Rahvusliku liikumise põhjused Eestis (0)

Rahvusliku liikumise põhjused:
Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist ( 1856 ) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe).
Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜ-sse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest.
Rahvusliku liikumise perioodid:
I periood : 1840-1850 ( palvekirjade saatmise aeg)
II periood : 1860-1870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu , näitemängude seltsid)
III periood : 1880-1890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg)
I periood : 1840 – 1850
Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. Tsaar Aleksander II’le hakkas palvekirju vahendama Johann Köler. Tema nõudmised:
1) teoorjuse lõpetamine
2) maa- ja rendihindade täpsustamine
3) ihunuhtluse kaotamine
4) eestikeele kasutamine saksakeele asemel
Tsaar võttis Eesti delegatsiooni küll vastu, kuid enamus nõudmisi jäi täitmata. Adam Peterson oli üks juhtudest.
Uued talurahva seadused: 1866 võttis Aleksander II vastu uue vallakorralduse seaduse – talupojad said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi , kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem , tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. „ Iga vald pidi toitma oma sandid “. Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid.
II periood : 1860 – 1870
Tähtsamad isikud_
1. Johann Voldemar Jannsen – rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas.
1857a I ajaleht „ Perno Postimees “. Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega „ Tere armast Eesti rahvas !“. See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav.
1864a „Eesti Postimees“ avati Tartus.
Näitemänguseltsid – Lydia Koidula. 1865 – Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari „ Saaremaa onupoeg “.
1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel .
2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas suureks vaimult.
60 aastatel algatas Eesti Aleksandi kooli komiteede liikumise – see oli rahakogumine Eesti Aleksandrikooli loomise heaks. Kooli nimetus oli tsaar Aleksander I auks.
Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi. Jakob Hurt oli I president . EKM seltsi otsusega võesti kasutusele uus kirjaviis , mis on kasutusel tänaseni.
3. Carl-Robert Jakobson oli vene suuna esindaja, kuna ta oli Peterburis pidanud õpetaja ametit, omas sitemed ka Johann Köleriga.
1865a ilmusid Jakobsoni I kirjad „Eesti Postimehes“. Tahtis, et Eestis koolielu paraneks ja liigne usuõpetus välja roogitaks. Selle tõttu läks tülli J. Hurdaga. 1878 a oli „suur lõke“ ( nende tüli)
Ehitas näidistalu Kurgjal . Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada.
1868a – Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg – orjapõlv. Koiduaeg.
1878a ajaleht „ Sakala “ peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut.
III periood : 1880 – 1850 (venestusaeg)
1) Manasseini revisjon – eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima
Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt
Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks
2) hariduse ümberkorraldused - Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile
1887. aastast tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles (v.a. usuõpetus). Peagi muudeti kogu õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud omavahel suhelda emakeeles – karistati.
Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema . Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad. Tõelist Aleksandrikooli ei saadud (avati kogutud rahva raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena).
3) ajakirjandus – kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Laulu-ja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt „Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju“ vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati.
4) Jakob Kõrv – venestuse eestvedaja ( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe „Valgus“. Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe „Virulane“ toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein – hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes „ Olevik “ üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav „Postimees“ Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ’sse õppima asunud eestlastest.
5) Sinimustvalge lipp :
1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
EÜS'