Hugo Raudsepp (0)

Hugo Raudsepp (1883 - 1952)
Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. " Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline.
"Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal , viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt. Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle. Koolitatude popsipoeg Juhan oskab inimestega manipuleerida , kavaldab peremehe üle nii, et too viimaks lausab kingib popsile maalapi. Ühtaegu oskab Juhan võita peretütar Mareti südame ja koos sellega ka talu. "Mikuimärdi" raskuspunkt on omandiiha naeruvääristamisel.
"Põrunud aru õnnistus" (1931) on komöödia, kus üks ajalehetoimetaja koputab vaenuliku erakonna ajalehetoimetajale, kus üks ajalehetoimetaja koputab vaenuliku erakonna ajalehetoimetaja haamriga pähe, mille tagajärjel viimase mõistus lakkab tegusid kontrollimast ja sünnib ümber "loomulikuks" inimeseks, keda huvitab vaid isiklik elamismõnu.
"Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk . Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta.
"Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid " (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.