Jaapani uuem kirjandus- autorid (0)

Nimed ja autorid
Esimesed raamatud
Asai Ryōi
(1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zōshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zōshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bōko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste , mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.)
’’Peony Latern’’
Ihara Saikaku
( 1642 – 1693) Ukiyo-zōshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne . Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud : Haikai soolo - üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku ōkukazu. Proosa kolmes kategoorias: kōshoku, chōmin ja samurai . Esikromaan Kōshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kōshoku gonin onna . (1686)
’’Life of an amorous man’’
17-19. sajandi luule
Matsunaga Teitoku -
Teimon (Kyōto) koolkonna rajaja Matsunaga Teitoku (1571-1653). Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks.
Nishiyama Sōin-
Danrin (Ōsaka) koolkonna rajajaks oli Nishiyama Sōin (1605-82). Ärgitas hülgama püüdlikult peale surutud reegleid ja võtma kasutusele märksa vabama stiili, kus oli lubatud ka kõnekeele kasutus ja hetkemeeleolu väljendus.
Matsuo Bashō
-1644 – November 28, 1694, haikai poeet .Hakkas luulekunstis rõhku panema seosvärsi esimesele värsile (hokku). 1677a. rajas oma luulekoolkonna, mis väärtustas luules selget väljendusviisi, püüet siiruse ja lihtsuse, aga ka nukruse (sabi)poole. Hilisemaks ideaaliks sai karumi (kergus, lihtsus). Bashō oli suur rändur, mil ta pani kirja haibun-stiilis päevikuid. Tema viiest reisikirjast tuntuim on:
Oku no hosomichi (1694). (The state is destroyed, rivers and hills remain, City walls turn to spring, grasses and trees are green .)
Karai Senryū
1750ndatel tõusis esile senryū ehk koomiline haiku . Luulestiil sai nime Karai Senryū (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik Haifū yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. See oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi.
Naljaluule, (count the number of hairs in his masters nostrils) :D :P :D
Yosa Buson
(1716–1783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shōha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777 , mil valmis Shunpū bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas.
Kuu on hägune
kumma see konn sassi sulpsas
taeva või tee
Kobayashi Issa
( 1763 -1828) Karmi saatusega haiku luuletaja, kes valas paljuski oma elu luulesse. Chichi no shūen nikki, Ora ga haru (minu kevad, 1819).
Issat peetakse ebatraditsiooniliseks poeediks, kuigi ta kasutas mitmeid tollal levinud luulestiile: 1) Bashō stiili taaselustava Katsushika koolkonna stiili; 2) koomilist Danrin koolkonna stiili; 3) koomilist „provintsi (inaka) stiili“.
Tigu sul on aeg
hakka juba ronima
Fuji-mäe tippu
Kabuki ja Jourui
Chikamatsu Monzaemon
(1653 – 1725) Läbi aegade üks parimaid Jaapani näitekirjanike.
Oma 20ndate keskpaiku hakkas kirjutama näidendeid Uji Kaganojō jaoks. Hiljem võttis Takemoto Gidayū I ta enda juurde. 1685 -1705 kirjutas enamasti kabuki tekste. Viimased 20a. oma karjäärist kirjutas ningyō jōruri jaoks.Oma lugudes pani ta rõhku jō`le(tunne), jitsuji`le( siirus ) ja aware`le( kurbus )
’’Kaksikenesetapp’’ …models of true love
Tsuruya Nanboku IV,
(1755-1829) Tokugawa Üks juhtivaid kabuki-jōruri näitekirjanikke ja kabuki kaidan- mono stiili alusepanija. Tema läbilöögi tekstiks Tenjiku Tokubei ikokubanashi (1804), milles mängis peaosa Onoe Matsusuke. Kirjutas rohkem kui 120 näidendit, millest tuntuimad Sakurahime asuma no bunshō (1817) ja Yotsuya kaidan (1825).Tuntud ka kizewa näidenditega, mis kujutasid realistlikult ühiskonna alumistesse kihtidesse kuuluvate inimeste elu.
HIINA KEELNE JA HIINA MEELNE
Nakae Tōju,
( 1608 – 1648) Tokugawa Okina mondō (1640). Rõhutab eelkõige pojalikkust. Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele ( shin ) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Yōmei koolkond.
Yamazaki Ansai,
(1619 – 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintōt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shintō loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shintō.
Itō Jinsai,
(1627 – 1705) Tokugawa Gomō jigi ( 1683 ). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninjō) järgi. Oluline oli luule, sest selle abil sai oma emotsioone siiralt avaldada. Kogaku koolkond.
