Rahvusliku liikumise etapid (0)

Rahvusliku liikumise etapid
I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869

• 1857 Kalevipoeg.
  
• 1869 üldlaulupidu.
  

II Periood 1870. aastad

• 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine.
  
• Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel.
  

III 1880. a algus

• 1880. a J.H Siirdus Peterburgi.
  
• 1880. a Jannseni insult.
  
• 1881. a Aleksander II suri.
  
• 1882. a Jakobson suri.
  

Venestusaeg

• Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III.
  
• Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra , saksa keele ja kultuuri vastu.
  

Põhjused

• Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda.
  
• Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas.
  
• Vene riigi julgeoleku huvid.
  

Venestuse käik ja venestajad

• Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon (Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes).
  
• Juhtpositsioonidele said venelased : Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Šahhavskoi
  

Venestus reformid

• 1888 politsei korralduse muutmine.
  
• 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et „Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed“.
  
• 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla.
  
• 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad.
  
• Toimus kultuuriline venestus.
  

Kultuur

• Toimus koolivenestamine
  
• 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas)
  
• Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel.
  
• 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist.
  

Haridusreform

• Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole.
  
• Vene keeles oli õppimine.
  
• Kirjaoskus langes.
  

Sõjaväereform

• Üldine kohustus
  
• Kaotati nekrutid
  
• Vähenes olemisaeg
  
• Kõik pidid minema ja oht oli surma saada.
  

Karskusliikumine (Nagu Vanemuine )

• Villem Reiman , Jaan Tõnisson.
  

Eesti Üliõpilas Selts

• Lipu sünd.
  
• Kuremäe klooster .
  
• Aleksander Nevski katedraal Toompeal.
  

Eesti 20. sajandil
Majandus areng
-Eesti oli agraarühiskond. -4/5 oli päriseksostetud talud- suur roll oli mõisamajandusel.
-Eestis asutatakse hoiu- ja laenamisüksus->Esimene pank, kust põllumees sai laenu.
-Osadel puudus maa ja see oli probleemiks. - Oli vaja saada maad ning sp tuli väljarännata.
Transport
-Areng seotud raudtee arenguga, 1870 a.
-Sai vene turuga ennast siduda.
-Soosis migratsiooni ja sõjatööstust.
-Inimasustus raudtee äärde.
Tööstus ja linna areng
-Eesti oli paremini arenenud piirkond.
-Probleemiks oli raske- ja sõjatööstus, st venelaste arv kasvas.
-Kunda Tsement loodi ja Balti manufaktuur.
-Pärnu tselluloos ja muud suured tööstused.
-Tekib väike kodanluse kiht.
-Linnade Eestistamine, esimene linn Antsla ja suurim Tallinn.