Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad (5)

ÄRKAMISAEG(1860.- 70ndad )
VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED
1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond
2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine
3. TÜ taasavamine
4. Talurahva omavalitsuse kujunemine( vallaseadus 1866)
5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus).
6. Seltsitegevus
7. Passiseadus (1863)
8. Majanduslik olukord paranes , oli tekkinud kihistumine .
9. Eestikeelse kirjasõna levimine.
10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad.
MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI?

• Erinevad vaated.
  
• Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu.
  

VENESTAMINE
TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST:

• Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine.
  
• Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi.
  
• 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda.
  

Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon).
1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid:
E -> Sergei Šahhovskoi
LV -> Mihhail Zirovjev
ISELOOMULIKUD JOONED:

• Vene ametnikud.
  
• Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks.
  
• Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine.
  
• Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades.
  
• Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k.
  

-> koolis suhtlemine vene k.

• 1888.a. Aleksandri kooli avamine vene keelsena.
  
• TÜ -> Muudeti Jurjevi Ülikooliks.
  

-> Al.1893.a vene k.
-> Saksa prof . lahkuvad , asemele tulevad vene prof. -> TÜ tase langeb.

• Õigeusu levitamine -> Nevski katedraal .
  

->Küremäe nunnaklooster.

• 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts.
  

Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein , "Olevik" ajalehe autor.
RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA:

• K. A. Hermann -> Ajaleht " Postimees " (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks).
  
• 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda.( Võimalik oli saada stipendiumi).
  
• Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann , Kolga - Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele.
  
• Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet.
  
• 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud"
  

>1881 Sini-must-valge
> 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl
VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada.
POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL

• Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917).
  
• Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi.
  
• Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi.
  
• Uued poliitilised vaated: Konservatism , liberalism , sotsiaaldemokraatia .
  

KONSERVATISM -> Baltisakslaste esindajad, uuenduste vastu, tahtsid jätta kõik nii, nagu oli.
LIBERALISM -> Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu;
IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine.
TOETAJAD -> Rahvuslikult meelestatud haritlased: Kitzberg , Hindrey , Põld, Jürgenstein jt.(Rikkam seltskond ).
-> Radikaalne suund ->K. Päts ( 1874 -1956).Sünd.Pärnumaal; TÜ õigusteadus; " Teataja ", Tallinn;
IDEED -> Eestlaste rahvustunne on nõrk majanduslike positsioonide tõttu.
TOETAJAD -> Advokaadid ( Teemant , Pung); kirjanikud ( Vilde , Tammsaare );
Tegi koostööd venelastega -> 1904 .a. Tallinna linnavalitsus eestlaste käes.
SOTSIAALDEMOKRAATIA -> M.Martna ja P.Speek -> "Uudised"
IDEED -> Vähemusrahvaste repekteerimine ja eestlaste rahvuslikele soovidele vastutulemine.
TOETAJAD -> Tudengid ja gümnaasiumiõpilased, hiljem pooldasid ka töölised ning kõrgem selts, ka TÜ õppejõud.
1905.A. REVOLUTSIOON
Põhjused:

• Tsaari piiramatu võim Vene Impeeriumis.Venemaal oli endiselt absoluutne monarhhia.
  
• Vene-Jaapani sõda 1904 -1905. Venemaa kaotus näitas maailmale Venemaa tegelikku nõrkust.
  
• Sotsiaalsed probleemid nii maal kui linnas. Maal: Peremehed vs maatamehed; Linnas: Kodanlus vs töölised.
  

9.jaan. 1905. Verine Pühapäev Peterburgis. -> Al.12.jaan. rahutused ja meeleavaldused ka Tallinas .
Palvekirjad -> Eesti k. kasutuslikku laienemist .
-> omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi.
Kuna tsaar ei teinud midagi, siis streik süvenes. -> Ülemaailmne streik.
16.okt. Rahvakoosolek uuel turul. -> Rünnak rahva vastu.
17.okt. Nikolai II Manifest -> Riigituuma e parlamendi kokkukutsumine.
-> Põhiseadus
-> Kodanikuõigused
Manifesti tulemusena tekkisid Eesti esimesed parteid: -> Eesti Rahvameelne Eduerakond ("Postimehe" ringkonnad ).
-> Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus ("Uudised").
27-29.nov. Rahvaasumike koosolek Tartus (~800).
Tõnissoni mõõdukas koosolek Teemanti aula koosolek
(Bürgermusse majas ) (TÜ aulas)
1. Eesti alade ühend. ühtseks 1. Valitsuse korralduste boikoteerimist
rahvuskubermanguks 2. Nekrutikohustuse eiramist
2. Baltisakslaste eesõiguste piiramine 3. Maksude tasumisest loobumist
3. Riigimaade jagamine rahvale 4. Seniste omavalits. laialisaatmist
5. Riigi-, rüütelkondade- ja kirikumaade jagamist rahvale
6. Politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga
Need koosolekud süvendasid omakorda revolutsiooni.
Dets. kuulutati välja nn sõjaolukord.Populaarseks muutus mõisate põletamine, eriti P-Eestis. Kuid järgmise aasta alguseks oli revolutsioon karistussalkade poolt maha surutud.
TAGAJÄRG:

• Revolutsioon suruti tsaari poolt maha.
  
• Revolutsioon oli poliitiliseks õppetunniks 1918.aastaks.
  
• 1905.a kinkis meile Eesti esimese partei.