Ogyū Sorai,
(1666 – 1728 ) Tokugawa Gakusoku (1715), Bendō ( 1717 ) ja Sorai sensei tōmonsho (1724). Kuna inimene on oma olemuselt mitmepalgeline ja halvasti informeeritud, on teda vaja kontrollida. Iidne tarkus pärineb vanadest tekstidest. Nende mõistmiseks vajalik klassikalise keele oskus, sest muidu saavad teadmised olema moonutatud. Toetas inimese loomuse rikastamist luule ja muusika läbi. Kogaku koolkond.
Arai Hakuseki,
(1657-1725) Tokugawa Idee kohandada Taeva mandaat nii keisrile kui shōgunile. Moraalse meelekindluse ja austusega keisri vastu on võimalik oma taevalikku võimu õigustada. Ajaloo uurimisel vaja uurida ka muid allikaid , mitte tugineda vaid müütilistele allikatele. Tokushi yoron ( 1712 )- ajalugu rõhuga sõdalasklassi esiletõusule. Oritaku shiba no ki (1717?) on kolme osaline autobiograafia.
Hattori Nankaku,
(1683-1759) Tokugawa Nii kanshi poeet kui nanga maalija . 1724a. Andis välja Tang luule antoloogia Tangshi wuan (Tōshisen). Nankaku sensei tōka no sho (1725). Nõuab, et kirjanik peab püüdma tagasi minna mineviku keele elegantsi (ga) juurde. Möödunud aja elegantsini on võimalik jõuda õigeid mudeleid imiteerides.
Gion Nankai,
(1677-1751) Tokugawa Bunjin, kanshi poeet, nanga maalija ja üks jaapani bunjinga alusepanijatest. Läbi oma luule, maalide ja kalligraafia püüdis ta aga esteetilise ja kaasaegse maailma võimalikult lahus hoida. Shigaku hōgen (1763). Annab edasi oma vaateid Hiina luulele, eriti aga elegantsi (ga) ja tavapärasuse (zoku) teemal.
Populaarkirjandus
Ejima Kiseki
(1677-1736) Tokugawa Sidus end a.1699Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks , et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya-bon`ideks. Kiseki hakkas kirjutama kommentaare kurtisaanide elu kohta. Katagimono žanri kujundas Kiseki välja kirjastusest lahus tegutsemise ajal. Seken musuko katagi (1716), Seken musume katagi (1717) ning Ukiyo oyaji katagi (Visandeid voolava maailma isadest, 1720). Tüüpiline katagimono kogumik: satiirilises laadis kujutatud samalaadsete tegelaste karikatuursed portreed.
Ueda Akinari
-oli üks populaarkirjanduse esindajaid 18 sajandil, oli kirjanik, arts ja õpetlane, oli ka kokugaku õpetlane. Eelkõige kirjutas tondijutte. Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes-raamatu lugemine, Edo ajastust) esindaja. 2 tema tuntud teost: Ugetsu monogatari (vihma ja kuupaiste lood) ja Harusame monogatari (kevad vihma lood).
’’Minu unenägude karpkala ’’
’’Kibitsu pada ’’
’’Sinine rätik’’ ( Helendab punane kuu, Tuul sahistab mändides,Puhas pimedus igiöös, Oh, milleks, milleks küll)
Kyokutei Bakin-
hilis Jaapani Edo ajastu kirjanik. Tema tuntum teos Nansō Satomi Hakkenden(8 koera kroonika-lugu 8 vennast kes olid samuraid ja nende seiklustest) (koosnes 106 osast, ja mis on maailma kõige pikem romaan)mis on kirjutatud ajavahemikel 1814 -1842 (kirjutas seda 28 aastat).
Fusehime and 8 dog spirits
Kokugaku Sharebon
Tayasu Munetake-
tegemist samuraiga Edo perioodil (oli Tokugawa klanni liige), kokugaku õpilane . Tal oli waka debatt Kada no Arimaroga. 1742 aastal palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad wakast. Vastuseks esseele Kokka hachiron yogen Arimaro vastas: wakal pole ei eetilist ega poliitilist väärtust. Tayasu kirjutab, et toetab luule poliitilist ja moraalset funktsiooni (konf. Vaade). Mõlemad leidsid , et waka on muutunud lihtsalt üheks lingvistiliseks vormiks.
Kamo no Mabuchi-
oli 18 saj. kirjanduskultuuri eeskuju. Tegemist poeediga Edo ajastul. Ta oli kindel, et kui ülem klass naudib luulet, siis teeb seda ka alam klass. Esseedekogumikus Man`yōshūkō innustas kirjutama Man`yōshū vaimus luuletusi, et nii taaselustada vana aja loomulikku meelelaadi.
Klassikalise keele kaudu oli võimalik mõista jaapanlase tõelist südant (magokoro). 1764a - Ka`i kō ja 1765a- Kokuikō (meie maa mõtteviisid-Hiina traditsioonide vastu).
Leidis, et poeesial peaks olema roll valitsemisel. Poliitiline kasu tuleneb luule võimalusest väljendada inimeste sügavamaid tundeid.
’’Thoughts about poetry ’’ (Kunagi ammu ole Jaapani keel lihtne ja puhas…Hiina ja India ’’babbeling words’’…rikkusid kõik ära. Be aware of womens poetry)
Motoori Norinaga-
õpetlane kokugakus Edo perioodil. Mabuchi õpilane. Poeesia elegants Kokinshū`s. Mehisus luules pärit Hiinast. Sihiks mono no aware ( paatos ), mis avaldub eriti Genji monogatari`s. Kojiki -den (kommentaarid kojikis) (1798a) – eesmärgiks eemaldada kõik võõrapärane Kojikist, eelkõige aga kanji , kuna märgilise kirjaviisiga kaob yamatogokoro. Kojiki kui shintō põhitekst, mille abil on võimalik rajada usk kami `desse.
’’My personal view on poetry’’ Südame kergendamine, eneseväljendus…kuulaja olemasolu…to know hearts of others )
Santō Kyōden
-tegemist poeediga, kirjanikuga Edo ajastul. Kirjutas nii kibyōshi`sid (pildid+jutt koos), gōkan`e, sharebon`e (lühikesed naljajutud), yomihon`e (tegemist Jaapani stiilis oleva raamatuga Edo ajastul) ja kyōka`sid, ent oli ka ukiyo-e kunstnik.
1782 - Gozonji no shōbaimon (kaupmees, keda kõik teadsid) Kibyōshi žanris: Edo umare uwaki no kabayaki ( 1785 ) ja Shingaku hayasomegusa (1790). Sharebon: Keiseikai shijū hatte (1790). Kibyōshi žanris: Edo umare uwaki no kabayaki (Playboy, Roasted à la Edo) (1785) ja Shingaku hayasomegusa (1790). Sharebon: Keiseikai shijū hatte (The Forty -Eight Grips in Buying a Whore )(1790).
Yuushi Hougen ’’ Live for pleasure alone ’’ (Man about town, Youth , Hira)
Meiji kirjandus
Yano Ryūkei
(tema pseudonimi)- kirjanik ja aktivist poliitikas. Veidi arenenum Meiji poliitiline romaan on Yano Ryūkeis (1850- 1931 ) Keikoku bidan (1883). Sündmustele, mida jutustatakse, on antud kreeka ajaloo autoriteetide refereeringud .
Shiba Shirō-
Meiji ajastu üks tuntumaid kirjanikke. Tema teos Kajin no Kigu (Chance Encounters with Beautiful Women). Tegemist poliitilise novelliga.
Tsubouchi Shōyō-
tegemist autoriga , kriitikuga, tõlkija, näitekirjanik, toimetaja. Tegemist esimese põhjaliku analüüsiva, kriitilise teosega Shōsetsu Shinzui (The Essence of the Novel ) 1885. Nõustus Fellonosa arusaamaga, et kunst on inimese nooblimaid tegevusi. Ka kirjandus on kunst, millel on samamoodi kogemuseväline efekt. Kritiseerib kanzen chōaku printsiipi. Ta jagas romaanid kaheks, vastavalt nende eesmärgile: didaktilisteks ja realistlikeks.
Tayama Katai
(M)-alustas Ken´kyuusha grupis. Tähtsaim mõte „tavalugeja peab jutust aru saama, keel peab olema mõistetav. Kui lugeja ei tunne kaasa tegelastele, pole võimalik romaanist hästi aru saada“.
Natsume Sõseki
(M)-ei kuulunud ühtegi gruppi. Mõjutatud Hiina ja Jaapani kirjandusest pidas lugu ka lääne autoritest. Arvas ,et individuaalsus on vabadus.
„Mina olen kass “
Taishou kirjandus
Mori Õgai
(T)-20.saj olulisemaid autoreid ! Alustas romanistlikult. „Vita sexualis“-osaliselt autobiograafiline. Uskus nii Itta kui Läände, kritiseeris jaap-ste emperalistliku vaimupuudust.
Nagai Kafuu
(T)-teostas 2 erinevat maitset -nostalgia Edo järele+armastus prants .keele vastu. Käis USAs ja Prants.m. ennast täiendamas. Parim tekst nt. „Sumui dogawa“.
Akutagawa Ryuunosuke
(T)-Jaapani lühilugude isa!
„ Hammasrattad “
Dazai Osamu
(T)- kuulus 20.saj proosakirjanik . Teostes pessmimism,iroonia. Mina-romaanid.
„ Inimeseks kõlbmatu“
Varasem Shouwa
Satō Haruo
(1892-1964) varasem Shōwa kirjandus ↓
Alustas oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega, kuid proovis kätt ka luule alal. Tema esimesed märkimisväärsed tekstid olid Supein inu no ie (1917) ja Den`en no yūutsu (1918). Tema arvates modernsel kirjandusel neli joont: naturalism , mis kirjeldab asju nii nagu nad on; hedonism , mis kirjanduses esindab sensuaalset dekadentsi; detektiivsus; uusklassitsism, mille abil autor vaatab sügavale oma karakteri hinge. Peale sõda kirjutas Kindai nihon bungaku tenbō, mis on kriitika tollase kirjanduse pihta.
Yokomitsu Riichi
Tema paremad teosed on vähem kunstlikud, ning kus on näha autori enda isiklikke kogemusi.
Yokomitsu esimest täispikka romaani Shanghai (1928-31) peetakse üheks klassikaliseks uussensualismi näiteks.
Kikai (1930). Teksti läbib omamoodi kütkestavalt rõhuv masendus .
Itō Sei (1905-69)
Itō saavutas tunnustuse J. Joyce `i ja D.W. Lawrence `i tõlkijana.
a1929 hakkas välja andma ajakirja Bungei reibyū.
Kõige ekstreemsemaks näiteks Joyce`i mõjutustest on M hyakkaten (1931).
Yūki no machi (1937) ja selle järg Yūki no mura (1938).
a1950 avaldas D.Lawrence`i Lady Chatterley`s Lover tõlke, mis tõi kaasa kohtuprotsessi.
Kuulsaim täispikk romaan Hi no tori (ajakirjas vahemikul 1949-53).
Ta kirjutas ka mitmeköitelise Jaapani kirjandusmaailma ajaloo, alustades käsitlust Meiji ajast.
Tanizaki Jun`ichirō
Tema arvukate kirjatööde hulgas on nii novelle , lugusid , esseesid, kriitilise tekste, kui tõlkeid.
Esimene tunnustus tuli looga Shisei (1909). 1911a avaldas ta novelli Hyōfū.
Tema mahukaim romaan Sasameyuki (1942). Õdede prototüüpideks tema enda lähedased naised.
Kagi (1956).
Tema eripäraks on vältida kirjutamist endast. Ta romaanid ei ole ei pihtimuslikud, eetilised ega poliitilised, ta ei toeta ühtegi kindlat filosoofiat .
varasem Shōwa kirjandus ↑ Hilisem Shouwa kirjandus↓
Hilisem Shouwa
Abe Kōbō
(1924-93) Kasvas üles Mandžuurias (sellest üheks lemmikuks teemaks võõrandamine). Õppis ülikoolis meditsiini, kuid ülikooli lõpetas ta tingimusega , et ta ei praktiseeriks sellel alal. Rahvusvaheliselt sai ta tuntuks romaaniga ’’Luitenaine’’. Tema töödes esineb palju sürrealismi (-realismi?).
Shiina Rinzō
(1911-73) Üks tuntumaid sõjajärgseid kirjanikke. Tuntumad romaanid Eien naru josho (Igavene prelüüd, 1948). Kaikō (Kokkupõrge,1952), Unga ( Kanal , 1956). Tundis vaid vaest Jaapanit. Teostes näha tema paaniline surmahirm. Teda vaevasid ka eksistentsialistlikud küsimused.
Endō Shūsaku
(1923-96) Kõige mõjukam ja populaarsem kristlik kirjanik sõjajärgses Jaapanis . Alustas kirjanduskriitikuna. 1955a sai Kiiroi hito eest Akutagawa preemia. Tuntumad romaanid Chinmoku ( Vaikus ,1966), Samurai (1980) ja Fukai kawa (Sügav jõgi,1993). Tal on eriline huvi inimese julma käitumise vastu.
