Hinduism (1)

hinduism
2011
rajaja
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon
On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada
veedade autoriteeti
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu
tulemusena
Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi
U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e
Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid
draviidid
Pühad kirjad
Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust
nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha
teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste
püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt
säilitasid.
Veedasid jaotatakse kolme rühma:
1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-,
palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks
mõeldud loitse.
2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda
raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja
selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite
rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada
üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi
kõrvalekalle kaotas ohvi mõju.
3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja
täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi.
Upanisad ­ see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka
veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende
kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp.
Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on
religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades.
Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade
meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured
eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata".
palverännakud
Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks
on:
Ayodhya
Dvarka
Hadwar
Kanchipuram
Mathura
Ujjain
Varanasi
Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres.
Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti
sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves,
tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus.
Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui
Jupiter on Veevalaja tähtkujus ja Päike siseneb Jäära
tähtkujusse.
Palvetatakse kodus, templites ja gurude-usuliste
õpetajate juures.
eetika
Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm
põhimõtet:
1. Õiglus
2. Ausalt saavutatud õitseng
3. Nauding
Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks
mõistet: DHARMA ja KARMA, mis on õige käitumine ja
põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises
elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes
eludes.
Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus
paremat taassündi.
Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha
­ uuestisünni tsüklist pääsemine.
Suhe jumalusega
Jumalateenistus väga individuaalne ­ kodus, looduses
või templites.
Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene
kuulub või kus ta elab.
Templiteenistust viivad läbi brahmaanid.
Ohverdamine, protsessioonid, palverännakud
Gangese äärde Varanasi, Ahmisa ehk vägivallatuse
idee ja selle rakendamine.
kalender
Hindu kalendris on päevad, nädalad ja kuud jaotatud
samaselt meie kalendrile, ainult selline jaotus on
tehtud teiste põhimõtete järgi. Kuud on jaotatud
päikese ja kuu erinevate paiknemiste järgi teineteise
suhtes.
Vasara tähendab päevi nädalas. Nädalapäevi on 7,
nende nimedeks on sanskripti keelsed taevakehad,
mis sellele päevale kuuluvad.
nädalapäevad
RAVI ehk pühapäev, selle päeva taevakeha on päike
SOMA ehk esmaspäev, taevakehaks on kuu
MANGALA ehk teisipäev, taevakeha on mars
BUDHA ehk kolmapäeva, taevakeha on merkuur
GURU/BRUSHASPATI ehk neljapäev, taevakehaks on
jupiter
SHUKRA ehk reede, taevakeha on veenus
SHANI ehk laupäev, taevakeha on saturn
kuud
Chaitra (?????, ???)
Vaishkh (?????, ?????)
Jyaishtha (???????, ???)
shdha (????, ?????)
Shrvana (??????, ????)
Bhaadra or, Bhdrapad (???????, ????)
shwin (??????)
Krtik (???????)
Agrahayana /Mrgashrsha (??????????, ????)
Paush (???)
Mgh (???)
Phlgun(???????)
PÜHAD PAIGAD
Pühasid paiku on Indias palju, nende hulka loetakse nii
templeid, pühasi iidseid linnu kui ka Induse jõge.
Pühadeks peetakse ja kummardatakse ka loomi,
näiteks lehma.
Pühad kohad on ka meie enda sees ja neid kutsutakse
Chakrateks, neid on kehal 7.
chakrad
1. Sahasrara Chakra ­ pea peal
2. Ajna Chakra/Trikuti ­ kulmude vahel
3. Vishuddha Chakra ­ kurgu piirkonnas
4. Anahata Chakra ­ rinna piirkond
5. Manipura Chakra ­ päikese põimik
6. Svadhisthana Chakra ­ allpool vööd
7. Muladhara Chakra ­ selja algus
Elu
Elul on 4 etappi:
1. Õppimise aeg
2. Kodu ja pere loomise aeg
3. Erakuna elamise aeg
4. Kerjava askeedin rändamise aeg
Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid,
kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma
karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale
või madalamale.
surm
KASTID JAGUNEVAD:
1. Brahmaanid ehk preestrid
2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid
3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja
käsitöölised
4. Suudrad ehk teenijad ja orjad
Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära
ning hing pääseb vabaks
Aegade lõpp
Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu,
kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale.
Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba.
liturgia
Jumalateenistus on individuaalne
Jumalate kummardamine
Surnukehade põletamine
Jooga
Ohverdamine
Palverännak Varanasi
Taimetoitlus
Loomade austamine
Pulmad on väga värvikad
Suured pidustused jumalate auks
Üleloomulik kogemus
Hinduistid usuvad karmasse. Karna on teo ja tagajärje
seadus. Karma sõltub inimese tegudest elu ajal. On
olemas hea karma ja halb karma. Karma määrab ära
selle, kas järgmine surm on eelmisest parem või
halvem.
Hindud usuvad hingede rändamisse ehk
reinkarnatsiooni, teisiti võib öelda ka taassündi. Nad
usuvad, et inimesel on aatman ­ sisemine mina, mis
läheb taassünni kaudu teistesse kehadesse. Hingede
rändamine lõppeb siis, kui sisemine mina ühineb
brahmaniga, maailma hingega.