Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

10 klass (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
10 klass #1 10 klass #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pistricusion Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon-pr. Keelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16. saj oli see valdavalt 4-häälne ja armastussisuga. Clement Janequin-sansoonide looja. Sajandi teisel poolel kaotas sansoon oma polüfoonilisuse ning peameloodiaks sai ülemine hääl. Itaalia lauluvormid-16. sajandi ilmalikus laulus eristati 2 suunda. a. hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased b. peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega. Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv refrään, ülemises hääles meloodia. Madrigal-sai alguse 1530.a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris viimases reas. Sisult armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane

Muusika ajalugu
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside i

Muusika
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika
thumbnail
4
doc

RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND.

RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaali

Muusika
thumbnail
7
docx

Keskaja muusikaajalugu

kirkutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt. Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks. 4) Motett ­ nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5) Madrigal ­ Ilmalik polüfooniline laul 6) Sansoon ­ prantsuse iilmalik laul Hilisrenessanss heliloojad : Orlando di lasso (1532 ­ 1594) [Orlandus Lassus] Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 ­ 1594) Thomas Morley John Dowland Barokk (17.saj ­ 18.saj I pool) Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Keskaja ja renessanss muusika

Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega. Rahvaliku laulutüübi nimetus oli frottola, mis oli lihtsas vormis salmilaul, millel oli tihti ka refrään. Veel otsesemalt matkis rahvamuusikat villanella. 16. sajandi lõpus sai väga populaarseks villanella üks alaliik, tantsulaul balletto. Madrigal erineb neist oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljendusviisi poolest. Madrigalid on enamasti tõsised

Muusika ajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp

Muusikaajalugu



Lisainfo

Vanaaeg kuni keskaeg. Renessanss, Gooti, Klassitsism, Ooper

Kommentaarid (3)

hunger profiilipilt
hunger: hea, ülevaatlik
18:26 14-06-2009
ShineyStar profiilipilt
ShineyStar: suht hea :D
15:57 10-06-2010
poisike123 profiilipilt
poisike123: tänud
11:42 19-10-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun