Rahvuslik liikumine (0)

RL eelused : pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega.
Poliitiline olustik
Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole.
Palvekirjade aktsioon
1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus tsaariga kokku saada. Tsaar suunas siseministeeriumisse, kus ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Adam Peterson sai aasta vanglakaristust.
Uus vallaseadus
1866 kehtestati uus vallakorraldus. Vallavalitsus ning vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. Valla kõrgeimaks võimus oli vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid , koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem , kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse.
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
1857 – Perno Postimees . Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest . 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees . Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel , Endla.
I üldlaulupidu
Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt . „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ” – Pacius , sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest.
Jakob Hurt (1839-1907)
Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl .
Eesti Aleksandrikooli komiteed
RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist . Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president . 1871 alustas tööd peakomitee(hurt, jakobson , jannsen, kreutzwald, köler ). 1874daks aastaks oli saadud nii palju raha, et võidi osta maja Kaarlimõisasse.
Eesti Kirjameeste Selts
1872 loodud. Koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegelemine rahvaluulega ning vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani.
Carl Robert Jakobson
Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees.
„Sakala”
Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.
Suur Lõhe
1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka. Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud . 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku.
Venestuse algus Eestis
Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud. Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Talurahvakohtud kaotati. Maakondades talurahvaasjade komissarid.
Hariduse ümberkorraldamine
1887 sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi omavahelises suhtluses . Need õpetajad, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Uued kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maa teaduse ja kirjanduse õppimise. Venestamine tõi kaasa kirjaoskuse languse. Aleksandrikool avati 1888 vene õppekeelega. Vanim eesti kool lõpetas tegevuse. Tartu ülikool – vene keeles.
Õigeusu levitamine
Šahhovskoi levitas õigeusku Eesti kubermangus. Üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid.
Eesti ühiskond venestusajal