Ōe Kenzaburō
(s. 1935) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. 1958a sai ta oma lühiloo Shiiku ( Loomakasvatus ) eest Akutagawa preemia. Tema peamiseks inspiratsiooni allikaks oli ta haige poeg. Samas käivad tema tekstidest läbi ka poliitilised ja pastoraalsed teemad. Ise on ta end nimetanud sengo bungaku „sabaotsaks“. Man`en gannen no futtobōru (Man`en aja esimese aasta jalgpall, Silent cry, 1967). Nimetab vaimset kogemust “ülevuseks”, milles võiks paikneda kolm paradigmat: visioon vägivallast, mis on paljuski apokalüptiline. Ōe arusaam kollektiivsusest, mis on seotud looduslike paikadega. Ülevus on inimese keha. See on sageli seotud seksuaalsete aspektidega, aga ka vägivallaga. Kōzui wa watamashii ni oyobi (Tõusuvesi on mu hingeni jõudnud, 1973) – võib näha kõike kolme paradigmat. Mizukara waga namida o nuguitamau hi (Päev, mil ta ise pühib mu pisarad , 1972).
Kawabata Yasunari,
(1899- 1971 ) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. (oma preemia vastuvõtu kõnes mõistis ta enesetapu hukka :P)
Kawabata sündis Ōsakas arsti perekonnas. Juba kolmeaastaselt jäi ta orvuks ning teda kasvatasid vanavanemad. Vanaema suri neli aastat hiljem ning Kawabata ainus õde siis, kui tulevane kirjanik oli üheksa-aastane. Pärast vanaisa surma, kui kirjanik oli 14-aastane (mõnedel andmetel ka 17-aastane), jätkas ta oma eluteed iseseisvalt.
1920. aastal astus Kawabata õppima kirjandust Tōkyō Keiserlikku Ülikooli, mille ta lõpetas 1924. Kawabata oli tugevalt mõjutatud Euroopa 20. sajandi alguse avangardsest kirjandusest ning asutas koos mõnede teiste noorte Jaapani kirjanikega uuendusmeelse kirjandusliku ajakirja Bungei Jidai (Kirjanduslik Ajastu). Kawabata esimene tuntust toonud jutustus "Izu no odoriko" ("Jutustus Tantsijanna Izust") avaldati 1926. aastal.
Kawabata abiellus 1931. aastal ning kolis Kamakurasse. Teise maailmasõja ajal jäi kirjanik neutraalseks. Sõja järel ilmusid Kawabata kolm vast kõige tuntumat teost: "Yukiguni" ("Lumine maa"; 1947), "Sembazuru" ("Tuhat kurge"; 1951) ja "Yama no oto" ("Mäe hääl"; 1954).
Kawabata uuendas Jaapani kirjandust, eemaldudes seni traditsiooniks olnud realistlikust stiilist. Oma varajastes töödes eksperimenteeris kirjanik sürrealismiga (stiil, mis on hiljem edasi kandunud läbi kogu 20. sajandi Jaapani kirjanduse), lõplikult tuntuks sai ta siiski tänu oma hilisemale impressionistlikule kirjutamislaadile.
(wikipeedia materjal :P)
Mishima Yukio
kodanikunimega Kimitake Hiraoka (14. jaanuarr 1925- 25. november 1970), oli üks Jaapani 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani, luulet, esseistikat ning kaasaegseid kabuki- ja no-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud Nobeli preemia laureaadiks. „ Kuldne tempel“, „Pärast banketti“
Jaapani uus Luule
Tanikawa Shuntarō
(15.12.1921-) Taishō ajastu Üks enim loetud luuletaja nii Jaapanis kui ka väljaspool. Esikkogu Nijuuoku koonen no kodoku (kaks miljardit valgusaastat üksindust, 1952) Murdeliseks 1968. aastal ilmunud sonetikogu Tabi (teekogu). Eesti keeles ilmunud valikkogumik Sõnade asjatu flirt .
Sõnade asjatu flirt- ’' Veri ’’
mehed
valasid sõjas
verd
naiste veri
on uue
elu jaoks
emakoda
on lauluta
kadents
kaheldava armastuse
viimane
kants
Fujii Sadakazu
Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ’’Kohanimed maa sisse tagasi’’ Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ’’Kami no koinu’’. Eesti keeles luulekogu ’’Titt maksab kätte’’
Masaoka Shiki
(Kaasaegne luule)-haiku ja tanka moderniseerija. Nägi luule ja loodusesuhetes 3 liini-¤shasei(tekstid elust) ¤selektiivne reaalsus ¤makoto(tõelisus). Arvas, et poeet peab keskenduma uurimisele. Impulssi peab saama lihtsatest asjadest ja samuti lihstalt need lugejale ära seletama.