Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele
Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla.
2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2
-J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Pani aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. -J.Hurt (1839-1907): Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Eesti Kirjameeste Seltsi president. Pildid isamaa sündinud asjust. -C.R.Jakobson(1841-1882): Kolm isamaakõnet. Asutas ajalehe Sakala. Oli baltisakslaste vastane. 11. Mis oli Manasseini revisjoni eesmärgiks? Koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 12. Mis muutus venestamisega Eesti hariduses? Õppekeelekssai vene keel; õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud vallandati. 13.Miks omas Hugo Treffneri gümnaasium Eesti soost haritlaskonna kujunemisel suurt tähtsust? Sest siin sai ettevalmistuse suurem osa Tartu Ülikool õppima asunud eestlastest. 14.Millised tööstused arenesid Eestis 19 sajandi lõpul? tekstiili-, masina-, metalli- ja paberitööstus. 15.Mis olid 19
TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine. · Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades. · Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k.
· Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm. · ,,Suur lõhe"- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele · Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis · 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata. (hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused
usuõpetus välja roogitaks. Selle tõttu läks tülli J. Hurdaga. 1878 a oli ,,suur lõke" ( nende tüli) Ehitas näidistalu Kurgjal. Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada. 1868a Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg orjapõlv. Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks
juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3
(1866) ; Eesti Põllumeeste Selts (1870); Eesti Kirjameeste Selts (1872). Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ja uute kooliraamatute väljaandmise eest. Seltsi presidendid: J.Hurt, C.R.Jakobson. Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule kogumine. Venestamine tsaari valitsuse poliitika Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. (kuberner Eestimaal Sergei Sahhovskoi ja Liivimaal M. Zinovjev). Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. · Asjaajamiskeel vene keel, kubermanguasutustesse suunati tööle venekeelsed ametnikud. · Tugevnes tsensuur. · Haridus venekeelne (1887); vene keelt mitteoskavad õpetajad lasti lahti, 1893.aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis (Jurjevi Ülikool). · Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes.
1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord -asjaajamiskeeleks vene keel -Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud
pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka. Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud. 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku. Venestuse algus Eestis Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud. Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Talurahvakohtud kaotati. Maakondades talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine
1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri -- keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19.
1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri -- keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19.
Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine.
Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882. A Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteosta nimetati 1885. Aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovskoi nägi oma ülesannet ,,eestlaste liitmist tõeliselt suurde vene perekonda". Kõijkal määrati ametisse vene ametnikud, kes ei tundnud siinseid olusid ega keelt
· Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast · Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg Manasseini revisjon · koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle · selle alusel hakati venestamist teostama Ümberkorraldused Baltikumis · 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Sahhovski) · igale poole vene ametnikud sakslaste asemel · ametiasutustesse vene keel · talurahvakohtud kaotati · maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd · Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks
,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880- ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine.
Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt. Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine
– Aleksander I –algul haritud ja reformimeelne. Lubas TÜ taas avada. Nikolai I - valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. Aleksander II – tema ajal loodi Aleksandri kool (I auks), Aleksander III- algas ääremaade venestamine.. 32. Miks algas venestamine, milles see seisnes. – Aleksander III võimule tulekuga , eesmärgiks oli ääremaade kindel liitmine Venemaaga. 1882- Manasseini revisiooniga- koguti balti erikorra kohta halvustavaid andmeid. 1885- määrati uued kindralkubernerid. Eestis- Šahhovski ja Liivimaal- Zinovjev. 33. Kas venestamine saavutas oma eesmärgi, selgita! – Ei, enamik seltse ikkagi tegutses edasi venestamise ajal. 34. Ehitused, mis venestamiseaega meenutavad. – Aleksander Nevski katedraal ja Kuremäe klooster. 35. Eesti Üliõpilaste Selts. – Kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks
EKS 1872- eestikeelne kirjasõna - suur lõhe Hurt ja Jakobson, erimeelsused, rivaalitsemine, erinevad meetodid radikaalne Jakobson ja Köler - venemeelsed, kirikuvastased, majanduse arendamine, põllumeesteseltsid, sakala, mõõdukad Jannsen ja Hurtsik - baltisaksapoolsed, kirik, hariduse ja keele arendamine, Postimees EESTI 19. SAJANDI II POOLEL - Manasseini revisjon baltisakslased kaebasid et ei suuda eestlasi ja lätlasi ohjeldama manassein läks asja uurima 50 k kaebekirja baltisakslaste kohta taheti piirata bs võimu - Venestamisega kaasnenud ümberkorraldused saksa ametnikud asendati venelastega vene keel kui riigikeel TÜ venekeelne õigeusu levitamine nimede venestamine - eestlaste suhtumine venestamisesse
Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eesotsas kooliõpikutega. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele. 1868 pidas Jakobson ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne valguse,pimeduse ja koiduajast. 1878. Hakkas ilmuma ajaleht ,,Sakala" mis sai eesti kõige loetavamaks leheks. 1881. asus troonile Aleksander III ,kes oli piiratud ja tagurlike vaadetega ,tuues sellega eestlaste oludesse suuri muudatusi. 1882 Tuli Balti kubermange revideerima Manasseini revisjon , kelle ülesanne oli koguda halvustavaid andmeid kuid neid kogutuid andmeid ja 50 000-ndet palvekirja kasutati venestamise teostamiseks. 1885. nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. 1901. langes sõjaväkke võetud meeste lugemus 80%-le 1888 avati Aleksandriakool mille õppekeeleks sai venekeel. 1893 lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus valitsuse korraldusel.
-ndad aastad 1880. aastal lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882. aastal suri C.R.Jakobson Venestusperiood Eestis Mõiste, põhjus 1881. aastal atendaat tsaari Aleksander II le võimule tuli Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 1882-1883. aastal läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused Ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovski, M.Zinovjev Tühistati balti erikord tühistati lõplikult (millal ja miks kehtestati) Asjajamiskeeleks vene keel Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolimeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud
aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893. a venestati Tartu Ülikool Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud
· Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni usuvastasus · 1880 Hurt lahkus Eestist · Jakobson läks tülli Jannseniga, sest viimane oli vanameelne ja tegi koostööd sakslastega · 1881 tapeti Aleksander II, võimule sai venemeelne Aleksander III · 1882 Jakobson suri ootamatult · 1884 Otepääl õnnistati sisse sinimustvalge VENESTUSAEG Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada. · 1882 Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma · 1885 uued kindralkubernerid Zinovjev ja Sahhovski · sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel
· 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge. · Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes. · Reformide aluseks 1882.-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon. Ümberkorraldused: · Ametisse uued kindralkubernerid · Tühistati Balti erikord · Asjaajamiskuluks vene keel · Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine. · 1889 Tartu esimene kroonualgkool (Mart Reinik) · Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893.a venestati Tartu Ülikool Jerjevi nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud.
· Haridustaseme suurenemine · Kirjakeele areng (õppekirjandus) · Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus · Laulu-ja mänguseltsid · Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia) IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati,
Süvenesid pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. 1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu
-Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja. -Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks. -Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. -Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine -Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. -1887.sai sundlikuks õppekeeleks vene keel. -Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus.
Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, edasised süüdistused ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele (1880 lõpp). Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti ta EKS presidendiks, millepärast astusid sealt välja Hurda pooldajad. 1882 Jakobson haigestus kopsupõletikku ja suri. Köleri tähtsus hakkas tõusma. 10. teema: Eesti 19. Saj teisel poolel 1) Manasseini revisjon 2)Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata Kubermangud said uued kubernerid Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelaste ametnikega Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel! Mõnede linnade nimed muudeti: Tartu=Jurjev, Tallinn=Reval
aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Vene soldatite paraadrivistus Tallinnas u. 1910 aastal 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine
Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine erinevate seltside tekkimine nt: vanemuise selts. suur lõhe Suur lõhe tekkis siis, kui Jakobson asus baltisaksa kirikuõpetajate kõrvalt ründama kirikut ja usku kui sellist. Ta tegi seda varjatult, pilgete ja torgete kaudu, kuid Hurt tabad Jakobsoni suuna kiiresti. Hurdi ja Jakobsoni vastumeelsus põhjustaski suure lõhe. Teema 10 Eesti XIX sajandi II poolel Manasseini revisjon 1. 1882. aastal saadeti senaator Manasseid kontrollima eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise olukorda, kelle eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1
Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus Lk. 15-17 (Manasseini revisjon 1882, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Hugo Treffner, Villem Reiman, Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. sinimustvalge õnnistamine) *Manasseini revisjon 1882- Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini
2. Mõõduksa suund- Jannsen, Hurt, koostöö baltisakslastega, ettevaatlikus Venemaaga, rõhk haridusel. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Ajaloo arvestuse 10.teema: Eesti XIX sajandi II poolel 1) Manasseini revisjon Baltisakslased olid kaevanud, et ei suuda eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist vaos hoida. 1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2
Mihkel Suigusaar (1842-1916) töötas vaimulikuna Pärnus, oli õppinud Riias ja Moskvas. EESTI KULTUUR VENESTUSAJAL 1880. AASTATE ALGUS- 1905 Venestusperiood algas Sahhovskoi kuberneriks määramisega, üldisemalt 1880-ndate esimesel poolel Aleksander III võimuletulekuga (esimene keiser habemega). Eestlased olid algul entusiasmi täis ning käisid kultuuri toetuseks keisrile baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada Venemaal materjali, mille põhjal otsustada, kuidas ühtlustada seni eriasendis olevaid Balti provintse Venemaaga. Baltisakslasi puudutas eelkõige haldusaparaadi venestamine. 1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal
Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus (15-17) : Manasseini revisjon 1882 - Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Ado Grenzstein -Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva
1) Venestuse mõiste ja põhjused · 1881. a atentaat (tapmine) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III · Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisakslaste mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes · Tegevuse eesmärk: siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge 2) tähtsamad venestusreformid balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu pealesurumine · Reformide aluseks 1882.-1883. a läbiviidud Manasseini revisjon · Ametisse pandi uued kindralkubernerid Sahhovski, Zinovjev · Balti erikorra tühistamine · Asjaajamiskeeleks vene keel · Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, endiste koolmeistrite vallandamine, sest nad ei osanud vene keelt · Aleksandrikool avati vene keeles (kuigi eestlased kogusid raha, et seda eestikeelsena avada saaks) · 1893. a venestati TÜ Jurjevi-nimeline (1030
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid Venestamise läbiviimiseks saadeti 1885
Baltisakslaste vastu Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid. Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president. 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend. Ado Grenztein: Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele
1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 1881–1894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.– 1883. aastal Balti kubermangudes läbi Manasseini revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui ka kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti 18. sajandi viimasel kümnendil. 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889
Carl Robert Jakobson. Radikaalsem suund, nõudis kooliolude parandamist, karskusideed, usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli ,,Sakala." Arvustas ühiskonna palju. Teda vihati ka palju. Venestusaeg Aleksander III jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon Saabusid Balti kubermange revideerima. Senator Manassein. Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Neid kasutati aga hoopis ära, et korraldada omale sobivaid ümberkorraldusi. Haridussüsteem korraldati samuti ümber: vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. 1887. aastal sai sunduslikuks vene keel. Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks. Ado Grenzstein algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus venestama
Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka. Venestamine ja moderniseerimine - Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon. 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel. - Venestamine toimus kahes suunas kultuur ja haldus. Haridussüsteem- 1880 vene keel koolide õppekeeleks. 1893. Muutus saksakeelne Dorpati (Tartu) ülikool Jurjevi ülikooliks (ka linna nimi muutus). Vene õigeusu propageerimine. Romanovite dünastiale püstitati mälestusmärgid. Võitlus saksastumise ja venestumise vahel.
märts ja šovinistlik valitseja. 17 Eesti seltsi märgukiri Aleksander III-le; saadikutele keisri korraldatud vastuvõtt 19. juuni Petrodvoretsis. 20. august Avati Tallinna Peetri Reaalkool. Suri C. R. Jakobson (41-aastaselt), Jakob Hurt oli siirdunud Peterburi, Eesti 1882 ühiskond oli ilma silmapaistvate juhtideta. Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile 1882–83 järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga. 1883, 7. Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium. detsember 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
talupojad appi. Talupojad jäid vastuhakul alla ning neid karistati peksmisega. 16. 1863 a. kehtestati uus passiseadus. Talurahvas sai keisririigi ulatuses täieliku liikumisvabaduse. Kümned tuhanded eestlased asusid elama Valgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ning mujale. Enamasti siiski Eesti vahetusse lähedusse. 17. 21 -22 aprill 1802 VENESTAMISE AEG 1. Millal asus troonile Aleksander III? 2. Manasseini revisjon. 3. Venestuse algus, poliitilised ümberkorraldused. 4. Venestus hariduses. 5. Õigeusu levitamine venestusvahendina. 6. Venestuse toetajad Eesti. 7. Willem Reimani tegevus venestuse vastases võitluses. 8. Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) loomine, selle lipu õnnistamine. 1. Aleksander III astus troonile aastal 1881. 2. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadlike privileegid kinnitamata. Lähtudes
aladele, kuid see algas varem juba Poolas ja Leedus 19. saj I poolel, peale Poola ülestõusu. Venestamine arenes Ukrainas 1870ndatel aastatel. Balti provintside venestamine on Vene impeeriumi järjekordne samm. Venestamise raskeim koht jääb 1880ndate ja 1890ndate vahele, toimus valitsemise vahetus, kus võimule sai Aleksandr III. Aleksandr III juures tuuakse välja suurt rahvuslust ja sõjaline rahvuslus. Ta ei kinnitanud balti-saksa seisuste privileege. Manasseini revisjon- 1882/1883. a tegi Liivimaal ja Kuramaal ringsõidu, kus ta kontrollis kohalikke olusi ning hindas olukorda riigivõimu vaatenurgast. Pidi kindlaks tegema reformivajadused, mida ja kas on vaja midagit muuta? Revisjoni käigus Eesti talupojad esitasid massiliselt kirju (10 000). Palusid kõiki muudatusi, paluti vene seaduste kehtestamist, et eestlased saaksid rohkem õigusi, et leevendada maa puudus jne. 1884- Esitas tsaarile, kus ta kritiseeris baltimaid ning nõudis suuri korraldusi.
