11.klassi ajaloo õpiku küsimuste vastused 16.-18.ptk (0)

Ajaloo KT
16.PTK
1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid.
2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised . Toimusid ka rahutused , usuvahetusliikumised, väljarändamised.
3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata , nad pidid mõisalt oma talumaid rentima.
4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees.
5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima .
17.PTK
1.Milline oli tähtsus talupoegade jaoks 19.saj keskpaiga talurahvaseadustel? Talupoegade käes olnud maa eraldati mõisamaast, talupoegadel paremad võimalused teorendi asendamiseks raharendiga,talupoegadele anti võimalus maad osta, hakkas kasvama talupoegade majanduslik jõukus.
2. Miks olid need seadused mõisnikele olulised? Mõisnikud said õiguse eraldada 17-20% talupoegade maast mõisale. Üleminek palgatöölistele, arenes kapitalistlik majandus. Mõisinikud said vabad käed kvoodimaa kasutamiseks. Toimus viimane ulatuslik mõisastamine.
3.Muutused ühiskonnas seoses talude pärisostmisega. Tekkisid iseseisvad talud väiketootmisüksustena. Talupojad said ise mõisnikuks hakata. Talurahvas õppis hindama haridust. Kontroll mõisnikel talupoegade üle vähenes, kulutused suurenesid, nüüdsest pidi hoolsamini majandama, et vältida pankroti. Talupojad olid tihti võlgades.
4. Millised uued võimalused tekkisid maarahvale, kui neil lubati 1860.a vabalt omale elukohta valida? Väljarändamisliikumine -> võimalik minna Venemaale, samas ka baltikubermangu linnadesse, käsitööliseks, tööstusesse vabrikutööliseks. 1870. Eestis, Lätis avanes tööstus. Teenijad .
18.PTK
1. Miks oli eestlastel vaja rahvusena ärgata? Milles see seisnes? Eestlaste seas levis arusaam, et nad ei pea jääma mingiks alamseisuks baltisakslaste kõrval, vaid tuleb saada võrdseks teiste rahvustega. Eesmärgiks oli emakeelse rahvahariduse arendamine, rahva kultuurikorralduste toetamine , üldise silmaringi laiendamine, keeleoskuste omandamise seadustamine.
2. Millised protsessid ja sündmused olid eestlaste rahvusliku liikumise eeldusteks? Rahvusvahelisel tasandil: Suur prantsuse revolutsioon - valgustusideed. Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised -rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine . Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine , eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine , rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus)
3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees .
4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult.
5.
20.PTK

Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev: Jakobson oli julgem, ei kartnud öelda karmilt, Jakobson ründas luteri usku mis Hurdale ei meeldinud

Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni? (Rahvusliku liikumise juhtidel olid eriarvamused mõndade asjade kohal. Jakobson pidas liitlasteks vene keskvõimu ja ründas baltisaksa pastorite kõrval ka luteri usku, aga Hurt arvas , et eestlaste tulevik tugineb läänelikule Saksa põhjalisele kultuurile , milles luterlusel keskne oht.) Rahvusliku liikumise lõhenemiseni viis see kui Hurt astus Sakala toetajate hulgast välja see tõttu et jakobson kritiseeris luteri usku

Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina.

Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega

21. PTK
1. Miks algas venestamine ? 3 põhjust.

• Suur-Vene rahvusluse tugevnemine
  
• Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism
  
• Vene riigi julgeoleku huvid
  

2.Milles venestuspoliitika seisnes?
1) 1882-83 Manasseini revisjon
2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine
3) Haldusreformid: linnade omavalitsus , politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord
4) baltisakslaste asemel ametisse venelased
5) kultuuriline venestamine:

• Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased
  
• Asjaajamiskeeleks vene keel
  
• Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all
  
• Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine
  

3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast?
Vene keskvõim – saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada
Baltisaksid – ühiskondlik mõjuvõim vähenes
Eestlased – koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata
4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest?
Jakob Hurda rahvaluulekogumine
5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks?
Keskvõim püüdis õigeusu kiriku positsiooni tugevdada. Õigeusk tehti kohustuslikuks ja keelati luteri usk. Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada. Võrdluses luterlusega jäi vene õigeusk siiski jätkuvalt tagasihoidlikule kohale.
6.Miks Balti kubermangude kultuuriline venestamine ei õnnestunud?
See ei muutunud eestlaste jaoks atraktiivseks. Koolides suruti peale vene keelt ja mõisnike mõjuvõim muutus väiksemaks (see ei istunud mõisnikele). Venestus sillutas tahtmatult teed eestluse jätkuvale tugevnemisele.