Meistri ja margarita kirjand (0)

Valguse ja varjul piiril
Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel.
Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg ; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus , kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja õigluse riiki, kus võimu pole tarvis. Ta oli veendnud, et inimese võib tuua tagasi tema tõelise ja kauni loomuse juurde.
Meistri enda jaoks oli aga valguseks Margarita. Tema kaljukindel kivi, kes innustas, inspireeris, kaitses ja lohutas, kui mehe jõud ja usk olid otsakorral. Margarita oli tugev ja iseseisev naine, kartmatu, ega põgenenud kunagi oma saatuse eest. Ehkki naise omakasupüüdmatus ja kaastundlik süda sunnivad saatanat tegema ebatavapärast ettepanekut, sai ennastohverdav armastus talle aga hukatuslikuks teguriks. Isegi ainult headust peegeldavale naisele andis pimedus omad vitsad .
Romaanis saatanaks olnud Woland, ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Inimesed nägid teda tihtipeale erinevat moodi – osad kirjeldasid teda kui pikka kasvu, teised jällegi lühikest. Kuid otseselt ei saanud ta kellelegi halba teha, vaid kasutas osavalt ära inimeste kergeusklikkust ja lollust.
Täht M on peategelaste märk, mis kujutab endas inimese muutumist, samas on tõlgendatav ka kui surma ja taassünni sümbol. Valguse ja pimeduse varieeruvus on Bulgakovi teose puhul selgelt aimatav. Tema tegelastest õhkub tumedust, aga ka soojendavat tõde ning rikkalikke erinevusi, mis terve romaani jooksul ükstist tasakaalustavad. Pilatuse haarab varjuriik tänu Ješua süüdimõistmisele, Meister leiab lohutust Margaritas ja Woland pööras inimeste lolluse enda kasuks.