1993. Modern Labor Economics: Theory and Public Policy. New York : HarperCollins College Publishers.
Ilmarinen, J., 2006. Towards a longer workslife. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy.
Luuk, M., б.д. Eakate taandumine tööturult. [В Интернете]
Available at: www.stat.ee/dokumendid/33335
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, б.д. Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2019. [В Интернете]
Available at: https://www.mkm.ee/et/uudised/toojouvajaduse-prognoos-aastani-2019-spetsialistide-ja-oskustooliste-osatahtsus-kasvab
Pensionikeskus, б.д. Vanaduspension . [В Интернете]
Available at: http://www.pensionikeskus.ee/i-sammas/riiklik-pension/vanaduspension/
Pollak, C., 2012. Employed and Happy despite weak health? Labor Market Participation and Job Quality of Older Workers with Disabilities . б.м.:б.н.
Reelika Leetmaa, A. V. E. K., 2004. Vanemaealine tööjõud tööturul ja tööelus. [В Интернете]
Available at: praxis.ee
Rosenblad, Y., 2014. Muutuv majandus ja tööturg. [В Интернете]
Available at: stat.ee
Sõrmus, K., 2014. EESTI VANEMAEALISTE TÖÖJÕU PAKKUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE ÖKONOMEETRILINE ANALÜÜS. [В Интернете]
Available at: http://dspace.ut.ee/
SHARE teadustöö andmekeskus, б.д. [В Интернете]
Available at: http://share-estonia.ee/index.php?id=37
Statistikaamet, б.д. [В Интернете]
Available at: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp
Värk, A., 2007. Vanemealised ja töötamine. Tallinn: б.н.

.DOCX Laadi alla originaalfail 27 lk · .docx · 6 allalaadimist

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #1

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #2

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #3

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #4

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #5

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #6

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #7

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #8

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #9

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #10

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #11

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #12

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #13

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #14

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #15

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #16

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #17

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #18

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #19

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #20

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #21

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #22

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #23

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #24

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #25

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #26

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL #27

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LizaS Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid

valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäeva ühiskond ja majandus. Noortel on raske siseneda tööturule, kuna puuduvad kogemused ja oskused. Noorte mitteaktiivsuse peamine põhjus on õpingud, kuna tahetakse saad rohkem teadmisi ja leida paremat töökohta tulevikus. Ning puudub motivatsioon ja tahe käija tööl. Kui peale

Majandus

doc

Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis

Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive 15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb eelkõige siiski Eesti naiste keskmisest kõrgemast tööhõivest 15-64 aastaste naiste tööhõive Naiste tööhõive näitajad on tänapäeval palju seotud perekultuuriga ning hoiakutega ühiskonnas. Uueks tendentsiks on, et kõrge sündimus ja tööhõive on pigem teineteist toetavad, kui välistavad. Eesti naised on suhteliselt kõrge tööhõivega, seda vaatamata suurele hariduse omandajate arvule, suhteliselt pikale lapsehoolduspuhkuse perioodile ning suurenevale sündimusele

Geograafia

docx

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS?

teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist. Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse. Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridustasemega

Ühiskond

docx

Eakate sotsiaalsed probleemid Eestis

..........................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete probleemide käsitlemine, kuna need puudutavad võrdlemisi suurt osa kogu Eesti ühiskonnast. Sotsiaalne probleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Kindlasti võib öelda, et sotsiaalsed probleemid mõjutavad ka kogu ühiskonna arengut. Eakate peamisteks sotsiaalseteks

Sotsiaaltöö

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................

Makroökonoomika

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

4. Selektiivne välja jätmine ja võistustlik reguleerimine PRANTSUSMAA, ROOTSI, SOOME Reguleerituse järgi Vähene Austraalia, Kanada, Taani, UusMeremaa, Sveits, Suurbritannia, USA Keskmine Jaapan, Iirimaa, Holland, Soome, Norra, Rootsi Tugev Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia, Itaalia, Portugal, Hispaania Tööturu tüübid Liberaalne Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne Fragmenteeritud Eesti Töötur Väga paindlik, Kordineeritud, Jäik, tugev sees ja Jäik, tugev sees Tugev sees ja g väike riskide riiklik kõrge väljasolijate ja väljasolijate väljasolijate kompenseerimine sekkumine segmentatsioon segmentatsioon segmentatsioon Ametite Nõrgad Nõrk riiklikult Väga tugevad Tugevad, Tugevad,

Organisatsioon ja juhtimine

docx

ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................

Ettevõtlus

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· 1889 asutati Eestimaa Jooma- ja Auta Elust Päästmise Selts, eesmärgiks oli joodikuid parandusmajas alkoholi tarvitamisest võõrutada evangeeliumi, täieliku karskuse ja töö abil. Sinna võetud hoolealused pidid töötama kolme aasta jooksul alkoholi mitte tarvitades. Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Eestis alustati sotsiaalse turvalisuse süsteemi loomist 1920 Bismarcki mudeli alusel (kindlustusskeemid laienesid töötajatele ja nende ülalpeetavatele) · Eesti - põhiliselt agraarriik, poliitiline elu täis erakondlikke vastuolusid · Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal. EV hoolekande korraldamise aluseks võeti Lääne-Euroopa põhimõtted · Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid