Meedia mõju (19)

Meedia mõju
Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks.
Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis “1984” oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet esitada võimalikult tähelepanu köitvalt ja mõjusalt. Võime kindlad olla, et massiteabevahendite pakutav info meie tajuvälja jõudes meid mõjutab.
Meedia tekitatud muutused inimese mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud indiviidi huvidele. Massiteabevahenditest ammutatav faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule teabele saame muidugi hulga kasutut. Kogu meelelahutust võib info hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu. Kahjulik mõju avaldub teatud tüüpi informatsiooni tekitatavates negatiivsetes emotsioonides ja käitumismudelites. Kuna inimesi huvitavad rohkem halvad uudised, siis pakutakse neid vastavalt turumajanduse seadustele rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikul inimesel tekitada arvamuse, et kõik ongi nii halvasti, nagu uudistesse paistab, ja viia masenduse ning pessimismini.
Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses “1984” sobiva näite “vihkamise minutiga”, kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema.
Täiskasvanutel võib samuti olla raskusi tõese ja väära informatsiooni eristamisel, kui nad ei saa ühe meediakanali teavet teise pakutavaga ja tegelikkusega võrrelda. Mittedemokraatlik riik ei pruugi seda võimaldada ja võib koguni teadlikult takistada teabe kontrollimist. Kallutades rahvale kättesaadavat infot sobivas suunas, muudab riik ka nende otsuseid. Meedia kasutamist inimeste vaoshoidmiseks käsitleb V. Pelevini romaan “Generation P”, kus kõik Venemaa poliitikud on televiisorisse lastud arvutisimulatsioonid ja otsuseid teeb kitsas huvigrupp . Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat teavet poliitikute tegevuse kohta, mis tuleb läbi mitme meediakanali. See näitab, kui oluline on
ajakirjandusvabadus ja mitme sõltumatu meediakanali eksisteerimine, mis kindlustab adekvaatse info.
Meedia mõju on tänapäevases ühiskonnas paratamatu, seetõttu peame õppima infot valima ja kontrollima. Lastele tuleb selgitada, kuidas massiteabevahendid võivad muuta inimese maailmapilti ja õpetada neid meedias nähtut reaalsusesse mitte üle kandma. Objektiivse otsustamise huvides peab inimestel olema võimalus teavet kontrollida. Selle tagab ainult mitme sõltumatu meediakanali olemasolu.