10 klass (3)

Muusika ajalugu 10. klass
Muusikastiilid:
Gooti 13-16 saj.
Renessanss 14-17 saj.
Barrokk 17-18 saj.
Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj.
Romantism 19 saj.
Modernism praegune aeg
Vanaaja muusika :
Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus , Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina . Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikale ka väga olulist ühiskondlikku tähtsust (Dionysose pidustused).
Muusika keskajal:
Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, kus väga suur mõju oli kirikul. Võimu kindlusta-miseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Ning kõige tähtsamaks raamatuks oli Piibel .
Samuti ehitati jumalasõna kuulutamiseks ka uhkeid kirikuid. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis levisid ristiusuliste seas juba Vanas-Roomas. Need viisid tõi Vahemere
maadesse Juudirahvas.
Aja jooksul need laulud kaotasid oma idamaise värvingu, ning muutusid lihtsamateks ja karmima-teks. Paavst Gregorius I auks hakati neid viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Paavst Gregorius I koostas koraaliviiside valikkogumiku, mis sai valmis 7 saj. alguses. Need laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Nad olid nukra varjundiga karmid laulud. tavaliselt aeglase rütmiga. Puudus kindel taktimõõt, ning rütm allus tekstile.Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles. Mitmehäälse muusika areng pole täpselt teada, kuid vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7 -ndal saj. Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist.
Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik. Oreli levikuga on seotud varasemate mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus- ladina keeles orel on ORGANUM . Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal . Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl.
15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus kunst tekkis keskaja lõppsajandeil, mil katoliku kiriku võim hakkas kõikuma. Renessanss kunst hülgas Askeetliku kunsti iluideaali ja asendas selle humanistlikuga, mis ülistas inimest ja elu ennast. Inimest kujutati nüüd elujõulise ning kaunina, ning tema ilu nähti vaimu ja keha harmoonia tasakaalus. Enne Renesanss ajastul kiusas kirik taga ilmalikku kunsti. See oli õukondlik ilmalik kunst, mille tähelepanu keskpunktis olid meeleolukad laulud armastusest ja naise ilust . Renessanss ajastul musitseeriti kodus
oma lõbuks. Korraldati külalistega muusikaõhtuid, ning nüüd ei olnud professionaalseteks muusikuteks ainult mungad . Muusik võis leida tööd õukonnas või mõne haritlase kodus. Kuna muusikute järele oli suur nõudmine, hakati neid ette valmistama erilistes õppeasutustes , millest kujunesid konservatooriumid. Esimene taoline õppeasutus asutati 1537.aastal Napolis.
Renessanss ajastul armastati väga mitmesuguseid polüfoonilisi laule. Nende loomisel hakati eesätt kasutama rahvaviisi koos erksamate rütmidega, mitte aga askeetlikku tardunud kõla. Uudseks jooneks oli ka looduse jäljendamine (lindude vidin, vete vulin jne.), ning populaarseimaks lauluviisiks oli MADRIGAL , mis tekkis Itaalias. Need olid vaba, arendatud vormiga , algul ühehäälsed, seejärel 4-5 häälsed laulud.Need laulud kajastasid igapäevaseid elusündmusi või lihtsalt õrnu tundeid. Samaaegselt tekkis ka uusi vaimulikke laululiike nagu hümnid.
15. saj loodi protestantlik koraal, mida lauldes Saksa talupojad lahingusse läksid. M. Lutheri "Üks ja kindel varjupaik ". Protestantlik koraal oli uut liiki laul, kus ülemist häält laulis terve kogudus . Saatetausta või akorde mängiti orelil. Rõhutati ülemist häält, teised hääled olid saatehääled. Nii tekkis homofooniline stiil 16 sajandil.
Renessanss ajastul katsetati ka uudseid kõlakombinatsioone, otsiti väljendusrikkaid kõlavärve, mis soodustas oluliselt ka instrumentaalmuusika tekkimist. Kui varem kõlas inst . muusika mõne laulu või tantsu saateks, siis hiljem kuulati meeleldi ka mõnel pillil esitatud laulusaadet või improvisatsiooni. Ren. ajastul valmistati ka uusi pille. Ning 16 saj. loodi pill, mis oma vibreeriva kõla tõttu oli lähedane inimhäälele. See pill oli viiul , mille muutis täiuslikuks viiulimeister Stradivari. Ren. ajastul hakati jumala-teenistuseks mõeldud muusikat esitama ka kontsertmuusikana ja nõnda tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed. Missa (tavaline jumalateenistus), Reekviem(leina), Passioon(Kristuse kannatustest).Kõik need teosed on seotud Piibli ja usuga. Esimene ilmalik suurteos OOPER loodi Ren. ajastul. See on lavateos , kus tegelased väljendavad oma mõtteid ja tundeid laulude kaudu sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laul- soolo . Kooslaul- ansambel või koor. Aaria on ulatuslikum soolonumber, kus domineerib väljendusrikas meloodia . Väike aaria- kavantiis, ariett ,ariooso. Retsitatiiv - jäljendab kõnet. Ansamblid : 2 lauljat- duett , 3 lauljat-dertsett, 4 lauljat- kvartett , 5 lauljat- kvintett , 6 lauljat- sekstett . Stseen on vaba ülesehitusega episood , milles vahelduvad sooloansambli ja koori numbrid . Ooperis esinevad samuti beletinumbrid, orkestri vahemängud. Ooper algab avamänguga. Sageli on vaatuste ees ka sissejuhatus. Sisult on ooperrid tõsised või koomilised.