Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

11.klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16.-18.ptk (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised?
  • Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus?
  • Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused?
  • Miks olid need seadused mõisnikele olulised?
  • Miks oli eestlastel vaja rahvusena ärgata?
  • Milles see seisnes?
  • Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani?
  • Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni?
  • Miks algas venestamine?
  • Milles venestuspoliitika seisnes?

Lõik failist

11 klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16 -18 ptk #1 11 klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16 -18 ptk #2 11 klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16 -18 ptk #3 11 klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16 -18 ptk #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lentsoel Õppematerjali autor
Peatükki lõpus olevate küsimuste vastused 16.-18.ptki ulatuses.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Vene aeg

§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati ­ olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia ­ surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balt

Ajalugu
thumbnail
6
docx

19. sajandi ajalugu

kesksel kohal on luterlus. 17. Carl Robert Jakobson ­ kes ta oli, mida tegi? C. R. Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet". Ajalehe ,,Sakala" väljaandmine. Oli Torma kihelkonna kooliõpetaja, isamaakõnedega sai rahvusliku liikumise kolmandaks juhtfiguuriks. 1878 hakkas välja andma ajalehte Sakala. 18. C. R. Jakobsoni vaated ­ äärmuslikkus, usuvaenulikkus, poliitiliste muutuste nõudmine. Jakobsoni ajalookäsitlus ­ Eesti ajaloo jagamine valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. Esindas äärmuslikku suunda, kritiseeris aadlivõimu ja luteri kirikut, nõudis poliitilisi muutuseid, eestlastele suuremate õiguste andmist, majndusliku olukorra parandamist. Usuvaenulik. 19. Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt. Koidula ­ Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid Estofiilid ­ baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse Esimesed eestlastest haritlased ­ Fr.R.Faehlmann ja Fr.R.Kreutzwald. Esimese eestvedamisel rajati 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka maa tundmist" 1842.aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing VIII RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED: · Pärisorjuse kaotamine 1816/1819 · Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad) · Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt, Jannsen) · Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856 · Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad)

Ajalugu
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu ­ lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale ­ Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle m

Eesti ajalugu
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel

Ajalugu
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool ­ Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine ­ Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes ­ EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts ­ kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused: 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun