Rahvusliku liikumise põhjused Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rahvuslik liikumine

18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – Pacius, sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama

Ajalugu

11

docx

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

aga 1866. A. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi määratlevalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võru märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud. "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele.

Ajalugu

5

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette.

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades

Ajalugu

9

docx

Ärkamisaeg

Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses

Ajalugu

3

rtf

Eesti Ajalugu

Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J. Hurt - suure töö tegi ta ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis C. R. Jakobson (1841-1882). Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber, kasvas poeg tänu emale üles saksa vaimus. Üritas töötada kooliõpetajana, kuid tekkisid tülid mõisnikega. 1863 jõudis Peterburisse, sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Köler tõi ta rahvusliku liikumise juurde. 1868. a pidas Jakobson "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast - selles rääkis

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

-Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit. -Körberi abiga sai temast Vändra kiriku köster.

Ajalugu

Kommentaarid (0)