Balti erikord ja keskvalitsus (0)

BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS

*Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864
*1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp
*1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks
*1808-1819 – Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses
* 1812 – 1829 Filippo Paulucci
* Kuberner , kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused , sisekaitseüksused
*1801 – Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson
*1809 – blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku
*1812 – Napoleoni väed tungisid Kuramaale
*Barclay de Tolly

TALURAHVA OMAVALITSUS

19. sajandi talurahva seadused Eestis
Põhjused:
1.Majanduslikud põhjused
-mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine
-senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid
2.Poliitilised põhjused
- tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis
-Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa
3.Kultuurilised põhjused
-pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega
-olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased
Talurahva seadused:
I “Igaüks” 1802.a
- talupoeg sai õiguse vallasvarale
-talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised on täidetud
II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus
-täpsustati teokoormised
- vallakohus seati sisse
-1805.a Kose -Uuemõisa talurahva vastuhakk
III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub
-E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks
-maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida
-talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu

Talurahva koormised

-mõisakoormised
-riiklikud koormised
-pearaha
-nekrutiandmise kohustus
-kogukondlikud koormised
1866. a vallareform
-omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt
-vallavalitsused

VAIMUELU

TÜ

-taasavati 1802.aastal
-neli teaduskonda : usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks)
-Georg Friedrich Parrot – tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse
-õppekeel oli ladina ja saksa keeles
-esialgu Balti kubermangudest tudengid , kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv
- kuulsamad õpetlased Wilhem Struve ( astronoom ), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja)

Ühtluskool

-4 astet: * kihelkonnakool maakondades * kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool
Õpetajate kaadri tagamine koolidesse
- Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar

Esimene eesti k ajaleht

-1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht
-Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega ( 1821 -1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht

Uus eesti kirjaviis

-Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika

Luteri kiriku seisund

- 1832 .a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk . Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk

Usuliikumised

- Vennasteliikumine – kindel organisatsioon ; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna
-Maltsveti liikumine – rajajaks Juhan Leinberg; 1860.aastatel ühines liikumine väljarändamisliikumisega

Baltisaksa kultuurisaavutused

- Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevuusorganisatsioone ja abistamiskassasid
-Eestis tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni ühiskonnas
-Joonistuskooli rajamine
-Romaan “Valerie”
- Arhitektuur muutus klassitsistlikuks

Tegurid, mis soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist

-estofiilide liikumine
-ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor
- Faehlmanni roll ülikoolis
-Õpetatud Eesti Selts
-Eestimaa Kirjanduslik Ühing
-“Kalevipoeg”
-Köler, Karell
-Rahvakooli õpetajad

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS

-periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega
Etapid:
-elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud , kunstnikud , teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine
-seltsiliikumine – haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukond, võimlemisseltsid) järgi
-poliitiline – erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine
-võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp
Eeldused:
-talurahva vabastamine pärisorjusest
-omavalitsuste teke
-esimeste haritlaste tegevus
-tihenes koolivõrk
-Vennastekoguduse tegevus
-talude päriseksostmine
-estofiilide tegevus
-sobiv poliitiline olustik – Aleksander II võimulesaamine
Algus:
-1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos “Kalevipoeg” F.R.Kreutzwaldi koostatuna
-1857.a hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees , väljaandjaks J.V. Jannsen
1860ndad aastad:
-kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad
- Aleksandrikooli loomise algatus – J.Adamson, J. Hurt , kooli komiteed üle Eesti
-1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest
-1865.a Jannseni algatusel Tartus Vanemuise selts
-1868.a C.R. Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaalise kõne
-rahvani jõudsid Lydia Koidula esimesed isamaalaulud
-1869.a esimene üle-eestiline laulupidu
1870ndad aastad
-1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg ” (näidend)
-1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt
-1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts
-1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala

Suur lõhe

-1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga “Sakala kaastööliste hulgast välja”
-kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises
1) aatemehed – mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt
2)majandusmehed – radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine
1880ndad aastad
-1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
-Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson
-1882.a suri C.R.Jakobson
VENESTUSPERIOOD EESTIS

Mõiste, põhjused

-1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III
-tegevuse eesmärk – siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
-venestusperiood – reformid , mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes
-reformide aluseks – 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon

Ümberkorraldused

-ametisse uued kindralkubernerid – S.Šahhovskoi, M. Zinovjev
-tühistati balti erikord
-asjaajamiskeeleks vene keel
-Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine
-1889.a Tartu I Kroonu algkool , juhatajaks Mart Reinik
-Aleksandrikool avati venekeelsena
-1839.a venestati TÜ – Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud
-Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal , Kuremäe nunnaklooster

Eesti ühiskond venestamise tingimustes

-A. Grenztein – Olevik
-1870.a loeti “Kalevipoega” – EÜS
-1884.a lipu pühitsemine
- Villem Reiman – karskusseltside tegevus
-1888.a rahvaluule suurkogumine – J.Hurt “Vana Kannel”
- 1891 .a esimene Eesti päevaleht Postimees – K.A.Hermann