Bhakti-jooga (0)

AKADEEMIA NORD
Psühholoogiainstituut
Bhakti - jooga
Referaat
Õppeaine: Idamaade psühholoogia
Tudengid:
Maris
Annely
Gerri
Õppejõud:
Anti Kidron
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………….3
Swami Vivekananda……………………………………………………………...3
Bhakti jooga vormid……………………………………………………………….4
Ishvara ……………………………………………………………………………..4
Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus ……………………………………..5
Bhagavan Ramanuja Vedanta -suutrate seletuses bhakti-jooga meetodist...6
Oma arvamus……………………………………………………………………...9
Kasutatud materjalid……………………………………………………………...10
Sissejuhatus
Armastuse-jooga (Bhakti-jooga) on loomulik ja siiras Jumala otsimine, mis algab Armastusest, jätkub vaid Armastuses ja lõpeb üksnes Armastuses. Isegi silmapilgu kestev kirglik armastus Jumala vastu toob meile igavese vabanemise. Kui inimene lõpuks valdab bhakti-joogat, armastab ta kõiki ega vihka kedagi. Ta on muutunud igavesti rahulolevaks. Bhaktit ei saa kasutada maiste eesmärkide teenimiseks, sest senikaua kuni on maiseid ihasid, ei teki sellist armastust. Bhakti on suurem karmast ehk põhjuse ja tagajärje seadusest ning suurem joogast, sest need on mõeldud teatud eesmärgi saavutamiseks. Bhakti seevastu on aga eesmärk ise – vahend ja eesmärk üheskoos.
Swami Vivekananda,
Tuntumaid bhkati-jooga harrastajaid oli indialane Swami Vivekananda, kes sündis 12. jaanuaril 1863.a Calcuttas. Juba lapsena näis temas olevat ohjeldamatut vaimset jõudu, mille ta oli saanud sünnikingitusena eelmiste elude pingutuste tulemusena. See suur joogi ei õpetanud mitte ainult India rahvast, vaid viis maailmale oma õpetaja Ramakrishna sõnumi. Tema õpetustöö algas 1893. aastal peetud usundite maailmakongressil Chicagos. Kui Vivekananda ilmus kongressi avaistungile, jäid teised osavõtjad tema võimuka olemuse varju. Kõik kõnelejad rääkisid oma Jumalast või oma usulahu Jumalast. Vaid Vivekananda rääkis kõigist neist Jumalatest, ühendades need universaalse hingega. Vivekananda õpetas kogu maailmas jooga nelja põhiliiki: radza-, karma -, bhkati- ja dznjaana-joogat. Radza-jooga ehk kuninglik jooga, mis näitab teed kõigi vaimsete tegude täiuslikuks valitsemiseks; karma-jooga, mis käsitleb omakasupüüdmatut tegutsemist ja töö saladust; bhkati-jooga, mis õpetab omakasupüüdmatut universaalset armastust; dzjaana-jooga ehk teadmise ja teadmuse jooga.
Bhakti jooga vormid
Esimene bhakti jooga vorm on SHRAVANA – pühade tekstide ja lugude kuulamine .
Teist vormi nimetatakse KIRTANIKS – Jumalale kiituse laulmine.
Kolmas SMARANA – Jumala kohaloleku pidev meelde tuletamine , kasutades selleks näiteks mantra japa’t.
Neljas liik on SEVA – isetu teenimine .
Viies on ARCHANA – Jumala teenimine, see võib olla isiklik või mitte formaalne või formaalselt grupiga tehtav .
Kuuendaks liigiks on VANDANA – tervitamine või Jumala ees kummardamine , see ei tähenda mitte ainult füüsilist kummardust vaid ka sisemiselt  mõistuse kogu olemuse kummardust Jumalale.
Seitsmendaks liigiks on DASYA – Jumala õpetustele kuuletumine.
Kaheksandaks on SAKHYA – valmisolek tervitada Jumalat igas maailma paigas, igas maskeeringus ja vormis.
Viimane on IŠWARA PRANIDHANA – mis on täielik alistumine. Need teised bhakti jooga liigid aitavad arendada Išwara pranidhanat.
Armastuse-jooga on seeria üksteisele järgnevaid vaimseid pingutusi usulisele mõistmisele jõudmiseks, mis algab tavalisest palvest ja lõpeb eriti kuuma armastusega Kõrgeima Jumala (Ishvara) vastu.