sai Köhler, Jakobson suri rahvusliku liikumise lõpp 4.6 Venestamine Eestis 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus (juhti polnud) aastatel 18821883 toimus Eestis senaator Manasseini revisjon, kus kasutati sakslaste vastu esitatud nõudeid, revisjoni tulemusel koostati tsaarile märgukiri Manassein saadeti siia Peterburist avaldusi koguma, põhjuseks osa baltisaksa kaebusi, et ei suuda liikumist vaos hoida eestlaste ja lätlaste poolt esitatud palvekirjadest (50 tuhat) kasutati vaid sakslaste vastu suunatud osa, eestlastele meelepärased nõuded jäeti kõrvale (rahvuskeel, kool jne) 1885
V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi." 1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda ilmus "Postimees" Karl August Hermani käe all nädalalehena. Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa
1881 aastal hakkas ilmuma ajaleht Olevik, toimetajaks Ado Grenzstein. Eesti ajalukku Grenzstein läinud ka tugeva venestuse toetajana, kuid see pole veel päris selge, vajab uurimist. 1882 sureb ootamatult Jakobson 40 aastasena ja see tähendas seda, et jakobsoni toetajad jäid ilma juhita, sest samaväärset meest polnud võtta asemele. 1882 hakkavad ilmuma ajalehed Virulane ja Valgus- ajakirjandusmaastik muutus järjest mitmekesisemaks ja muuts rohkem eestlaste igapäevaelu osaks. 1882-1883 Manasseini revisjon- Kuramaa ja Liviimaa kubermangus viidi läbi üldine revisjon, et aru saada, milline tegelik ühiskondlik olukord on. Läbiviijaks oli senati liige nikolai Manassein. 1883 aasta suvel jõudis kätte rahvusliku liikumise lõhe haripunkt, aleksandrikooli komitee koosolekul läksid hurda jajakobsoni toetajad teravalt vaidlema ja mindi enam tülli. Riigivõimkasutas seda olukorda ära ja 1884 aastal aleksandrikooli liikumine asi ametliku
Aleksandrikooli peakomitee tasandil. Ei ole siiski miskit jäävat inimeste huvid olid siiski sedavõrd erinevad. 1880-ndate aastate alguses hakkab mitte ainult baltisaksa, vaid ka eesti seltskond aru saama, et maale on tulemas venestamine. Selleks esimeseks väljundiks, mida baltisaksa seltskond paremini tajus, oli see, et maale tuleb keisri poolt saadetud revident Nikolai Manassein. Tema on Aleksander III poolt saadetud. Aleksander III oli slavofiil oma arusaamadelt ja ideelelt. Manasseini ülesandeks oli peamiselt revideerida Liivi-ja Kuramaa olusid. Ta mitte ainult ei sõitnud ringi ja vestelnud inimestega, vaid talle oli võimalik ka palvekirju ja kaebusi esitada. Talupojad hakkasid seda ära kasutama. Palvekirjade võimalust kasutati ära, loodeti, et need leiavad keisrikojas läbiarutamist. Seetõttu hakati neid väga massiliselt kirjutama. Liivimaa Eestimaa poolelt on kirjutatud peaaegu 45 000 palve- ja kaebekirja. Samuti
annaabi.ee 
