Naine antiigis (0)

Naine antiigis
Kettli Arand
Antiikaja naine
●
 Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata.
●
Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult 
meeste poolt.
●
Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks 
end kontrollida.
●
On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, 
preestrinnad,  Sparta  jõukad naised, jms.
Kreeta  naine
●
Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised 
silmapaistvalt esil.
●
Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge – 
jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi.
●
Kreetlased kummardasid naisjumalust
Kreeka naine
●
Oraator  Demosthenes ütlus: “Armukesi peame lõbu 
jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga 
ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja 
juhiksid truult meie majapidamist.”  
●
Linnriik (polis) oli mehe ja kodune  majapidamine (oikos) 
oli naiste eluala.
●
Kreeka ri gi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt 
poolt imetlev ja austav,  teisalt  aga tõrjuv ja halvustav. 
●
Abielunaist õpetasid ema ja ka abikaasa.
Sparta naine
●
Naistel oli oma  varanduse  
üle suurem võim kui mujal 
Kreekas. 
●
Tüdrukute kasvatuses 
pöörati tähelepanu 
sportlikkusele, julgusele ja 
jõulisusele.
●
Naistel oli võimu 
kultuurival as.
●
Olid poli tiliselt tähtsad, aga 
ei osalenud poli tikas.
●
Sparta naine sai sama 
kasvatuse nagu vend.
Naised ja religioon
●
Usk võimaldas naistel arendada oma rituaale ja rahuldada 
võimuambitsioone vastukaaluks meeste maailmale.
●
Ri tused jaotati vastavalt soole : tütarlaste riitused keskendusid 
emaduseks ja koduhoidmiseks valmistumisele.
●
Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana.
Rooma  perekond
Naise õiguslik seisund
●
Arvati, et armastus on  orjus , aga sõprus vabadus ja 
võrdväärsus.
●
Liberaalne pärimis – ja abieluõigus andsid naisele võimaluse 
ühiskonnas tegutseda ja mõju avaldada.
●
Lahutus  oli igaühe eraasi – kumbki abikaasa säilitas õigused 
oma varanduse üle ja vastutas eraldi oma võlgade eest.
Naise haridusvõimalused
●
Käidi algkoolis
●
Poisid ja tüdrukud õpetati koos või sarnaselt.
●
15.eluaastast hakkasid posiste ja tüdrukute  elud   muutuma
●
Naiste intel ektuaalseid saavutusi ei peetud  olulisteks
Abielu ja lahutus
●
Abielu oli eraasi
●
Lahutamine ja laste adopteerimine oli anti kses Roomas 
palju kergem kui keskajal või Euroopas
●
Anti kabielud kestsid u 10-15 aastat
●
Lahutuseks oli vaja ühte lauset : „tuas res  tibi  habeo“
●
Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele
●
Vabaabielud
Ema ja lapsed
●
Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. 
●
Naise rõhutatud  voorusteks  peeti siivsust, kasinust, 
meeldivust,  rahulikku  meelelaadi, laste sünnitamist, 
al aheitlikkust ja teatavat passiivsust.
●
 Väikelaste  suremus  oli tõsiasi. 
Maaomand ja tellisetööstus
●
I-III sajandil pKr oli  Rooma  linna lähiümbruses oluliseks 
tegevusalaks tel isetootmine. 
●
Teadaolevatest tel isemaa omanikest umbes kolmandik on 
naised
●
naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tel isemaad
Naised muudes ametites
●
Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, 
lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. 
●
Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna 
lugupeetud li ge. Auväärne amet oli ka  kangaste  ja rõivaste 
valmistamine. Eriti ihaldatud, aga ka halvustatud, olid 
näitlejad, muusikud ja teised lõbustajad
Kasutatud kirjandus
●
Setälä, P. 2001. Anti kaja naine. Tal inn
●
http://www.culture-of-peace.info/books/history/crete.html
●
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.ht m
●
https://www2.bc.edu/~mcglynka/honors1.html

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13