Ishvara
Ishvara on see, kellest on pärit maailmakõiksuse sünd, olemasolu ja lõpp. Ta on Igavene, Puhas, Igavesti Vaba, Kõikvõimas, Kõikteadja, Armuline , õpetajate Õpetaja. Ent eelkõige on Ta „oma loomuse peremees , teiste sõnadega väljendamatu armastus.“ 
Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus
Bhakti-jooga suurim puudus on, et madalamates vormides muutub see sageli kohutavaks fanatismiks. Fanaatikute jõugud, ükskõik, kas need on hinduistid, muhameedlased või ristiusu järgijad, koosnevad alati peaaegu eranditult Armastuse-jooga madalamate vormide harrastajatest. Kõigis religioonides ja maades armastavad nõrgad ja arenemata meeled enda ideaali ainult ühtmoodi, vihates kõiki teisi ideaale ja nende täielik kiindumine ühteainsasse objekti, ilma milleta ei saa tekkida tõelist armastust, toob sageli kaasa kõigele muule sõja kuulutamise. Just selle pärast muutub inimene, kes on tugevasti kiindunud oma isiklikku kujutluspilti Jumalast ja andunud oma religioosse ideaali teenimisele, jõhkraks fanaatikuks, kui näeb või kuuleb midagi, mis puudutab võõrast ideaali. Seda liiki armastus sarnaneb koera instinktile, mis sunnib teda kaitsma peremehe vara; ainult et koera instinkt on inimese armastusest kindlam : ükskõik millises kostüümis tema peremees ka oleks, ei pea koer teda vaenlaseks; fanaatik aga pole võimeline eristama tõde eksitusest. Isiklikud vaated on tema jaoks nii kõikehaaravalt tähtsad, et talle loeb ainult see, kes räägib, aga see, mida räägitakse, pole üldse tähtis. Nii võib ta pidada valet õigeks ja õiget valeks, kui vaid õige inimene seda ütleb, sest isiklikud sümpaatiad varjutavad tema otsustusvõime. Mees, kes on oma ususuuna esindajate vastu sõbralik, hea, aus ja armastav, ei kahtle hetkegi, kui on vaja teha nurjatumaidki tegusid inimestele, kes tema usku ei jaga. Selline oht eksisteerib siiski vaid Armastuse-joogaga tegelemise ettevalmistaval etapil (gaunis). Kui Armastuse-joogaga tegeleja on küpsemaks saanud ja harjutaja siirdub kõrgemale astmele (parasse), ei ole enam põhjust karta selliste kohutavate fanatismi ilmingute tekkimist. Kõrgema  Armastusega (Bhaktiga) täidetud hing on liiga lähedal Armastuse Jumalale ja ei saa enam olla vihkamise levitaja.
Bhagavan Ramanuja Vedanta-suutrate seletuses bhakti-jooga meetodist
"See saavutatakse kriitikavõime, kirgede talitsemise, harjutamise, ennastohverdava töö, puhtuse , vastupidavuse ja liialdatud rõõmu taltsutamise abil. Ka toitumine on bhakti-joogas tähtis. Koos toiduga meie kehasse sattuvad ained mõjutavad meie vaimset tervist. Seepärast peab toidu suhtes olema nõudlik. Ka selles langevad algajad peaaegu alati fanatismi. Toidu puhastamise all mõeldakse ka niisuguse teadmise ettevalmistamist, mida ei kahjusta sellised puudused nagu kiindumus, vastikus ja enesepettus. Meele valitsemine ja õilistamine on kahtlemata kõrgematasemelisem tegevus kui jämekeha ehk liha üle valitsemine. Keha valitsemine on meele üle valitsemise õnnestumiseks siiski vältimatu. Ülemäärane ja tähenduseta fanaatilisus, mis taandab filosoofia täielikult toidu ja köögi poolele, on erikujuline materialism ."
Järgmine tähtis tegur ongi kirgede talitsemine. Tundemeeled ei tohiks vabalt ringi uidata, vaid need tuleks allutada tahte juhtimisele. Mõtted tuleks püüda suunata kõrgematele asjadele. Mõtlemist ei saa siiski sundida teatud suunda, vaid tuleb vähehaaval kasvatada meelelaadi.
Puhtus on bhaktis üheks suureks alusmüüriks, millele rajaneb kogu bhakti. Keha välist puhtust ja toiduvalikut on kerge jälgida, kuid ilma sisemise puhtuseta pole nad midagi väärt. Sisemisse puhastumisse kuuluvad siirus , teiste inimeste omakasupüüdmatu aitamine, ausus, kedagi ei tohi kahjustada ei mõtte, sõna ega teoga; ei tohi himustada teise omandit ; ei ole vaja toita tarbetuid mõtteid ega arutleda teiste õnnetuste ja eksimuste üle. Eriti tähtis on selles loetelus hoidumine teiste kahjustamisest. Erinevad inimesed kahjustavad oma ligimesi väga erinevalt. Võidakse küll mitte kahjustada teisi inimesi, kuid olla julm loomade vastu. Teisel juhul kaitstakse küll loomi, kuid inimesi koheldakse julmalt. Bhakti-jooga teel kaugele jõudnud indialane Swami Vivekananda ütles: "Käskude äärmiselt täpne täitmine põhjustab halba. Mõnede usulahkude mungad ei pese end kunagi, et ei sureks nende kehadel olevad mikroobid, aga nad ei mõtle sellele ebameeldivale lõhnale ega nendele haigustele, mille all peavad teised nende pärast kannatama ."
