50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rufi12
Õppematerjali autor
- uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu: - Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvitserina sõjaväes. · Pärssis tunduvalt kultuurielu. UUS RAHVUSLIK TÕUS. · Venestamisaeg- eisuutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegustesid edasi. · UUED SELTSID: karskusseltsid, kaitseühingud, käsitööliste ühingud, vabatahtlikke tuletõrjeseltse. · RAHVALUULE KOGUMINE- Jakob Hurda üleskutse 1888. Aastal. · 1890. Aastatel korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu. Jannsen- ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor.
president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident. 500 kroonisel rahatähel. 1880-del Suur Lõhe Venestamine ja uus rahvuslik tõus Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade
Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik
Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle soodustamiseks tehti inimestele häid pakkumisi kui vahetatakse usku, ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19 sajandi lõpul hakkas rahvuslik liikumine uuesti esile kerkima , seltside tegvus asendus meelelahutusega, karskusseltsid, tuletõrjeseltsid ja kutseühingud. Laulu ja mänguseltside kavasse ilmusisd komöödiad. Ainuke rahvuslik ajaleht oli postimees ning 1888 hurt tegi üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1870 asutati Eesti üliõpilasteselts, 1884 sai eesti lipuks sini must valge täna EÜS. Jaan tõnisson oli EÜS esimees, 1896 sai ta postimehe toimetajaks, oma
Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E.Ahrens koostas uue eestikeelse grammatika,aluseks P-Eesti murre. Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned).
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee
keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid