Rahvuslik liikumine (1)

Rahvusliku liikumise eeldused:

• 19 saj. algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu.
  
• Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest
  
• Sunnismaisuse tühistamine
  
• Tp.de majandusliku olukorra paranemine
  
• Talude pärisostmine
  
• Talurahva omavalitsuse kujunemine
  
• Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.
  

Keskused
Peterburg
Tartu
Viljandimaa

• 19 saj, lõpuks oli venemaal suur Eesti kogukond.
  
• tegutsesid mitmed eesti haritlased
  

(Jakobsin, Köler)

• Vabastada eestlased
  

Baltisakslaste rõhumise alt.

• Oma tegevuses toetuti
  

Sidemetele valitsusringkondades ja ajakirjanduses

• Tegutsesid tähtsamad rahvusliku liikumise tegelased( Jannsen , Koidula, Hurt , Jakob.)
  
• Kasvas eestlastest üliõpilaste arv ülikoolis.
  
• Seal asusid paljud eestlaste seltsid ja RL keskorganisatsioonid
  

• Rikas piirkond ja tänu sellele palju haritud tp.si
  
• Sealt pärinesid paljud RL ideed( palvekirjade aktsioon, Aleksandri kooli mõte.
  
• „Sakala”
  
• Tänu Köleri abile oli Viljandil tihe suhe Peterburi eesti ringkondadega
  

Rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused
Johann Voldemar Jannsen
Jaan Adamson
Jakob Hurt

• Esimene üldlaulupidu(1869)
  
• Rahvaühendamine
  

• Eesti Aleksandrikooli komiteed (1860)
  
• Emakeelse kooli rajamine, arutati tähtsamaid Eesti küsimusi
  

• Eesti kirjameeste Selts(1872)
  
• Eestikeelse kirjasõna väljaandmine
  

Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäik

• Suur lõhe – RV lõhenemine kaheks vaenutsevaks tiivaks: mõõdukad ja Radikaalid.(põhjuseks olid: erinevad arusaamad RL eesmärkidest,erinevad meetodid eesmärgi saavutamiseks, juhtide omavahelised rivaalitsemised)
  

Mõõdukas
Radikaal
Allakäigu põhjused:

• Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm.
  
• „Suur lõhe”- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele
  
• Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur .
  
• Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat
  

Venestusreformid Eestis

• 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata.(hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks)
  
• 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine).
  
• Koolireform-avalik venestamine ,1880 venekeelne õppetöö
  
• Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused
  
• Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused
  
• Uus vene õigeusu pealetung
  

Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni
Raudteed :

• Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist .
  
• Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks
  
• Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
  
• Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted.
  

Põllumajandus

• Eestis ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega
  
• Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad
  
• Jätkus talude pärisostmise protsess.
  
• Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakasvatus ja loomakasvatus.
  
• Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine .
  

Juhtivad tööstusharud

• Tekstiilitööstus
  
• Masina ja metallitööstus
  
• Paberitööstus
  
• Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.
  
• Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi.
  

Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine

• Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine : kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid.
  Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased , mõningal määral vene rahvusest mõisnike
  Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased , aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv.
  Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid
  Konservatiivsed - kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud (keda huvitas vanakord)
  Liberaalid - peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased
  Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine
  
• Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus „ Postimees ”(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja astus välja venestumisele ja saksastumisele)Astus välja baltisakslaste vastu nõudes eestlastele sel üha õiglust.
  
• Konstatin Päts ( 1874 -1956) TÜ Kõrgharidus, ”Teataja” .Tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Saavutas võidu 1904 linnavolikogu valimistel. Võitis eesti vene valimis blokki.
  

Revolutsioon

• Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused . Venemaa kaotus Jaapanile kiirendas revolutsiooni.
  
• Venemaa poliitiline süsteem oli vananenud(valitses absolutistlik monarhia - isevalitsus)
  
• Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia
  
• Parteide ja ametiühingute tegevus vene impeeriumis oli keelatud
  

Käigus:

• Toimusid tööliste streigid kogu Eestis.
  
• Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises
  
• Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara.
  

Tulemus

• Lubati hakata tegema parteidel.
  
• Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad .
  
• Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks.
  

Haridus :

• Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel)
  
• Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid.
  

Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus
Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed
Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele
Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele
Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole
Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud.

• Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv.
  
• Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
  
• Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust.
  

Teadus:

• Tänu venestusreformidega tekkis teaduses mõõnaperiood.
  
• 1907 loodud Eesti Kirjanduse selts edendas rahvaluulet ja uuris ajalugu
  
• 1909 loodud Eesti rahva Muuseumi koondati eesti aineline ja vaimne vanavara .