Kadedusest loobumine on tõeliseks proovikiviks peaaegu igale inimesele. Igaüks võib hetkelise innustuse ajel teha häid tegusid või kellelegi midagi kinkida, kuid see, kes armastab inimkonda tõeliselt, ei ole kellelegi kade. Niikaua , kuni südames asub kadedus , ei ole inimene kaugeltki täiuslik. Väliste seikade treenimisel on väärtust vaid siis, kui need aitavad kaasa sisemise puhtuse arengule.
Järgmine vahend bhakti saavutamiseks on tugevus. Öeldakse, et nõrgad ei saavuta Ātmāt, inimeses olevat jumalikkust. Bhakti-jooga õpilasteks sobivad ainult tugevad ja karastunud. Nõrgad inimesed murenevad tükkideks niipea, kui meele ja keha salapärased jõud on mingit liiki joogat harjutades vähegi ärganud. Ka füüsiline seisund peab hea olema. Kui eriti nõrgad inimesed püüavad järgida mis tahes jooga vormi, tekitavad nad endale tõenäoliselt parandamatuid haigusi või kaotavad mõistuse. Oma keha tahtlik nõrgestamine ei ole tõesti vaimse valgustumise saavutamise vahend.
Ātmāt ei saavuta ka vaimselt nõrgad. Inimene, kes tahab olla bhakta, peab olema rõõmus. Vivekananda sõnade kohaselt valitseb läänemaailmas mõtteviis, et religioosne inimene peaks võimalikult vähe naeratama. Tume pilv peab katma ta nägu. Nägu peab olema nukker ja huuled ripakil. Tema arvates peaksid aga kurvameelsed, närbunud kehaga inimesed minema arsti juurde, sest joogid ei ole nad kindlasti mitte. Rõõmsameelsus on kestev. Meelelt tugev inimene murrab endale teed läbi tuhandete raskuste. Ja kõige raskem ülesanne – murda end välja māyāst, illusioonide võrgust – on nende päralt, kellel on hiiglaslik tahtejõud. Liigset lõbusust tuleks aga siiski vältida, sest see takistab tõsist mõtlemist ja kulutab asjatult meele energiat. Mida tugevam on tahe , seda vähem suudavad tunded seda mõjutada. Meel peab olema kindel, tasakaalukas, harmooniline ja rahulik. Alles siis, kui on omandatud need eriti tähtsad põhiasjad, võib alustada kõrgema Ise armastamise õppimist.
Bhakti-joogas on keskseks loobumine kiindumustest. See peab toimuma loomulikult, selles ei tohi olla sundi ega midagi, millest lahti öelda, ei midagi, mida peaksime endast nagu lahti rebima, ei midagi, mida peaksime endast vägivaldselt eemal hoidma. Bhaktale on loobumine kerge ja sama loomulik kui meie ümber olevad asjad.
Kui inimene bhakti-jooga teel areneb, kasvab armastus oma Mina vastu ja see saab para-bhakti ehk suurema armastuse vormi. Selles staadiumis kaovad kõik vormid, hävivad rituaalid ja jäävad kõrvale raamatud. Jumalakujud, templid, kirikud, usundid, usulahud , maad, rahvad – kõik need piirangud ja ahelad langevad ära iseenesest, kui arenetakse bhakti-jooga teel. Bhakti-joogi vabadust ei seo ega ahelda miski. Bhakta ei tohi maha suruda ühtki tunnet. Kui inimene on täiesti andunud vaimsele mõtlemisele, on soov kasutada seksuaaljõudu soo jätkamiseks väga vähene ja selle viimast jäänust saab muundada vaimseks jõuks.
Oma arvamus
Meie rühma liikmed leiavad, et Bhakti-jooga on üdini positiivne ent raske tavainimesel saavutada kuna nõuab väga suurt pühendumust. Kui pühendumus saavutada, siis lõpptulemuseks on sisemine rahu ja armastus kõige ning kõigi vastu. Igasuguse viha puudumine, mis tekitaks stressi ja ärritunud olekut puudub täielikult.
Nagu eelpool mainitud on Bhakti-joogal ka palju miinuseid. Meie grupp leiab, et kui alustada selle joogaga, siis ei tasuks jääda esimestesse faasidesse, millega võib kaasneda fanatism ning just vastupidiselt Bhakti-jooga eesmärgile saavutada tingimusteta armastus, kaasneb nõrkadel isiksustel just esimestes faasides võõrastus või isegi vihkamine teiste religioonide vastu.
Kui väga süveneda ja endale kindlaks eesmärgiks võtta Bhakti-jooga kõrgemate vormide saavutamine, võib see muuta inimese elu märgatavalt paremaks ning murevabamaks. On ka hea tõdeda, et on olemas palju informatsiooni selle joogaliigi kohta nii eesti keeles kui ka teistes võõrkeeltes.
Kasutatud materialid:
Swami Vivekananda: Bhakti-jooga, ehk, Armastuse jooga. Tõe valgus
http://www.nyingma-buddhism.co m
http://teosoofia.ee/jooga/bhakti_jooga_ehk_armastuse_tee
http://sites.google.com/site/tarkaja/bhakti-jooga
http://www.lilleoru.ee/?mid=210
10