Rahvuslik liikumine (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Rahvusliku liikumise eeldused:

19 saj. algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu.
Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest
Sunnismaisuse tühistamine
Tp.de majandusliku olukorra paranemine
Talude pärisostmine
Talurahva omavalitsuse kujunemine
Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.

Keskused
Peterburg
Tartu
Viljandimaa

19 saj, lõpuks oli venemaal suur Eesti kogukond.
tegutsesid mitmed eesti haritlased

(Jakobsin, Köler)

Vabastada eestlased

Baltisakslaste rõhumise alt.

Oma tegevuses toetuti

Sidemetele valitsusringkondades ja ajakirjanduses

Tegutsesid tähtsamad rahvusliku liikumise tegelased( Jannsen , Koidula, Hurt , Jakob.)
Kasvas eestlastest üliõpilaste arv ülikoolis.
Seal asusid paljud eestlaste seltsid ja RL keskorganisatsioonid

Rikas piirkond ja tänu sellele palju haritud tp.si
Sealt pärinesid paljud RL ideed( palvekirjade aktsioon, Aleksandri kooli mõte.
„Sakala”
Tänu Köleri abile oli Viljandil tihe suhe Peterburi eesti ringkondadega

Rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused
Johann Voldemar Jannsen
Jaan Adamson
Jakob Hurt

Esimene üldlaulupidu(1869)
Rahvaühendamine

Eesti Aleksandrikooli komiteed (1860)
Emakeelse kooli rajamine, arutati tähtsamaid Eesti küsimusi

Eesti kirjameeste Selts(1872)
Eestikeelse kirjasõna väljaandmine

Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäik

Suur lõhe – RV lõhenemine kaheks vaenutsevaks tiivaks: mõõdukad ja Radikaalid.(põhjuseks olid: erinevad arusaamad RL eesmärkidest,erinevad meetodid eesmärgi saavutamiseks, juhtide omavahelised rivaalitsemised)

Mõõdukas
Radikaal

Allakäigu põhjused:

Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm.
„Suur lõhe”- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele
Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur .
Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat

Venestusreformid Eestis

1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata.(hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks)
1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine).
Koolireform-avalik venestamine ,1880 venekeelne õppetöö
Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused
Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused
Uus vene õigeusu pealetung

Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni
Raudteed :

Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist .
Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks
Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkristellll Õppematerjali autor

Rahvusliku liikumise eeldused,
Rahvusliku liikumise keskused,
Rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused,
Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäik,
Allakäigu põhjused,
Venestusreformid Eestis,
Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni,
Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine,
Revolutsioon,
Haridus,
Teadus

rahvusliku liikumise eeldused rahvusliku liikumise keskused rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäik allakäigu põhjused venestusreformid eestis majandus eestis kuni 20 saj alguseni eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine revolutsioon haridus teadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvuslik liikumine kokkuvõte

1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu.

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 10 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis

Ajalugu

odt

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks

ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eest

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg - isikud ja eluolu

1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suur

Ajalugu

doc

19-20 saj. algus

Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

2) pietism peamised ideed · Saksamaalt 18.sajandi alguses · Taotleti suuremat vagadust religiooni sügavam sisemine tunnetamine · Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole · Inimene pidi iga päev lugema pühakirja · Tuli loobuda lõbustustest · Pietistide teene 1739. aastal Piibli täielik tõlge põhja-eesti keele alusel Anton Thor Helle poolt Eesti keele kirjakeele süvendaja 3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju · Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest · Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne mõju: · Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti · Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu

Eesti ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik

Ajalugu

Rohkem sarnaseid